Eesti keele grammatika

J. Jdgewer

Eesti keele grommatiko

II. aasta

PH

609

•J^^ „0€lamehe** klrjaslu» Tartus, 1920

1919
V.2
c. 1
ROBA

J. Jõgewer

EesU keele grammotlkii

II. aasta

„©«!aitfehe" kirjastus — Tartiis, 192©

.Postintehe"^ trükikoja trükk, Tartus.

BRÄRy ~^

\\

V

AUG 1 5 1995 )'l

^fffSITY

0^5

#

Sisu.

Lhk.
Mõned sissejuhatavad märkused

1. Soome- Ugri keeled. Eesti murded ....... 1

2. Sõnade saamine : a. muutmise, b. tuletamise teel,

d. tunnused, e. ühendamine, g. liited 3

3. Paljuse tunnused : d, i, si 5

4. Nimetav, Omastav (nominativ, genetiv) .... 8

5. Sihitav (akkusativ) 10

6. Osastav (partitiv) 11

7. Sisseütlev (illativ) 14

8. Seesütlev (inessiv) 17

9. Seestütlev (elativ) 20

10. Alaleütlev (allativ) 21

11. Alalütlev (adessiv) 24

12. Alaltütlev (ablativ) 25

13. Rajav (^terminativ), saav (faktiv) 27

14. Kaasaütlev (komitativ), ilmaütlev (abessiv) .... 30

15. Olev (essiv) 31

16. Ruumi muuted 32

17. Omadus- ja asesõnad 35

18. Arvusõnad 40

19. Ajasõnalised tegusõnad (infinitiivid) : l.-da, 2.-def! 4.i

20. 3. tegusõna -ma, 4-mine 47

21. Tegijasõna. Oleviku kesksõna 51

VI

Lhk.

22. Mineviku liesksõnad]: -nud, -ud 54

23. Kindel kõneviis: tunnus pä-Ra 56

24. Tunnnus -ka-ya 57

25. Minevik : tunnus -i . . .63

26. Tunnus -s 64

27. Kaiitlev kõneviis. Potentsiai kõneviis 65

28. Käskiv kõneviis. .69

29. Eitav kõne 73

30. Tehtavik 75

31. Abiajasõnad 79

Sissejuhatavad märkused.

Käesolev „Eesti keele grammatika II. aasta"
on mõeldud umbes endiste Vene gümnaasiumite
4. või 5. aasta jaoks. Siin on tahetud õpilasi
nii kaugele viia, et nad Eesti keele ehitusega
vähemalt üleüldisemates joontes tuttavaks saak-
sid ja keele küsimustes iseseisvamalt otsustada
suudaksid. Raamatus on kaunis palju keele
ajaloolist materjaali. Võiks küsimise alla tulla,
kas teda liig palju ei ole. Peab meeles pidama,
et igas teaduses aine meile arusaadavaks ja
omaseks saab alles siis, kui me teda hakkame
ajalooliselt vaatlema, kui me tema tekkimise ja
endiste muudatuste ajalugu tunneme. Igatahes
võib aga kooliõpetaja üht või teist ajaloolist
osa ka välja jätta, kuid seda meeles pidades, et
rahvalaulude vormid, mis meie igapäisest kee-
lest lahku lähevad, seletust leiaksid. Raamatus
on iga üksiku aine ajalugu kuni praeguse ajani
läbi viidud, sest nii kaugele ulatab minu aru-
saamise järele keskkooli ülesanne. Kui meil
paiguti keskkoolides kaugemale minnakse ja
üksikud kooliõpetajad igaüks omast seisukohast
eeskirju püüavad anda, kudas üht või teist vormi

VI

tulevikus peaks tarvitatama, siis ei loe ma seda
asjakohaseks. Esite peavad ometi õpilased sel-
lega tuttavaks saama, mis olemas. Alles selle
aluse peal võivad nad siis edespidi midagi uut
ehitada. Ei hakka ju keegi füüsika algmõistete
õpetaja oma õpilastele seletama, kudas näit.
tema arvates Röntgeni kiirte aparaati tuleks
täiendada või spektraalanalüüsi uurimise viisisid
„ uuendada", siis kui õpilased veel ei tea, mis
asjad on Röntgeni kiired või spektraalanalüüs.
Keele alal aga arvatakse õigust olevat õpilastele,
kes veel ei tea, millal käte ja millal kätte
kirjutada, kõige sügavamale minevaid „keele
seaduste uuendamisi ja parandamisi" pähe tuu-
pida, mis pealegi õpetajatel enestel ühel nii tei-
sel just vastu oksa, täna nii, mõne kuu pärast
hoopis ümberpöördud kujul ilmuvad. — Ma
kordan : Keskkoolides õpetatagu seda, mis üle-
üldiselt praegu maksvaks tunnistatud, tutvusta-
tagu nii palju kui võimalik küsimuste minevi-
kuga, kuid jäetagu nõudmised ..tuleviku keelelt"
tuleviku jaoks, s. o. ajani, kus õpilastel tarvi-
lised algteadmised juba omandatud ja asja juure
täie arusaamise ja tõsidusega suudetakse astuda.

Raamatu kirjutaja.

Eesti keele grammatika

II aasta.

II. aasta.

Muutelõpud.

1. Soome-Ugri keeled. Eesti murded.

Kõik keeled, mida Euroopas kõneldakse, lan-
gevad kahte suure perekonda ja nimelt:

1. Indo-Euroopa keeled, kuhu käivad :
Vene, Leedu-Läti, Saksa, Inglis, Prantsuse, Skan-
dinaavia, Kelti, Hispaania, Itaalia, Kreeka keeled
ja Aasias Persia, Armeenia ja Ida-India keeled ;

2. Soome-Ugri keeled ja nimelt;

1. Ungari keel Ungaris.

2. Voguli keel Põhja -Uralis (Permi ja
Tobolski kubermangudes Sosva, Tshusso-
vaja. Kama ja Irtõschi jõgede vahel).

3. Ostjaki keel Põhja-Uraii ja Obi jõe
vahel. — Ungari, Voguli ja Ostjaki keeli
nimetatakse ühes koos ka Ugri keel-
teks; Voguli ja Ostjaki keeli Ob- Ugri
keelteks,

4. Sürjani keel (Põhja Dvina jõe ja
Urali mägede vahel Arhangelski, Vologda^
Vjatka ja Permi kubermangudes).

1

5. Votjaki keel (Vjatka ja Kama jõgede
vahel Vjatka ja Ufa kubermangudes). Sür-
jani ja Voguli keelt nimetatakse üheskoos
ka Permi keelteks.

6. Tscheremissi keel (Vjatka, Kaasani
ja Ufa kubermangudes).

7. Mordva keel (Volga ja Oka jõgede
vahel).

8. Lapi keel (Soome, Rootsi ja Norra-
maade kõige põhjapoolsemates osades ja
Kola poolsaarel).

9. Läänemere keeled.

Läänemere keeled langevad järgmistesse osa-
desse :

1. Soome keel (Soomemaal).

2. Karjala keel (Soomemaa idapoolses
osas, Olonetsi ja Arhangelski kuberman-
gudes).

3. Aunuse (Olonetsi) keel Olonetsi
kubermangus),

4. Vepsakeel (Ladoga ja Onega järvede
vahel).

5. Vadja keel (Peeterburi kubermangu mõ-
nes osas).

6. Lii vi keel (Kuramaa põhjarannal).

7. Eesti keel.

Läänemere keeli enne nende lahkuminekut
nimetatakse Ühissoome keeleks.

Eesti keele tähtsamad murded on :

1. Lõuna murre, mis kahte osasse jagu-
neb: Võru murre ja Tartu murre.

2. Põhja murre, mille tähtsamad osad ;
Põhja-hommiku murre,
Lõuna-õhtu murre,

Eesti saarte murre,
Alutaguse murre,
Kodavere murre.

3. Iseseisva murdena esineb Eesti kirja-
keel.

Kõik praegused Soome-Ugri rahvad olid umbes
2000—3000 aastat enne Kr. üks Soome-Ugri
jahvas, kes umbes Urali mägede ja Oka jõe
vahel elas. Hiljem on ta üksikuteks rahvasteks
laiale läinud. Kõige enne lahkusid ugrilased :
ungarlased, vogulid ja ostjakid, siis Permi rahvad
ja tscheremissid, umbes 500 aastat enne Kr. lah-
kusid lõpuks teineteisest mordvalased ja Läänemere
rahvad.

Läänemere rahvad liikusid kui üks rahvas,
nõnda nimetatud Ühis-Soome rahvas,
Läänemere poole ; enne kui nad aga Läänemere
randa jõudsid, lahkusid ka nemad, umbes 3 — 8
aastasajani 7 iserahvaks. Läänemere randa asu-
sid eestlased umbes 4 — 8 aastasajal p. Kr.

2. Sõnade saamine.

A. Muutmine. Kui me üksikuid sõnu
lauses tähele paneme, siis märkame, et neil lõpu
osas ühesuguseid üksikuid häälikuid ehk häälikute

rühmi leidub, mille ülesandeVs on vahekorda ära
tähendada, mis üksikute sõnade vahel lauses valit-
seb, näit, kivi on maa-s, laps on kätki-s, vesi on
katla-s. Neid häälikuid ja häälikute rühmi nime-
tatakse muutelõppudeks, seda sõnaosa aga, mis
järele jääb, kui muutelõpu ära heidame, nimeta-
takse sõnatüveks. — Sõna saamist muutelõpu abil
nimetatakse sõna muutmiseks, nõnda saadud sõna
aga muutesõnaks. — Ühel ja selsamal sõnal võib
mitu tüve olla, näit. meri mere-1 mer-d, nuga
noa-d jne. — Sõnu, mis üksteisest ainult muute-
lõppude poolest lahku lähevad, nimetatakse ühe ja
sellesama sõna muudeteks, näit. suu suu-s suu-st
suu-le.

b. Tuletamine. Kui me sõna tüvesid
tähele paneme, siis märkame, et sõna tihti teisest»
vähe lahkumineva tähendusega sõnast iseäralise
hääliku ehk häälikute rühma läbi saadud on, mida
tuletuslõpuks (cy4545HKC'b) nimetatakse. Seda sõna
osa, mis järele jääb. kui tuletuslõpu ära heidame,
nimetatakse kandtüveks.

Sõnatüve saamist teisest sõnast tuletuslõpu
abil nimetatakse sõna tuletamiseks, nõnda saadud
sõna tuletatud sõnaks. ' Sõnu, mis üksteisest tule-
tuslõppude poolest lahku lähevad, nimetatakse ühe
ja sellesama kandsõna tuletusteks.

d. Tunnused. Muute- ja tuletuslõppude
vahel seisavad tihti iseäralised häälikud, ehk hää-
likute rühmad, mida tunnusteks nimetatakse : talu-s
talu-de-s, loe-n luge-si-n loe-ksi-n loe-ta-kse. Tun-
nuste abil saadud tüvesid loetakse kandsõna ala
tüvedeks, mitte aga uuteks sõnadeks.

e. Ühendamine. Kaks ehk rohkem sõnu
võivad üheks ainsaks sõnaks ühineda, näit. raud-tee,
vesi-veski, põllu-mees. Niisuguseid sõnu nimeta-
takse liitsõnadeks.

g. Liited. Muutelõppude otsa võib astuda lõpu-
liide ki - gi, näit. tuld-ki, mõnda-gi ; -ki seisab b,
d, g, p, t, k, s, h järel, mujal -gi.

3. Paljuse tuimused.

Muutelõpud ainuses ja paljuses on ühed ja
needsamad. Vahet ainuse ja paljuse vahel teevad
paljuse tunnused.

Palj. tunnused on 1. -d ; 2. -i- ; 3, -si-.

1. Palj. tunnus d ilmub paljuse nimetavas

põhja -Eestis ja Eesti kirjakeeles d kujul, näit.

maa-d, kala-d, käe-d, raamatu-d ; — Võru murdes

kujul : nakri ' naerid, hiuzõ ' juuksed ; — Tartu

murdes on ta kadunud : ava haavad, kana ka-
nad. See d on Soome-Ugri ajast t kujul pärit, näit.
Md. toiga sulg, tolgat suled, Voguli ia jõgi, iat jõed.

Kui d järel muutelõpud seisid, siis ilmus Ühis-
Soomes t asemel te~oe. Sellest on Eesti kirja-
keeles kõvenemise teel ühe astme võrra te_de saa-
nud ja nimelt :

a) -de 1-se ja 2-se silbi lõpul algupärase vo-
kaali järel, näit. maa-de, maja-de, linna-de ;

b) -te : 1-se ja 2-se silbi algupärase konso-
nandi järel ja alati 3-nda ja järgmiste silpide järel,
näit. kä-te ( < * kät-te-n), kate-te ( <; * katek-te-n),
mure-te ( < * mureh-te-n), nais-te, hobus-te, keel-te,
kaan-ie, nädala-te jne.

Tähendus : Lühidhäälikulistes kahesilbilistes -e-
sõnades ja igal pool 1, n, r järel kirjutavad mõned
-te asennel -de, nõnda siis : mure-de, keel-de, kan-
nel-de, aken-de,

d) -e ( < * aen < * aöen) kirjakeeles ainult nnõ-
nes üksikus sõnas -de kõrval, näit. härge ja här-
gade, jalge ja jalgade, rinde ja rindade, silme ja
silmade.

Palj. tunnus -de, -te oli esialgu ainult palj.
omastavas tarvitusel, on aga nüüd kõigisse palj.
muudetesse üle kantud ja sünnitab Eesti hariliku
paljuse. Ainult palj. osastavas ei. saa teda tarvi-
tada, näit. maa-de, maa-de-sse, maa-de-s jne.

2. Palj. tunnus i on Soome-Ugri ajast pärit.
Eesti kirjakeeles ilmub ta praegu järgmisel kujul :

a) -i- 1-se silbi lõpul: ma-i-d, pu-i-d ; niisama
3-nda ja järgmiste silpide -a, -e, -u järel : näda
la-l-d, sinise-i-d, raamatu-i-d.

b) -i- 2-se silbi lõpul e, a ja a ( < ä) asemel,
näit. keele : keel-i, kurva : kurb-i ; ja 3. silbi järel
i asemel, näit. redeli : redel-i-d.

d) -e mõnes sõnas 2-se silbi a asemel, kui
1-ses silbis o, u, näit. muna: mun-e, tuba: tube.

e) kadunud 2-se silbi a järelt, mis ise u : ks
muutunud, kui i-ses silbis a, e, i. õ, õ, ü : nahka:
nähku, piita : piitu.

g) -a 2-se silbi i asemel, kui eelmine konso
nant peenendatud, näit. palki : palka, konti : kont-a
Mõned tarvitavad siin a asemel Lõuna-Eestist lae-
natud lõppu -e : palke, konte.

Tähendus : palj. tunnused -i- ja -de- tule-
vad ka ühendatult ette : i-[-de, näit. pu-i-e <

* pu-i-fk-n, kust d kadunud. Niisama lu-i-e. Nii-
sama Lõuna-Eesti tarku (tarkade), saari (saarte)
< *tarko-i-oen. Soomes on ide rohkesti tarvitu-
sel : maiden, hampaiden, kalojen < kaloiden, kuna
kalain < kalaen < kaladen.

Palj. tunnus i võib kõigis palj. muudetes ette
tulla, välja arvatud palj. nimetav, omastav, sihitav
ja kaasaütlev. Enne oli ta muudetes, kus ta praegu
võib ette tulla, ainuüksi tarvitusel, kuid praegu
püüab teda palj. osastavas -si- ja teistes muudetes
-de-, -te- välja tõrjuda. Sõnades, millel palj. osas-
tavas ainult -si- tarvitusel, ei saa -1- üheski muu-
tes tarvitada, näit. talu : talu-si-d : talu-de-sse jne.
Tihti on i-lised paljused adverbial tähenduse oman-
danud, kuna päris muuted palj. tunnuse -de-, -te-
abil sünnitatakse, näit. jalgades (jalgade sees), aga
jalus (tüliks ees), niisama jalgadesse ja jalgu, sil-
madest ja silmist (vaatepiirist).

3. -si- on paljuse tunnusena tarvitusel ainult
Eesti keeles, Sugulastes keeltes puudub ta. Alguse
on ta niisugustest sõnadest saanud, kui rebane:
rebasid, majane : majasid, kust ta esite niisuguste
sõnade peale üle kanti kui maja : majasid, kuna
-si-, mis õieti kahest elemendist koos on, -ne tule-
tuslõpu s : st japalj. tunnusest i, üheks elemendiks
kokku võeti. Siit on see -si- siis ka teiste sõnade
peale üle kantud.

Praegu tarvitatakse -si- tunnust suuremas hul-
gas liht ühesilbilistes, ühesilbilisteks lühendatud
peenendamata i-sõnades ühes osas e-sõnades ja
kõigis ühesilbilisteks lühendatud u-sõnades, niisama
kõigis lühidhäälikulistes kahesilbihstes a, i, u ja

suuremas hulgas e sõnades, näit.: kuu-si-d. pakki-si-d,
põldu-si-d, maja-si-d, abi-si-d, talu-si-d, nime-si-d.

4. Nimetav. Omastav. (Nominativ. Genetiv).

Nimetaval ei ole muutelõppu ei ainuses
ega paljuses. See -d, mis me paljuse nimetava
lõpul leiame, ei ole mitte muutelõpp, vaid paij. märk.

Omastava muutelõpp oli enne nii ainuses
kui paljuses -n, mis praegu Eesti keeles kadunud.
Leidub ainult veel sõnas maantee ja maanala.
Läti Hendrikul leiame aga omastava n veel tihti,
iseäranis vokaalide ja klusiilide k, p, t ees,
näit. Sontagana, aga ka Sotagana. Liber Census
Daniae's (1231 — 1254) leiame Egentakaes (Jõe-
taguse), Alentagh (Alutaga), Hiurenkylae (Hirve-
küla), Hergaenpae (Härjapea), Sonalae (Sooala) ;
Stahlil- 1637 leiame veel Sõhmenaik, Gõsekenil
1660 Söhmen aig (sööma aeg). — Väga mitme-
tes saksakeelistes Eesti kohanimedes leidub n
veel praegu, näit. Paenküll, Sontak, Sallentak, Al-
lentaken jne. Selge on, et kui need nimed Saksa
keele võeti, nendes omastava n veel olemas oli.
Eestlased on n kaotanud, sakslased tema aga alal
hoidnud.

See omastava muutelõpp -n, mis küll ise praegu
kadunud, on enesest hulga jälgi järele jätnud, mis
meile koguni arusaamata oleksid, kui meie tema
endist olemasolemist ei teaks.

1. Eesti keeles on mitmesilbilise sõna lõpult
harilikult vokaal kadunud ; niisama ka kahesilbilise
sõna lõpult, kui 1-ses silbis pikk vokaal ehk dif-
tong ehk 1-se ja 2-se silbi vahel kaks konsonanti

olid. Seda vokaali kadumist sõna lõpult nimeta-
takse apokopeks. Apokope seaduse põhjal on ni-
metava lõpult vokaal kadunud, sest et teda seal
mingi muutelõpp kaitsmas ei olnud, omastavas kait-
ses aga muutelõpp -n vokaali kadumise eest. Kui
n hiljem omastava lõpult kadus, oli see aeg juba
mõõda, kus vokaal sõna lõpult pidi kaduma. Praegu
ei kao vokaal mitte sõna lõpult.

2. Seesama maksab ka neil juhtumistel, kus
vokaal nimetavas sõna lõpult mitte ei kadunud,
vaid teiseks muutus, nagu see e-häälikuga lühid-
häälikulistes kahesilbilistes sündis, kus e on i : ks
muutunud, kuna ta omastavas on e : na alal püsi-
nud, näit. tuli : tule, meri : mere, käsi : käe.

3. Konsonandid, mis nimetavas lõpuvokaali
kadumise läbi sunnitud olid kaduma, ehk muutuma,
ilmuvad omastavas omal algkujul, näit. j : kari
( < * karj < karja) : karja ; m : ase ( < *asen < * asem) :
aseme; n: kümme (< *kümmen) : kümne ; nde ;
(kolmas < * kolmansi < " kolmandi < *kolmande):
kolmanda (siin on Eesti keeles uuemal ajal -e ase-
mele sõna lõpule -a tekkinud, Soomes on veel e :
kolmannen).

4. Eesti keeles ilmub sõna raskel astmel, kui
2-se silbi lõpul enne täishäälik oli, kergel .astmel,
kui seal konsonant oli. Meie leiame nimetavas
raske astme, omastavas kerge astme, sest et nime-
tava lõpul enne täishäälik oli, omastava lõpul aga
praegu kadunud kaashäälik -n, näit. jalg (enne
jalga), jala (enne jalan), niisama vakk ; vaka, vend:
venna jne.

Ka paljuse omastava lõpul oli enne muutelõpp
-n, mis nüüd sealt kadunud. Praegu ei leia meie

10

paljuse omastava lõpult mitte enam muutelõppu
vaid palj. tunnuse.

Omastav muude, mis kuni Tscheremissi keeleni
ulatab, kaugemates sugukeeltes aga puudub, oli
esialgu omastav (possesiv) omadussõna, näit. mordva
kevin (selle) kivi ehk kivine, kedin naha ehk nahkne
(meie kesi~kee); tscheremissi ^üt vesi, omast. /9Qd9n;
vGdän vesine, ukšan oksne ; sellepärast on ka aru-
saadav, et ta asjasõna ees seisab, millega ta ühen-
datud, ja mitte järel, nagu teistes keeltes, näit. laua
jalg (HOÄKa crona, Fuss des Tisches), kivimaja (Ka-
MCHHbiH flOM-b, steinernes Haus).

Praegu tähendab omastav sedasama, mis teis-
tes keeltes genetivus possessoris, auctoris, originis,
objecti, küsimiste peale: kelle oma? talumehe põl-
lud, koolipoisi raamat; — kelle tehtud? inimeste
patud, venna tehtud saapad; — kust pärit? Peipsi
järve kala. Tartu linna mees ; — mille peale tege-
mine sihitud? lapse kasvatamine; inimese vihkaja.

5. Sihitav (akkusativ).

Sihitav on Eesti keeles praegu ainuses jutus-
tavates lausetes nagu omastav, käskivates ja teh-
taviku . lausetes nagu nimetav: ta ostis hobuse,
osta hobune, eile osteti hobune. Paljuses on sihi-
tav iga kord nagu nimetav: ta ostis hobused, osta
hobused.

Sihitaval oli Soome-Ugri ajast peale muutelõpp
m, seesama, mis Ladina akkusatiivil, näit. lupum,
mensam. Mordva ja Soome keeles on see m n : ks
muutunud ja Eestis siis, nagu omastavagi n, kadu-
nud. Ka Kreeka keeles on see m n : ks muutu-

11

nud : XQÖvov. Teisiti tekkinud on isikuliste asesõ-
nade mina, sina sihitav, mis igakord osastavaga
ühesugune on : kutsu mind, meid, sind, ennast,
teid, endid jne. Soomes on siin minun ja minut,
sinun ja sinut, Ostjakis mant. Kust see t (d) pä-
rit, ei ole selge, igatahes ulatab ta Soome-Ugri
ajani.

6. Osastav (partitiv).

Nagu sihitav nii on ka osastav Soome-Ugri
ajast pärit, kuid ta tähendus oli ablatiivne, (liiku-
mine millegi juurest). Hiljem tekkis siis ablatiivi
jaoks uus muude lõpuga -It, kuna vana ablatiiv
muutelõpuga -ta (da) Läänemere Soomesugu keeltes ja
Lapi keeles partitiivuse (osastava) tähenduse sai.
Lõpp -ta leidus sellessamas ablatiivses tähenduses
muiste ka Indo-Euroopa keeltes -ed, -od kujul,
näit. Ladina recte, varem rected õigelt, lupo varem
lupod hundilt.

Mõnes adverbis on see muistne -ta veel praegu
ablatiivses tähenduses tarvitusel, näit. al-t, ül-t,
kottu < * kõduda, selle asemel praegu harilikumalt
kodunt, takka <: tagada, harilikult tagant.

Ühissoome ajal oli osastava vorm väga Ühtne :
rõhuga silbi järel seisis -ta, rõhuta silbi järel -da.
Oleks keel täitsa seaduskorraselt edenenud, siis oleksi
meil nüüd osastava lõpul eelmiste lõppude aseme
rõhuga silbi järel igakord -d, rõhuta silbi järel <Z>'
s. 0. d kadu. Nõnda ongi lugu palj. osastavas>
näit. maid. raamatuid ühelt poolt, kalu, inimesi
teiselt poolt, osalt on nõnda ka ain. osastavas.

12

näit, (seda) puud, (seda) kala. Kuid mitmesu-
gused kõrvalised mõjud on selle seaduskorrasuse
ära seganud.

Praegu on ain. osastavas

1. muutelõpp -d ( < ta). Ühissoomes seisis
see lõpp iga kord rõhuga silbi järel. Praegu on ta
Eesti keeles tarvitusel ainult 1 : se silbi lõpul pika
vokaali järel maa-d, suu-d, soo-d ja lühikese
vokaali -[~ 1> "> ^ järel, kuid ainult sõnades : tuli :
tuld, uni : und, lumi : lund, meri : merd, veri : verd,
mõni : mõnda ehk mõnd.

2. muutelõpp puudub (endine -*oa). Ühis-
soomes seisis see rõhuta silbi järel ; praegu seisab
ta rõhuta silbi (2 : se silbi) järel, kui selle lõpul
vokaal on ja enne oli näit, (seda) talu, kala, linna,
põldu.

3. Muutelõpp -t praegu igal pool mujal, ni-
melt a) 1 : se silbi lõpul pika vokaali -j- konso-
nandi järel : joont, keelt, naist ; b) niisama endise
konsonandi järel, mis nüüd kadunud, näit. kätt
( < kät-ta), õit ( < õit-ta) ; d) 2 ; se silbi lõpul prae-
guse ehk endise konsonandi järel : orast, südant,
aset (enne asent), peret (enne * pereht), kastet
(enne * kastekt) ; e) 3:nda ja järgmiste silpide järel
alati : nädalat, kannatajat.

Pai j. osastavas on seaduskorraselt rõhuga
silbi järel d, rõhuta silbi järel o : puid, majasid,
jäneseid ; kanu, kalu, inimesi, haigusi.

Millal paljuse osastavas paljuse
tunnust -i-, millal -si- tarvitada?

1. Ühesilbilistes sõnades seisab pika vokaali
järel -si-, välja arvatud sõnad: maa : maid ; hea:

13

häid, pea : päid ; puu : puid, luu Muid, muu : muid ;
peale selle võib -si- kõrval ka -i- tarvitada sõna-
des : tee, soo, öö, suu, maantee.

2. Ühesilbilisteks lühendatud sõnades tuleb
-si- tarvitada kõigis -u lõpuga sõnades, välja arva-
tud 3 : me ja mitmesilbilised, kus a: põldusid, amet-
nikka ; niisama tuleb -si- tarvitada ühesilbilisteks
lühendatud peenendamata i-sõnades : leekisid ja
ühes osas e sõnades : kukkesid. Teistes ühesilbi-
listeks lühendatud sõnades tuleb i ehk selle ase-
täitjaid tarvitada.

3. Suuremal hulgal lühid- häälikulistes ja pika-
nõrga-häälikulistes sõnades tuleb -si- tarvitada, näit.
majasid, peresid, hapusid.

Välja arvatud

a- sõnadest: viga: vigu, siga, kala, kana, lina,
sõna, vana, vaga (vagasid ja vagu), võsa ; muna
(mune), uba, nuga, suga, tuba (tubasid ja tube) ;
oma (omi), tera (teri), pesa, püha (pühasid ja pühi).

e- sõnadest : käsi (käsi), esi, kesi, mesi, vesi,
süsi, lüsi, susi.

i- sõnadest : kivi (kiva).

4. Kõigis pika-raske-häälikulistes kahesilbilis-
tes, kõvendatud kahesilbilistes ja mitmesilbilistes
on ainult -i- tarvitusel: aastaid, katteid, nädalaid.
Selle i ees kaob tüvelõpult i, püsivad a, e, u :
ohvrid, nädalaid, siniseid, raamatuid.

Osastavtähendab

1. Osalist sihitust: too vett, ostis õunu
ja pähklaid.

2. Kvantiteeti (arvu, paljust) tähendavate sõ-
nade järel seisab osastavas selle asja nimetus, mis

14

(mõõdetud ehk) loetud on, näit. kümme naela ;
niisama ka mõõtmise riista ehk ruumi tähendaja
sõna, näit. kolm tündrit ; aga nõnda ainult siis,
kui arvutähendavad sõnad lauses alusena ehk sihi-
tusena seisavad (nimetavas, sihitavas ehk osasta-
vas muutes on), näit. kolm inimest, pool vakka,
rahvast küll, paar tundi, hulk sigu, üks osa linna
põles ära, neli küünart kalevit, nael tubakat, kaks
kotitäit kaeru ; siin on vett (tuleb juure mõtelda
arvutähendav sõna natuke); neil on leiba (paras
jagu, küllalt).

3. Osastavat tarvitatakse öeldisena ehk täien-
dusena, kui tahetakse liiki tähendada, kuhu keegi
käib : Suurt sugu mees ; ta on suurt sugu ; tükk
on sood ja teine metsa; see kuub on uut moodi;
uut moodi kuub.

4. Võrdlusastme järel tähendab osastav seda
asja, millega võrreldakse : suurem mind.

5. Osastavat tarvitatakse üksikute koha mää-
ruste tähendamiseks ; paremat kätt.

7. SisseütleT (illativ).

Sisseütleva vana muutelõpp oli -* sen, mis
kahest vanemast lõpust kokku liidetud, nimelt :

a) s - z -j- esivokaal, mis liikumist üleüldse
tähendas ; see lõpp on Mordva ja Tscheremissi
keeltes veel praegu sisseütleva tähenduses tarvita-
tav, näit. mõrd. tõigas sulesse (toiga), kuts e. kudos
majasse, kotta (kud, kudo), Tscheremissi [indeš
vette (fiül'). Permi ja Ugri keeltes puudub see
lõpp. Eestis leidub üksikutes adverbides, näit. üles.

15

b) ri -}- esivokaal, mis ka liikumist üleüldse
tähendas. Selle lõpu leiame veel Permi keelest,
mitte aga enam Ugri keeltest. Eesti keeles oli ta
niisuguses lauses tarvitatav, kui : käskis poja minna,
kus poja ( < pojari) esialgu mitte omastav ei ole
ja praegugi ainult datiivilises tähenduses tarvita-
takse („pojale").

Mõlemad lõpud se-{-n üheskoos sünnitasid
Ühissoome keeles sisseütleva. Lapis datiivi, Mord-
vas tulevad nad ainult mõnes adverbis ette. Nad
on siis ühendatud pärast seda, kui Permi rahvad
ja tscheremissid mordvalastest olid lahkunud. Ühis-
soome keeles ilmusid nad -sen ja h-n kujul, .kus
üleüldiselt järgmine reegel maksis : kahe vokaali
vahel pearõhuta silbi järel muutus s h : ks, kui eel-
mine silp mitte h : ga ei alganud. Nõnda Karjala
kaštieh ( < * kastegehen < * kastegesen, kastesse),
aga kalleheže. Soome kalliisen, Eestis kallisse <
* kallihisen.

Niihästi s kui h on kaugele üle oma esialgse
piiri tunginud. Nii on juba Ühissoome ajal mõnes
sõnas pearõhuga silbi järel s h : ks muutunud.
Seda viisi tekkisid vormid : maha, pähe, sohu,
suhu, tohe. — Analoogiline on Eesti murdevorm
(läks taeva < * taevahasen), kus s ei oleks tohtinud
h : ks muutuda, sest et eelolevas silbis h seisab ;
selle vastu on murdevorm (läks) kiriku ( < * kiri-
kuhen) seaduakorrane.

Palju suuremal mõõdul kui h, on s üle oma
esialgse piiri tunginud. Iseäranis on siin tarvitus
mõjunud muudete vahel vahet teha. Eestis on
näit. nimetav küla, sihitav küla, omastav küla,
osastav küla ; nii oleks pidanud kõlama ka sisse-

ütlev küla ( < ■■■ külahen ; küUä on Võrumurde vorm,
mis Tallinna murdes ja kirjakeeles tundmata). —
Et Eestis lühikese s asemel pikk ss seisab, tuleb
vist seesütleva mõjuga seletada. Seesütlev on kü-
las, sellele arvati tarvis olevat sisseütleva lõppu
-se otsa liita ; nii saadi * külas-|-se. Murretes lei-
dub veel lühike s, näit. Saaremaal külase, merese.
— Lõpult on Eestis n niisama kadunud, nagu
omastavast ja sihitavast.

Praegu on sisseütlev Eesti keeles järgmisel
kujul :

1. -ha, -he, -hu, sõnades: maha, pähe, suhu,
sohu, tohe (kirjakeeles on viimane sõna vähe
tarvitusel, selle asemel harilikult töösse).

2. -* ha, -* he, <■* hi, -* hu, kus h järel seisev
vokaal selle järele on kujunenud, missugune vokaal
h ees seisab, siis h kadunud, kummalgi pool h : d
ühesugused vokaalid üheks pikaks vokaaliks ühine-
nud ja see pikk vokaal siis lühikeseks muutunud:
(läks) linna, metsa, kooli, auku, (pani) koide.
Niisama paljuses: (tuli) jalgu (< *jalgoihin <
*jalgoisen). Nõnda on sisseütlev lõpuks ainuses
ainuse osastava, paljuses paljuse osastava sarna-
seks muutunud. See lõpp leidub ainult ühesilbi-
listeks lühendatud sõnadel ja mõnel üksikul kahe-
silbilisel. Viimastel on lühikene tüve konsonant
pikkade häälikute raskele astmele kõvenenud, mida
muidu palju ette ei tule. Nõnda sõnades : tuppa,
appi ; ritta, sõtta, patta, kotta, kätte, ette, vette ;
vakka (vaga), sekka, jõkke, lakke, mäkke, rekke,
vakku, jakku, näkku, likku, kokku, nõkku ; sülle.

3. Kõigil teistel sõnadel on praegu sisseütle-
vas lõpp -sse, mis ainuses alati ainuse omastava

17

kuju otsa liitub : puusse, aknasse, taevasse, inime-
sesse elik inimesse. Nimelt võib neljanda silbi
-se- välja jääda, mitte aga mujalt, sest et siis
mõtte segadus tekib, nii mitte * valgusse valgusesse
asemel ega linasse linasesse asemel.

Paljuses võib -sse kõigis sõnades palj. omas-
tava otsa liituda, näit. jalgadesse, keeltesse, köi-
tesse, aga ka palj. osastava otsa, kui seal täishää-
lik on : käsi-|-sse, ehk kui osastava lõpul d, siis
selle asemele: nädalaid : nädalaisse ; m.aid : maisse.
Ühesilbilisteks lühendatud sõnadel on aga siis iga-
kord -sse kadunud ja sisseütlev osastavaga ühe-
sugune: jalgu (osast, ja sisseütl.), keeli, köisi jne.

Sisseütlev tähendab liikumist ühe asja sisse
ehk kõige kitsamasse ühendusesse, saamist mingi
olemisesse, küsimise peale: kellesse? millesse?
kuhu? Näit. sinna külasse, kukkus meresse, sain
kimpu, hädasse, taevas läks pilve, pane uks lukku,
pani kübara pähe, kingad jalga, läks härgi, hobu-
sisse, tõusis jälle hinge, oskas sihti, koer hakkas
mu kätte kinni, see ei puutu minusse, ühest aas-
tast teise, vesi on põlve ; paksuse poolest on ta
isasse tulnud.

8. Seesütley (inessiv).

Niipea kui sisseütlev latiivi lõppude -s-j-ri-
kokkuliitumise teel oli tekkinud, hakkas keel s : i
sõnatüvehäälikuks pidama ja ainult ri : i sisseütleva
lõpuks. Nõnda jäi sisseütleva muutelõpu algosa
s ka seesütlevasse ja seestütlevasse, kuna lõpuosa
n asemele teised lõpud astusid, seesütlevas nimelt
kohta tähendav (lokatiivi) lõpp n, seesama, mis

2

meil praegu olevas muutes leidub. Nõnda Kujunes
seesütleva muutelõpuks -sna.

Meie leiame selle lõpu Rootsi-Lapis -sne kujul,
näit. kuelesne 'kalas' (nimet. kuelie 'kala'), niisama
-sne kujul ühes osas Mordva murretes, näit. onsne
unes (nim. on uni) ; Tscheremissi keeles on -sn-
Tscheremissi keele seaduste järele iga kord -šta-,
-što- lõpuks muutunud, näit. tulõšto < tulõsno
'tules' (nim. tui tuli). Permi ja Ugri keeltes ei leia
meie seda lõppu.

Läänemere Soomesugu keeltes on -sna juba
Ühissoome aja! -ssa : ks muutunud,' näit. Soomes
maassa 'maas', Soome murretes aga ka -ss, -s,
näit, kalass ehk kalas 'kalas'. Aunuse, Vepsa,
Liivi ja Eesti keeled on a lõpult kaotanud. Nõnda
on Eestis harilikult -s < * -ssa, näit. linnas, majas,
jões, linnades, jõgedes jne.

Lõuna-Eestis nimelt Haanjas on seesütleva
lõpp hN : külähN külas, kafahN karjas. Harihkumalt
on see kõlata n kadunud : mõnõh paigah, küläh,
ladvah ; Tartu murdes aga on h kadunud ja N pü-
sinud (n kujul) : küiän, üten paigan. Ei ole mitte
selge, kudas see lõpp on sündinud.

Teine iseäraldus, mis seesütlevas ette tuleb,
leidub Läänemaal ja Eesti saartel. Seal on
nimelt ühesilbilisteks lühendatud sõnade seesütlev
raskel astmel, vakkas (mitte vakas), kappis. See
sunnib oletama, et siin seesütleva lõpuna lü-
hike -s tarvitusel oli '■'• vakkasa, ■' kappisa. Ka selle
iseäralduse seletamine ei ole tänini hästi korda
läinud.

Praeguses Eesti kirjakeeles liitub ainuses sees-
ütleva lõpp -s ilma erandita alati ainuse omastava

1^

otsa : vakas ; niisama harilikult paljuses palj. omas-
tava otsa. Aga ühes osas sõnades leidub selle
kõrval palj. seesütlevas veel palj. märgi i : ga sün-
nitatud vorm, mis ainuse seesütlevaga ühesugune,
aga selle vahega, et paljuses s:i ees seesama
vokaal seisab, mis palj. osastava lõpul, näit. ain.
seesütlev jalas, palj. osast, jalgu, palj. seesütlev
jalus. Missugustest sõnadest seda seesütlevat võib
iarvitada, ei saa reegli abil ära määrata, vaid peab
üksikult sellekohased sõnad tundma.

Aga nii pea kui see i-line seesütlev milgi sõ-
nal tarvitusel on, võib seaa iga kord ka kõigis järg-
nevates palj. muudetes tarvitada, välja arvatud palj.
kaasaütlev, mis ilma erandita oma lõpu palj. omas-
tava otsa liidab, näit. jalust jalule jalult jaluta ja-
luni, aga jalgadega.

Seesütlev tähendab kohta ehk olekut, küsimise
peale: kelles? milles? kus? ja nimelt

1. kohta ehk olekut, mille sees miski asi on,
näit. siin külas ; kala elab meres ; põld on künnis,
rohus, orases, jääs ; taevas on pilves ; maa on met-
sas; taon mures, kimbus, norus, hädas, omas täies
•rammus; ta on haris, seos; puu on härmas, nõres:

uks on lukus, haagis; tee on umbes; loom on hin-
ges ; ühes hinnas, nõus,

2. kõige ligemat koosolemist välises ruumis :
kübar on peas, rätik kaelas, kindad käes, sõrmus
sõrmes, kingad jalas, kuub seljas ; õunad on puus ;
kannab last kaenlas, süles ; kuub ripub varnas, nae-
Jäs ; kala ripub õnges ; istub lauas.

3. Ajaruumi, milles midagi sünnib, küsimise
peale : millal ? jõulu kuus, ses aastas, kaks korda
päevas.

20

9. Seestütlev (elativ).

Niisama kui seesütlev on ka seestütlev muude
selle järele tekkinud, kui keel sisseütleva muutelõpu
-sen algosa tüve osaks oli hakanud pidama. Nii
saadud s-tüvele liitus siis vana ablatiivilõpp -ta otsa,
seesama, mis praegu meie osatava sünnitab. Nõnda
tekkis lõpp -sta, mis kuni Sürjani-Votjaki keeleni
leidub, mitte aga Ugri keeltes. Eestis on lõpult -a
kadunud. Sõna tüvi on ainuses alati kui ain. omas-
tav, palj. nagu palj. omastav, ehk tarvitusel on i-line
paljus, kui see võimalik, näit. jalast jalgadest ehk
jalust.

Seestütlev tähendab

1. liikumist ühe asja seest ehk kõige kitsamast
lähedusest, lahkumist, eemaleminekut, küsimise peale:
kellest? millest? kust? näit. tuli sealt külast; sain
sest kimbust lahti: võta kingad jalast, müts peast;
söömalauast üles tõusma ; müüjal peab omast käest
mõõt olema ; küll sest saab ; tahab naisest lahu-
tada; lõi minust lahti; taganes minust; porist pu-
hastama ; hingab omast vaevast ; ta jäi minust
maha; hoia ennast temast eemale;

2. Olekut, milles, või mille seest midagi tehak-
se, näit. rääkis unest; joobnust peast, kainest peast;
haigest peast tööd tegema ; suri väetimast peast ;
lehm silgub ahtrast peast , lepapuu põleb toorest
peast väga hästi; lahkest südamest; hooletumast
peast e. hooletumasti oma tööd tegema.

3. Aega ja ruumi, ka sõnaga saadik ühendu-
ses, küsimise peale: kust alustades? mis ajan*
tagasi? näit. viimne minust; lapsepõlvest saadik,
maast madalast; hommikust õhtuni.

21

4. Asja ehk ollust, millest midagi tehakse ehk
-on tehtud, näit, seda tehakse puust ehk rauast;
sinust ei<''saa inimest; karunahast kasukas; ega
minust sinu vedajat ei ole ; ta on suurest soost.

5. Põhjust: see tuleb kadedusest; sa pead sõ-
nast (ilma karistuseta) kuulma : temast on palju
tüli ; ei ma sest hooli ; vihmast märg ; hoobist va-
lutama ; teine peab teisest õppima ; näost tundma ;
mis asjast sa nii rõõmus oled; see on temale juma-
last antud.

6. Osa mingist kindlasti määratud üksusest :
sõi minu leivast; noorem sinu vendadest; mis sa
minust naerad ; mis sa temast veel hellitad.

7. Ajasõnade : kõnelema, vaikima, kuulma, mõt-
lema jne järel, näit. sest asjast olen juba kuulnud;
ole vait sest; räägib palju oma tegudest; mis sa
sest ütled, mõtled,

8. Ligemat täiendust, seda üksikut, eriosa ni-
metades, mille kohta ütelus nimelt käib, näit. õndsad
need, kes puhtad südamest; rikas kullast; ramb
(nõrk) jalust; läheb näost siniseks; see on mõnest
tükist õige küll; jalust ja käsist mähkima; peast haa-
vama; see on hea minu meelest; tere lõunast; pu-
del on viinast tühi ; nahk on karvust paljas : temal
on puudu rahast; läks uksest välja, sisse, mõõda;
läks seinast üles; tuh mäest alla: keel on sõnadest
Tikas: rikas rahvast.

10. Alaleütlev (allativ).

Läänemere Soomesugu keeltes ja Permi keeltes
jeidub tuleluslõpp -la, mi. tänapäevani kohta tähen-
dab, näit. Soome pappila õpetaja maja, Eestis ena-

miste kohanimedes, näit. Lihula, Mustla, Annbla, aga
ka niisugustes sõnades kui toonela ; Votjaki gurt
küla, gurtla külamaa, bõr pära. bõrla pärapool.

Selle tuletuslõpuga sünnitatud sõnadest tekkis
kõige pealt alalütlev (adessiv), kuna -la-lõpule loka-
tiivi (koha määrava), praeguse oleva muute, lõpp
-na otsa liitus ja nõnda -Ina tekkis, millest -Ha sai.
Alaleütleva jaoks liideti aga -na asemel -la otsa la-
tiivi (liikumist tähendava) muute lõpp n, seesama,
mis sisseütleva otsa. Niisugusel kujul on alalütlev
veel praegu Tscheremissi ja Permi keeltes, näit.
Sürjani mort inimene, mortlah inimese juure, ini-
mesele, Tscheremissi tui tuli, tullan tulele, ^8üt vesi
i?ütlan veele. Läänemere Soomesugu keeltes hakati
alalütleva mõjul, kus 11 seaduskorraliselt endisest
In-ist oli tekkinud, ka alalütlevas pikka 11-i tarvi-
tama, millele siis niisama kui Permi ja Tscheremissi
keeltes latiivi h otsa tuli, kuna ühtlasi -la-lõpp -le-ks
muutus ; hiljem kadus h lõpult, näit. Soome kai-
volle, seinälle ; Soome vanemas kirjanduses ja
Soome murretes on n veel alal : herrallen, hevo-
sellen. Et ka Eestis enne n tõesti alaleütleva lõpul
oli, tõendab vokaali püsimine : isale, seinale. — Ees-
tis on seaduskorrane lühike 1 alalütlevas uuesti valit-
susele pääsnud, kuid endise pika 11 m.õju avaldab
ennast veel selles, et sõna kergel astmel seisab :
vakale < vakallen.

Aga Läänemere Soomesugu keeltes leidub jälgi
ka teistsugusest alaleütlevast, kus lõpu 1-ne osa küll
le < la on, kuid lõpul mitte h ei ole, vaid latiivi-
line k, nõnda siis -*lek. Ugri keeltes on see -k ainu-
üksi tarvitusel, ei liitu aga mitte tuletuslõpu -!a
otsa, vaid lokativi -n (Eesti oleva muute) otsa. Sep

2'i

k leidub üksinda kõigis Soome-Ugri keeltes, aga
läbistiklcu ainult adverbides : niisama ainult adver-
bides leiame meie teda Läänemere Soomesugu keel-
tes, nimelt Ingeri murdes, kus ta püsinud on, kuna
ta mujal kadunud. Et ta muiste ka Eesti sõnade
lõpul oli, märkame sellest, et siin vokaal mitte ei
ole ära kadunud, näit. Ingeri alak Eesti alla (Eestis
on pikk 11 alalütleva all mõjul,, seaduskorrane on
Eesti murretes ja mõni kord ka kirjakeeles leiduv
ala, näit. läks laua ala); niisama ümber, S. üm-
päri, Ingeri ümpärik (Eesti keel on selles sõnas ka
vokaali kaotanud); Ingeri sinnek, tännek, Soome
sinne,*^ tännec, Eesti sinna, tänna, vrdi. Lõuna-Eesti
sinna- ,kus häälik ^ otsekohe k-st on tekkinud ; kii-
nik Soome kiini, künni, Eesti kinni.

See -k on Läänemere Soomesugu keeltes mõ-
nikord lõpu -le otsa astunud ja nõnda lõpu -lek
sünnitanud harilise -len asemele, näit. Soomes he-
voselle"^ hobusele; Eestis ei leidu sellekohast näitust.

Alalütlev tähendab :

1. Kohta ehk olekut, millesse, mille juure ehk
peale ehk sisse keegi tuleb, näit. läks maale, põl-
lule, heinale; mehele minema: ta tuli meile (külasse),
sündis ilmale ; pea ei anna nii kõrgele minna ; jutt
jääb poolele; tööle hakkama; rukis kasvab putkele;
haav läks mädale ; tõmba köis pingule ; kangas sai
juba koele ; ilmad lähevad pehmele ; ma tulin teie
jutule, palvele ; äritas vihale.

2. Nagu, seestütlev, ligemat täiendust, seda üksi-
kut, eriosa nimetades, mille kohta ütelus nimelt käib:
tark suule ; rikas rahale ; hea mees jutule ; nobe
jalule.

3. Seda asja ehk isikut, mille jaoks midagi
määratud ehk kohane on : see teeb kõvaks igale
tööle; see on kõigile hea; ei see kõlba kellelegi;
need on vennale valmis pandud.

4. Isikut ehk asja, kellele midagi omaks saab
(teiste keelte datiivust — dativus commodi et incom-
modi); anna seda minule; see on mulle vastu meelt;
üksmeel seisab vaenule vastu; söötis lehmadele heina;
õpetab lapsele raamatut; mina olen temale vanem
tütar ; aita mulle tööd lõpetada.

11. Alalütlev (adessiy).

Alalütleva lõpus on kokku liidetud kohta tähen-
dav tuletuslõpp -la ja lokativ -n. Nii ilmub see
muude Permi keeltes, näit. Sürj. mort inimene,
mortlan inimesel. Läänemere Soomesugu keeltes
on 1-i järelt vokaal kadunud ja In-ist 11 saanud :
Soome kaivolla < *kaivolna, niisama kui Leedu laen-
sõnast viina Soome villa Eesti vill. Eesti keel on
seaduskorraliselt sõna lõpult vokaali kaotanud ja U-i
1-ks lühendanud. — Alalütlevast on siis pikk 11 juba
Ühissoome ajal alalütlevasse üle kantud, kus seadus-
korraselt lühike 1 oleks pidanud seisma.

Alalütlev tähendab :

1, Kohta küsimise peale: kus? laps imeb
rinnal; siin kohal; elab maal; on põllul, heinal;
ta oli meil.

2. Olekut, milles keegi on : ahi on tulel ; nahk
on kestal ; maja on seinul ; kangas on koel ; ma
olen selle asja tarbel ; kõik on toimel : on heal
meelel.

25

3. Aega, nimelt ajapunkti, millal midagi sünnib:
mi) ajal ? sel päeval ; aastal kahel kolmel.

4. Tööriista (instrumental), aga praegu ena-
miste ainult vanasõnades ja rahvalauludes, muidu
selle asemel kaasaütlev : vilets vitsal peksetakse,
õnnis suul õpetakse.

5. Teoviisi, kus aga osalt niisama kaasaütlev
asemele on astunud : nuttis kurval meelel ; loeb
prillil ; hullul kombel ; hirmul ja armyl ; tühjal kõhul
ootama; oma sõrmil toitma; vitsul kasvatama; tulel
püüdma (kalu).

6. Ajasõnade käskima, laskma ja lubama
juures seda asja ehk isikut, kelle kohta käsk käib ;
ma lasen seda palgalistel teha ; külm ei anna
viljal kasvada; lase mehel sisse tulla; käsi sepal
kaks rauda teha. — Kui kõrvu seisavad isik, kelle
kaudu käsk antakse, ja isik, kelle kohta käsk
käib, siis on esimene alalütlevas, teine alaleütlevas,
näit. lase Kaarlil Peetrile ütelda, et ta hobused
ette paneks,

7. Isikut ehk asja, kellel midagi omaks on, ehk
puudub, näit. see on mul meele pärast ; siin on
meil hea olla ; mul puudub raha ; vrdl. teistele saab
veel nende jagu kätte ja teistel on juba nende jagu
käes; mul on põllud i^ heinamaad; mul on kaeru
müüa ; minul ei täi enam anda ; ta on meil sula-
seks ; vrdl, veel : mul on töö juba valmis (minu töö
on ära tehtud) ja mulle on töö juba valmis (pan-
dud); mul on hobune varastatud ja mulle on h. v. ;
see on mul tallele pandud ja see on mulle tallele
pandud.

26

12. Alaltütlev (ablativ).

Alaltütleva lõpus on kokku liidetud kohta tähen-
dav lõpp l(a) -f- muistne ablatiivi (praegune parti-
tiivi) lõpp da, mille lõpult Eesti keel vokaali
-a kaotanud on, näit. Soome kaivolta, Eesti kaevult,
seinältä seinalt. Leidub aga jälgi ka teistsugusest
alaltütlevast, mille lõpp iokatiivi (koha muute) n-st
ja ablatiivi t-st on kokku liidetud : nta ( < *na-j-ta),
mis Eestis ja Sfjome murretes lõpult a on kaotanud,
näit. Soome kofonta, Eesti kodunt, Soome takant
Eesti tagant.

Alaltütlev tähendab;

1. Asja ehk olekut, mille pealt ehk lähedu-
sest eemale liigutakse, näit. hüppas kaldalt meresse ;
tuli mäelt alla (mäe otsast, kuna mäest alla — mäge
mõõda) ; tuleb põllult, merelt ; rinnalt võõrutama,
tulen kirikust jumalasõna kuulmiselt; tuleb mõisast
teolt ; vaatab mäelt.

2. Asja ehk isikut, kellelt midagi pärit ehk
saadud ; ma kuulsin temalt (vrdl. kuulsin temast),
küsi teiselt (vrdl. küsi teist, s. o. nõua teist taga),
ostsin tundmata mehelt ; oleme palju temalt kanna-
tanud. Nõnda ajasõnade juures : laenama, lootma,
nõudma, palkama, paluma, pärima," püüdma, varas-
tama, võtma, küsimise peale: kellelt?

3. Ligemat täiendust, seda eriosa, mille kohta
ütelus käib, enamiste adverbialsel,t ; lind on pealt
must, alt valge ; ta läks keskelt läbi ; siit poolt
sein; ma seisan sinu poolt; ema poolt suguselts;
part käib ujudes alt vee; mind viidi sealt üte.

27-

4. Küsimise peale: kudas ? a) -sti lõpuga
adverbi asemel: müüb kallimalt, odavamalt; ma
räägin nõnda kaugelt, kui ma asja tunnen ; pääsis
õnnelikult lahti ; b) niisama teiste muudete asemel :
seda kutsutakse kahelt nimelt (kahe nimega), sei-
savad kolmelt viirult (kolmes viirus) ; järk järgult,
aeg ajalt, kord korralt, päev päevalt; küsisin mees
mehelt; d) oleva asemel oleku tähendamises: vääna
vitsa võsult, ära mine palgilt väänama; söövad
liha toorelt ; täielt peab kõik kätte andma ; ma
jäin paljalt maha ; ma olen teda tüdrukult tunnud ;
pooleaastaselt oli rõuges.

4. Ainult Tartu murdes : a) isiku tähenda-
miseks, kelle kaudu midagi tehakse : ma ole omalt
sulaselt (Tallinna : ema sulase kaudu) saatnu ;
toit (tolle kaudu) ma saije ; b) tehtaviku kõrval :
kontraht om utelt naisterahvalt (Tallinna : omast. :
ühe naisterahva) tettü.

13. Rajav (terminativ); Saav (faktiv).

Rajava muistne lõpp oli -nik, millest Ühis-
soome ajal -nnik on saanud, kust siis praegune
Eesti -ni ; jalani < ••' jal/annik, vakani < '-'vakannik.
nn leidub veel sõnades senni, künni. Soomes
on see muude praegu kadunud.

Rajav tähendab piiri, milleni liikumine ulatab :
jõeni, väravani, minuni jne.

Saav. (Faktiv).

Läänemere Soomesugu keeltes ja Mordva kee-
les on iseäraline saava muute lõpp, mis kahest
latiivilisest tuletuslõpust k-(-s (-{-esivokaal) kokku

28

on liidetud. Kaugemates keeltes seda muudet ei
leidu. Mordvas ilmub ta -ks kujul, näit. ava naine,
avaks naiseks; lomari inimene, lomaiiks inimeseks;
Soomes -ksi, -kse, -ks : orjaksi orjaks, vaimoksi
naiseks. Eestis on niisama kui Mordvas lõpult i
kadunud: vakaks, seinaks.

Lõuna-Eestis on ks muutunud ss-ks : karusõs
karjaseks ; aga ka Põhja-Eestis tuntakse paiguti -s
lõppu : Ahrensil, näit. abis abiks, suurelisemas
suurelisemaks. Narva pool seisab ks asemel st,
mis saava -ks ja seestütleva -st äravahetamise
läbi on tekkinud; puhtast puhtaks, orjast orjaks.

Saav tähendab

1. Asja, milleks keegi ehk miski saab, olgu
tõsiselt ehk ainult ettekujutuses : õndsaks tegema,
kuningaks tõstma ; kärneriks kutsuma ; teenriks
kaujjlema; ennast õpetud meheks, rikkaks nimetama;
hapuks ajama ; kas ta on see, kelleks ta ise ennast
ütleb; Anneks ristima; tõeks, valeks vanduma;
pooleks jooma; koorega valgeks valama; vereks
muutma ; kadunuks minema ; auks arvama ; vaen-
laseks pidama; suuremaks näitama; vaskrahaks
vahetama; elas kahenädalaseks; süda lõi raskeks;
õppis sepaks: hiljaks viibima; käemeheks heitma;
see langeb sinu süüks ; haigeks jääma ; rikkaks
saama; ülevaatajaks seadma; odavaks kiitma;
kalliks laitma, põlgama; tühjaks naerma, haigeks
ehmatama; koeraks viluma; vaidlevad mind noo-
remaks.

2. Olekut, millesse keegi jääb ehk jäetakse:
jäägu ta seks; ta tahab eluaja poissmeheks jääda;
jätsid mind haigeks maha.

29

a. Selle vastu seisab sihitav, kui mingi oma-
duse alalhoidmisest kõne on: tema pidas oma ho-
bused head ; pea oma riided puhtad ; ma tahan
teda ikka ilusa pidada.

b. Niisama seisab sihitav, kui mingi asja
uuestitegemisest kõne on: ta tegi müürid kõrged
(enne ei olnud neid; vrdl. ta tegi müürid kõrgeics 1
nad olid enne madalamad) ;

d. Kui millegi saamisel mitte just ülemineku
peale mingist endisesi olekust ei mõelda, siis sei-
sab nimetav: ma olen pehme inimene loodud;
tema peab ka inimene saama nõnda kui teisedki ;
küünlapäeval sai kahe aastane.

e. Teatavatel juhtumistel võib saava asemel
ka osastav seista, näit. kas sa tahad seda usku
ennast ristida lasta, nagu : ta on seda usku.

g. Saajaga ühine arv võib saaval ainult siis
olla, kui saav asjasõna ehk asjasõnana tarvitatud
omadussõna on, näit. vanad inimesed ei või enam
lapsiks saada, aga: vanad inimesed ei või enam
nooreks saada.

3. Saav tähendab sihti, otstarvet, määrust,
küsimise peale milleks? mis tarvis? a) näit. andeks
andma; kolm puuda rauda naeluks ; see mees ei
kõlba koolmeistriks; see on pulgaks suur; see ei
ole terviseks ; see tuleb meile kahjuks ;

b. Seisab öeldisena, ajutist omadust tähenda-
des: ta on meil sulaseks; jumalasõna on õpetu-
seks; temale ei ole öö ööks ega päev päevaks;
see tüdruk oli meil lapsehoidjaks; ta tuli mulle
meheks; käisin seal võõraks.

3{>

d. Täiendusena: suviseks põrsaks on la ras-
vane küll ; hundiks jooksma ; Ann, ole sa noore-
maks ja mine.

e. Arvudes: esimeseks, teiseks, kolmandaks jne.
4. Ajamäärusena seisab saav küsimiste peale :

mis ajaks? kui kauaks ? a) Ma tulen söömaajaks;
tule Õhtuks koju ; see jääb tulevaks aastaks ; seks
ajaks võib ta ju surnud olla; b) jäi meile üheks
nädalaks ; laenas mulle kaheks aastaks ; eluks
ajaks.

14. Kaasaütlev (komitativ). Ilmaütlev (abessiv).

Kaasaütleva endine lõpp oli in (-L esivokaal),
mis aga ainult Soomes ja Lapis on püsinud. Soo-
mes on ta kahel kujul : 1) -ine ehk -ine -|- isiku-
suffiks -nsa : lapsinensa 'oma lastega', vaimoinensa
'oma naisega' ; 2) -in, -in, -n ; omin silmin 'oma
silmaga', kaikin voimin 'kõigest jõust', varkain
'vargsi'.

Eestis on sellest lõpust ainult mõni jälg alal,
näit. (läks) jala < " jalain, (palja) jalu < '•■jaloin.
Millal see lõpp Eestis kadunud on, ei ole teada.
Aastal 1600 tarvitati tema asemel omastavat muu-
det ühes sõnaga kaas, kahs endisest '■'' kansak.
Nii kestab 17. aastasaja läbi. Aastal 1660 kirju-
tab Goeseken veel keele ka (keelega), tybbade kaas
(tiibadega), aga 17. aastasaja lõpul on Hornungil
juba meie praegune kaasaütlev tarvitusel : käga
käega, temmaga, Hälega. See kaasaütlev on siis
17. aastasaja jooksul tekkinud.

31

Kaasaütlev tähendab

1. Koosolemist kellegagi : läks vennaga, istub
sõbraga,

2. Tööriista ehk lõöabinõu : raiub kirvega, sõi-
dab hobusega.

Ilmaütlev (Abessiv).

Ilmaütleva vana lõpp oli '='ttak, m.is kuni Permi
keelteni ulatab ; Votjakis näit, -tek kujul : sintek
silmata (sin < siiim — < silm) Sürjanis -tõg kujul
pontõg koerata (pon peni, koer).

Soomes on lõpult k kadunud, kuid leidub veel
Soome murretes ja Ingeris, näit. Ingeri jaloidak ja-
luta. Lõuna-Eesti vormides palgalda"^ palgata, laul-
malda"^ laulmata, mis muidu alaltütlevaga on ära
segatud, esitab seda k-d häälik/

Ilmaütleva muutelõpu esimene liiteosa' -tta- on
kahtlemata sugulane tuletuslõpuga -tüma, näit. sõnas
õnnetu õnnetuma.

Ilmaütlev tähendab, nagu ta nimi juba ütleb,
selle asja puudumist, mis ilmaütlevas seisab : jaluta,
käsita jne.

Ilmaütlevale muutele võivad muutelõpud otsa
astuda, näit. jaluta jalutat jalutasse jalutaga jne.
Sarnaseid vormisid ei saa aga soovitada. Nende
asemel tuleb tarvitada -tuma-lõpulist sõna: jalutu
jalutumat jalutumasse jalutumaga jne.

15. OleT (Essiv).

Kõige vanemate muudete hulka käib Eesti
keeles praegu vähe tarvitatav olev muude, mis esi-
algu kohta tähendas, muistne lokativ. Me leiame

.^2

teda kõigis Soome-Ugri keeltes koha, olemise ehk
aja tähenduses, näit. Ungari viz vesi : vizen vee
peal, fa puu : fan puu peal ; tel talve : telen talvel ;
Ostjaki xat koda, maja: xatna majas; Voguli täina
talvel (täi talv) ; Mordva talnä talvel (tala talv) ;
Soome kotona kodu, kaukana kaugel, ulkona väl-
jas, päivänä päeval. — Eestis ei leia meie teda
praegu enam koha tähenduses; aja tähenduses on
tarvitusel kuna (tüvi ku) ; harilik tähendus on olek,
olemine: lapsena, käona.

Et 2. silp käona, jõena lahtine on, siis ootak-
sime, et sõna raskel astmel esineks. Nõnda on ta
ka Viru rannas. Aga nii hästi teistes murretes, kus
ta ülepea tarvitusel, näit. Kodaveres, kui ka Eesti
kirjakeeles on teiste muudete mõjul, mis kõik nõr-
gal astmel, ka olevas muutes nõrk aste valitsema
pääsnud. Keele seaduste põhjal, mis kord muistsel
ajal küll keeles valitsesid, nüüd aga mitte enam ei
valitse, teda raskele astmele tagasi tõrjuda, nagu
mõned soovivad, on kasuta ja otstarbeta ettevõte.
Ta on praegu nõrgal astmel ja võib sellele ka jääda,
nõnda siis jõena mitte jõgena, käona mitte kaguna,
vakana, mitte vakkana ; pealegi ei oleks seadus-
korraline kuju mitte vakkana vaid *vakna. nagu
* äkkena asemel akna.

16. Kunmimuutecl.

Tänini tundma õpitud muudetest nimetatakse
sisse-, sees- ja seest-, alal-, alale- ja alaltütlevad
muuted ka ühise nimega ruumimuudeteks ja nimelt
esimesed kolm sisemise, järgmised kolm välimise

3o

ruumi muudeieks. Täiendavalt on nende kohta
veel järgmist juure lisada :

1. Kõik praeguse aja Euroopa rahvaste keeled
püüavad sõnamuuteid võimalikult vähendada ja
muuteõpetust lihtsamaks teha, muudete asemele
kohaseid abisõnu tarvitusele võttes. Sellesama sihi
poole püüab ka Eesti keel, iseäranis nimelt ruumi-
muudete tarvitamises. Tuleb tungivalt soovitada
seal, kus see võimalik on, ruumimuute asemel selle-
kohast abisõna tarvitada, näit. on parem ütelda :
ta ostis minu käest (kui : minult) ; õun kukkus puu
otsast (kui : puult), lõi naela puu sisse (kui ; puusse).
Igakord ei oie küll abisõna tarvitamine ruumimuute
asemel võimalik, kuid kindlaid reeglid ei saa siin
anda. Nii palju võib tähendada, et nimelt välise
ruumi muuteid tuleb tarvitada, kui nendega vähem
kohta kui mingit sihti ehk toimetust on mõeldud,
näit. tuli meie juure, aga: tuli meile (külasse); läks
jõe peale, mere peale, aga : jõele, merele (kalu
püüdma) : läks kaevule (vett tooma). Selles samas
mõttes muidugi ka alal- ja alaltütlevad : on mere
peal ja merel, tuleb mere pealt ja merelt.

2. Sisemise ja välimise ruumi muuted ei tä-
henda mitte igakord just seda, mis nende nimed
ütlevad. Sisemise ruumi muuteid tuleb mõnel juh-
tumisel ka välimise ruumi tähendamiseks tarvitada,
nimelt, kui tahetakse kõige ligemat, olulisemat kok-
kupuutumist välises ruumis tähendada. Nõnda : laps
on ema rinnas ; risti pooma ; pani mütsi pähä ; mees
mehes kinni ; istub lauas, lauda, tõuseb lauast.
Küll võivad ka välise ruumi muuted Õige ligidal
olemist, koguni kokkupuutumist tähendada, kuid see
kokkupuutumine kannab juhuslisemat laadi, näit.

34

teele juhatama; magab laual; vesi soeneb tulel;
vene tuli rannale. Niisama : pane see asi sinna
paika (kätte näidetud koha peale) ja : pane see asi
paigale (sinna, kus tema oige koht on) ; läks siit
kohalt ära (ümbrusest) ja: läks siit kohast ära
(sellest talust) ; on maas (pikali), on maal (väljas-
pool linna); töölised on heinal, hobused on heinas;
tulen merelt (kalu püüdmast), tulen merest (suple-
mast), tulen mere pealt (reisilt, lõbusõidult). Kuid
on ka juhtumisi, kus sisemise ja välimise ruumi
muuteid ühes ja selles samas tähenduses võib tar-
vitada, näit. on seenil ja seenis, marjul ja marjus,
kõrval ja kõrvas : 1 on rohkem kirjakeeles, -s mur-
retes tarvitusel.

3. Sisse- ja alaleütlev ühelt poolt, sees- ja
alalütlev teiselt poolt on tihti kõrvuti tarvitusel, ilma
et pealiskaudselt vaadates vahe nende vahel kuigi
suur oleks. Kuid siiski saab lause koguni isesu-
guse mõtte, seda. mööda, kas me sisse- ehk alale-
ütlevat küsimise peale : kuhu ? või sees- ehk alal-
ütlevat küsimise peale kus? tarvitame. Kus? küsi-
misega tähendatakse harilikult ainult kohta, ilma
midagi muud juure mõtlemata, kuhu? küsimisel on
koht vähem tähtis, pearõhku pannakse selle peale,
mis seal sünnib või ette on tulnud. Mõned näitu-
sed : kaotas teele ja teel ; mis sa otsid siia tuppa ;
mis sa otsid siin toas; mis sa otsid siit toast (et
ära viia) ; ehib ennast kirikusse ja kirikus. Iga kord
ei ole mitte hõlbus mõtte vahet selgesti ära mää-
rata, ehk see küll kindlasti olemas ; mis see sinna
(seal) aitab? Jumala ette (ees) ennast alandama;
hallita ise oma rahakoti kõrva (kõrvas) ; äratas loo-
tust tema südamesse (südames) ; ehitan maja metsa

35

(metsas) ; jõi oma raha kõrtsi (kõrtsis) ära ; loom
kadus metsa (metsas) ; tiiki (tiigis) kasvab lima ;
vesi kerkib jõkke (jões) ; raamatusse (raamatus) on
kirjutatud ; keel kuivab suhu (suus) ; sädemed kus-
tusid vette (vees); kuulas koha linna (linnas);
kuulen tuppa (toas) ; vesi on toobrisse (toobris) kül-
mand; langes tema ette (ees) malia ; lõppes janu
kätte (käes) ; tolliraha maksetakse sinna majasse
(seal majas); vili mädaneb põllu peale (peal) ; mä-
letan teda veel mulla alla (all) ; minestas ema käte
vahele (vahel) ; kes mind metsa (metsas) näeb ;
hoia lapsed tuppa (toas) ; hoidis ennast eemale
(eemal); mis sul sinna tuppa asja on (seal toas);
riided põlesid selga (seljas) ära ; suri haava (vältav
tegevus) ; suri haavast (ainult teo järeldus). —
Palju harvemini vaheldavad küsimised kus? ja
kust ? (sees- ja alalütlev ühelt poolt ; seest- ja alalt-
ütlev teiselt poolt) : eksis teel ja teelt ; tuli ei lõp-
pend toas, toast ; otsis hobust metsas, metsast ;
ostsin seda turul, turult; see soo hakkab mõisa
all, alt; loeme ses raamatus, sest raamatust; kae-
rad on aidas, aidast otsas.

17. Omadns- ja asesõnad.

Omadussõna võrdleva astme lõpp on m, Tartu
murdes mb, enne *-mpi, omast. *-mma, kus mm
on m : ks lühenenud. Võrdleva astmele järgneb
harilikult sõna : kui ja selle asja nimetus, millega
võrreldakse : tina on raskem kui puu. Kui võrrel-
dava asja nimi lause alus on, siis võib „kui" ka
välja jääda ja asja nimetus, millega võrreldakse.
seisab siis seestütlevas, harvemini osastavas : tina

36

on raskem puust ehk raskem puud. — Võrdlemise
kõvenduseks tarvitatakse sõnu : veel, hoopis, palju :
nõigendamiseks : vähe, natukene.

ÜH astel ei ole Eesti keeles iseäralist kuju.
Viimasel ajal Soomest laenatud üliastme lõpu -in
tarvitamine on Eesti keelele võõras ja tarvidust
tema järele ei tundu. Üllaste tähen damiseks tarvi-
tatakse võrdlevat astet ühenduses sõnaga kõige :
kõige suurem. Lauses on võimalik sõna kõige
mõni kord ka välja jätta : pärast pole sealt mitte
vähemat tilka saadud ; ta kattis teda selgema kul-
laga. — Üllaste asemel on üksikutel juhtumiste!
tarvitusel ka ütelused nagu jõledate jõle, narride
narr. Niisama algaste ühenduses sõnadega; väga,
ilmatu, püsti. — Üllaste kõvendamiseks tarvita-
takse võrdlevat astet sõnaga kui, ehk sõnaga viimne
kui ; mind ei ole suurem kui saks löönud, ehk
oleks mul suurem kui süü olnud ; ta võttis minu
käest viimse kui raasu ära.

Asesõnad.

1. Isikulised. 3. Isiku asesõna oli enne
ja on Soomes praegu hän. Eesti keelest on see
kadunud. Selle asemel Eestis tarvitatav tema on
õieti näiiav asesõna. Tema kõrval on võimalik
tarvitada ka sõna teine, kuid igakord öeldise
järel ja ilma lauserõhuta, näit. käis teine siin :
pole teisest kuulda midagi. — Tartu murdes on
isikulistest asesõnadest ka vähendussõnad tarvitusel.
mida kirjakeeleski võiks tarvitada: minakene, sina-
kene, temakene.

2. Enesekohased asesõnad. SÕnä
enese, millel nimetav muude puudub, on tarvi-

:üsel kõige kolme isiku jaoks, tihti isikuliste ase-
sõnadega ehk sõnaga i s e ühenduses : teda ennast
ei nähtud seal : igaüks hoolitseb iseenese eest.
Enesekohastes ajasõnades võib ta tihti välja jääda,
ainult juure mõelda tuleb teda siis, näit. topib
(ennast) igale poole ; laskis (ennast) ära meelitada.

Sõna enese on asjasõnana tarvitusel; oma-
dussõnana, omastava asesõnana tarvitatakse hari-
likult asesõna oma, mis niisugusel korral muut-
mata jääb, näit. oma laps, oma lapsele, oma lap-
sed, oma lastele. Paljuses on soovitav sõna oma
siis muuta, kui asi, kelle peale oma tähendab,
paljuses on : omad lapsed, omade laste, kui mit-
mete vanemate lastest kõne on. — Oma võib ka
asjasõnana tarvitada ja tähendab siis umbes seda-
sama, mis omandus. Sarnasel korral muutub oma
Jiagu asjasõna : võtab omast, saab ' omaga läbi,
mul on emad. — Nii hästi omadus- kui asjasõna-
lises tähenduses võib oma sõnaga ise ühenduses
seista : ise oma laps ; ise oma lapsele ; ise oma lap-
sed ; võtab ise omast. — Kuna enese ja oma kõige
3. isiku jaoks tarvitusel on, võib lause kergesti
kahemõtteliseks saada, mille eest muidugi hoida
tuleb, näit. ta andis mulle luba oma (kelle?) lehma
ära müüa ; ta andis mulle käsu enesele (kellele ?)
maja üles ehitada. — Mõnikord tarvitatakse enese
asemel oma, mida soovitada ei ole, näit. ta võttis
seda omale (peab olema) enesele.

Enesekohaste asesõnade juure võib lugeda ka
vastastikused asesõnad. Neist , on tarvitusel hari-
likumalt teine . . . teine, siis aga ka : üks . . . teine,
kumb . . . kumb, mees . . . mees. Aluseks võib olla
1., 2. ehk 3. isik, öeldis on paljuses: lahkuvad

38

teine teisest ehk üks teisest, mees mehest kinni ;
ei lausunud kumb kummalegi sõna ; — ■ on võima-
lik tarvitada ka üks üks. . . teine teine, kuid öeldis
on siis ainuses : üks ei tunne üht, ega teine teist;
ei saa üks ühele ega teine teisele abi anda. —
Esimese üks asemel võib mingi muu sõna seista :
ühel ei olnud teise vastu midagi kadedust, aga :
vendadel ei olnud üks teise (teine teise) vastu
midagi kadedust; loomus on neid üksteisega kokku
seadnud. Üks jääb siin harilikult muutmata, —
Kuid Lääne- Eestis on pruugiks sõnu üks ja teine
samas muutes tarvitada : lahkuvad ühest teisest ;
peavad ühe teise keelt õppima ; ärge nurisege ühe
teise peale; ühtteist kannatama; läksid üheteise
järel välja. — Eelolevaid juhtumisi ei tohi niisu-
gustega ära segada, kui : võtke teine teisest otsast
kinni ; nemad on koguni teine teist.

3. Omastavad asesõnad. Omastavate
asesõnadena on tarvitusel isikuliste asesõnade omas-
tavad muuted minu, sinu, tema, meie, teie, nende,
siis veel enese ja oma ; ka minu enese, sinu enese,
tema enese, meie eneste, teie eneste, nende eneste.
Enese on siin ise sõna tähen_duses, millel ainult
nimetav muude olemas. Omastavaid asesõnu ei
saa muuta, muude tähendatakse ainult selle asja-
sõnaga, millega nad ühendatud on. Kui nad üksi,
ilma asjasõnata seisavad, siis võib neil õeidiselise
nimetava tähendus olla, näit. see on minu ; ehk
omastavale asesõnale lisatakse sõna oma juure,
mis siis muutub : see on minu oma ; sa annad
sest, mis sinu oma, ehk sinu omast.

Omastavad suffiksid, mis Soomes veel igapäi-
ses tarvituses, on Eesti keelest kadunud. Ainult

39-

rahvalauludes leidub veel mõni jälg. Soomes on
need järgmised: 1, isik ain. -ni/^^ palj. mme/^^ 2.
isik ain. -si/^^ palj. -nne/^^ 3. isik ain. ja palj.
-nsa/*^^ -nsä,*^) -n : Tämä on minun polkani (see
on minu poeg) ; kirjansa ; kirjassaan. Eesti rahva-
lauludes leiame : minu õdeni ; see võtt vere ven-
naltane. puna pohlaleheltane ; ma'p saa kuus kuul-
dakseni, nädalas ei nähjakseni ; Myth. u, Mag. L,
küll ma tunnen sinu kodanesi (!) ; astun saanijeni^
kõpsateien kõrvajeni (!).

4. Näitavad asesõnad. Harilikult tar-
vitatav on see. Tartu murdes leiame veel laialt
tarwitusel to, kuid ainult halvakspanevas mõttes :
mis to sest teab ! Ka tema on näitava asesõnana
tarvitusel : tema mees ei valeta ; temal mehel pole
jutu puudust ; nemad elukad võivad küll kibedasti
hammustada. — Ruumimuudete ees seisavad hari-
likult näitavate asesõnade asemel näitavad mää-
rusesõnad : seal (selles) kohas, sealt maalt, siia
tuppa; siin maal; siit maalt; siia ajani. — Näi-
tavat asesõna see võib sõnade sinane, sama abil
kõvendada ; seesinane, seesama.

5. Küsivad ja siduvad asesõnad on
kes ja mis asjasõnalises tähenduses. Paljust ei
ole neist tarvitusel. Mõnes raamatus tarvitatavat
paljust kellede, millede jne. ei saa heaks kiita, sest
et see rahvakeeles tundmata. — Tähele panna
m.is pärast, mitte : miks pärast. — Ka nende asesõ-
nade asemel on ruumimuudete ees sellekohased mää-
rusesõnad : kuhu kohta, kus paigas, kust kaupmehe
käest sa ostsid ? kuhu ette see on maksetud ? —
Küsivate ja siduvate asesõnade hulka käib ka sõna
kumb, kui küsimise all ainult kaks asja on. Oma

-40

vormi poolest on kumb võrdlev aste, kust b mitte
kadunud ei ole.

Küsivate ja siduvate omadussõnadena tarvi-
tatakse needsamad kes, mis, kumb, sfis veel mis-
sugune. Kes, mis, kumb küsivad asja ennast,
missugune asja omadust : vrdl. mis raamatud, mis-
sugused raamatud. — Kesk-Eestimaal tarvitatakse
missugune asemel armsamini mis, mis siis muut-
mata jääb : mis viisil ehk mil viisil, mis naine,
mis naised, mis naisega, mis naistega, mis nais-
tele. Kui asjasõna mitte väljaüteldud ei ole. vaid
ainult mõeldud, siis on ka Kesk-Eestimaal missu-
gune tarvitusel, mitte mis. Isikut tähendavate
sõnade juures õn mis asemel ka kes tarvitusel :
kes teener kokkuhoidlik oli, sel oli mõne aastaga
ÕOO rubla käes ; niisama : keegi, näit. keegi meister
ei kuku taevasi.

6. Umbkaudsete asesõnadena on
tarvitusel küsivad ja siduvad asesõnad, millel liide
-gi lõpul : keegi, miski, kumbki ; siis veel : emb
kumb ; eitavad : ei keegi, ei miski, ei midagi, ei
kedagi, ei kumbki, ei ükski, ei ühtegi (tähenduses
ei keegi). Muutudes liitub gi sõna lõpu otsa, mitte
lõpu ette: millestki, (mitte aga: millegist) ; —
sõnas mingisugune on min vana omastav sõnast
mis. — Umbkaudsete asesõnade hulka võib veel
lugeda : iga, asjasõnana igaüks, kõik, mõni, mõnin-
gas, muu, mõlemad, palju, pisut.

18. Arvuson.id.

1. Küsivadja ühtlasi umbkaudsed
arvusõnad on mitu ja palju. Sõnast mitu
on osastav mitmet ja mitut: mitmet käib oma-

^

•duse, mitut asja kohta, näit. ma vaatasin mitut
raamatut, ja: ma vaatasin mitmet sugu raamatuid.
— Sõnast palju läheb mitu selle poolest lahku, et
mitu siis tarvitatakse, kui üksikult ülesloetavaid asju
mõeldakse, palju, kui ainult mingit suurt kogu mõel-
dakse: mitu inimest, mitu maad. aga palju inimesi,
palju maid.

2. Põhiarvudest tarvitatakse paljus ühenduses
niisuguste sõnadega, millel ainus puudub, ja arvu-
sõna muutub siis nagu omadussõna, näit. kahed
käärid, kabede kääride, kahed rangid ; niisama ka
siis, kui asju mitte tüki kaupa ei taheta lugeda,
vaid kogude kaupa: vid. kaks last, aga: kahed
lapsed (kahest abielust), kahed sukad, kahed käed
{kahe inimese käed). Niisama nagu omadussõna,
tarvitatakse ka arvusid kümme, sada ja tuhat: tu-
handete silmade ees, tuhanded laevad, kümned
võõrad, miljonid rublad (aga mitte: seitsmed rublad).

Kui põhiarv nimetavas ehk sihitavas muutes
■seisab, siis on loetavate asjade nimi ain. osastavas:
kolm inimest, sada rubia, tuhat lammast. Mõtte
poolest võib seda ainuseks ehk paljuseks lugeda :
need kuus aastat ehk see kuus aastat, seitse ini-
mest seisis ehk seisid. Peab arvusõna mingis muus
muutes seisma, siis ühineb ta muute poolest asja-
sõnaga nagu omadussõna, kuid jääb ühes asjasõ-
naga ainusesse : koime inimese, kolmest inimesest,
kolme inimesega. Kui asjasõna arvusõna ees sei-
sab, siis on asjasõna alati paljuses : kaupmehi oli
seal viis. Kui arv mõeldud on kui osa suuremast
kogust, siis seisab asjasõna arvusõna järel seest-
ütlevas muutes : kaks minu last, aga : kaks minu
lastest. Kui sarnasel korral asjasõna ees omasta-

-12

mise sõna on, siis võib asjasõna ka osastavas seista
ehk muute poolest arvusõnaga ühineda : saatis kaks
oma last; andis kahele oma lapsele; kahe minu
poja lapsed (mul on veel teisi poegi), vrdl. minu
kahe poja lapsed (mul on ainult kaks poega). -
Kui asjasõna ees näitav asesõna seisab, siis on asja-
sõna seestütlevas, kui arvusõna nimetavas, omasta-
vas ehk osastavas seisab j on aga arvusõna mingis
muus muutes, siis ühineb ta muute poolest asja-
sõnaga nagu omadussõna ja asjasõna seisab pal-
juses : ma andsin kahele neile lastele (vrd. kahele
oma lapsele), kahes neis majades, sain ühelt neilt
mehilt. — Kui arvusõna mitte osastavas mõttes
mõeldud ei ole, siis seisab täiendus arvusõna ees :
saatis oma kaks last, tuli herra kahe hobusega,
need kaks last, andsin neile kahele lapsele : neis
kahes majas ; sain sealt ühelt mehelt.

Sõna kaks tähenduses on pruugitavad veel: paar,
mõlemad, kumbki : üks kahest on teine : teine silm ;
teine kinnas kadus ära. — Umbkaudse arvu tähen-
damiseks on tarvitusel üks, mõni, ehk arvusõna
seisab asjasõna järel : aastat kümme, mõni kümme
aastat, neli ehk viis aastat.

2. Järgarvud. Küsimine on: mitmes? mit-
menda ? Kokkupandud järgarvudes muutuvad kõik
arvud, aga järgarvudena ainult ain. osastavas, välja
arvatud arvud 11., 12. ja 20., kus ka arvud 1. ja 2.
põhiarvudeks jäävad, nagu peale nimetava kõigis
muudetes kõik järgarvud peale viimase: kahekümne
kolme tuhande kahesaja viiekümne viienda. Järg-
arvude asemel võib tarvitada põhiarvusid ilma muut-
mata, näit. aasta! tuhat üheksa sada üheksateist--
kümmend.

43-

3. Mõõtarvud on kahesugused: -ne-lõpuga
ja -line-lõpuga. -ne-arvud mõõdavad täpi pealt, -line-
arvud mahutavad umbkaudselt : kolmene ja kolme-
line, vakane ja vakaline.

4. Murdarvud: pool tarvitatakse ainuses
nagu põhiarvsõna, paljuses nagu omadussõna : mul
on veel pool leiba, andis mulle poole leiba, poole
leivaga, poolest leivast ; ta on alles pool poisikest ;
pooled leivad, pooli sõnu ajama ; pooltest kopikatest
korjatakse rublad kokku; — poolvenda, poolõde;
võttis mu poolõe naeseks ; laskis mu poolvenna
lahti.

5. Kindlaarvuliste üksuste jaoks tar-
vitatakse Tallinna murdes sõna kaupa : käisime
kuue mehe kaupa ; aga ka kuue mehega ehk kuus
meest. Kui loetava asja nimi arvusõna juures puu-
dub, siis saab arvusõna lõpu -kesi otsa : kahekesi,
kolmekesi,

6. Vahekorraliste arvude tähenda-
miseks, mis näitavad, mitu korda üks arv teisest
suurem on, tarvitatakse sõna võrs, võrra : selle võrra,
seda võrt ; ka sõna palju: häbi ja häda ühe palju.

7. Kordavad arvud on: esiteks, teiseks
jne; ka teiselt, kolmandalt; üks kord, kaks korda;
ühekordne, kahekordne : esimest korda, teist korda.

19. Ajasõnalised tegusõnad (infinitiivid) :
1. -da, 2. -des.

1. Tegusõna -da: saada, paluda, tulla.
Sõna lõpul on vokaal püsinud, see tähendab, et
vanasti lõpul veel mingi häälik oli, mis vokaali
kadumise eest kaitses. Lõuna-Eestis leiamegi meie

■14

seal kurgu hääliku' ; üldä'^^ öelda, kaiva*^ kaevada.
oppi"^ õppida. Ingeris on esialgne häälik püsinud :
tuliak tulla, männäk minna. See k on muistne
latiivi (liikumist tähendava muute) lõpp, -da- aga
I. tegusõna suffiks. — Nagu igal pool mujal, pidi
ka 1. tegusõnal ennemuiste d häälik rõhuga silbi
järel -ta-kujul, rõhuta silbi järel -(^a-kujul ilmuma,
kust () hariliku korra järele pidi kaduma. Nõnda
ongi praegu enamiste lugu, näit. juua < *iotak, lüüa

< * lö(3äk. keema : kiia < '■' keer^ak. Sõnas saada

< * saoak peab d mingisuguse analoogia põhjal
sisse olema tunginud. Selge ei ole aga, miks kõi-
gis neis sõnades raske aste on, kuna 2-ne silp enne
kinnine oli ja siis sõna kergel astmel peaks seisma.
Niisama ei ole selge, miks oo > uu, öö > üü, ee

> ii. Seaduskorrased on vormid nagu parandada,
kus kaasrõhuga silbi järel d püsinud, kuna järg-
silpides kinnine silp -* tak mitte nõrgendud ei ole.
Niisama seaduskorrased on : anda < * antaa < * an-
taoak, võtta < võttadak, kus ö rõhuta silbi järelt
kadunud, panna < * pandak. minna < ''■'' minÕäk,
tulla < tuloak, surra < '■' surf)ak, kus nd, U), rd ha-
riliku korra järele > nn, 11, rr. Kahesilbilistel -i- ja
-u-sõnadel on Lõuna-Eestis niisama seaduskorrane
vorm: istu < *istuf)ak, Põhja-Eestis on aga neil
sõnul mingil analoogial d sisse kantud: istuda, otsida.
I. Tegusõna tarvitatakse lauses

a) alusena: siin on kahe inimese süüa: meie
kohus on seda teha; parem on karta kui kahetseda;

b) sihitusena : tema võttis hobuste süüa ; laps
ei kannata kiriku juure tuua ; sinna tahaks sild
teha ; kaebas süüa ja juua : häda ei anna häbe-

45

neda; palus last ristida; käskis süüa; oskab lugeda;
püüab õppida ; lubas tulla ; tahab leppida.

d) öeldisena : see asi on minu teha ; see on
ilma teada ; tema on tükk aega minu aidata olnud ;
see on tema maksta; need maad on mõisa künda;
laud on pesta ; mis teha.

e) täiendusena : see ei ole mitte laita 'sõna ;
lükata värav ; see on müüa loom ; tema valitseda
laps ; see ei ole kiita mees ühtegi ; aru võtta kü-
laline.

g) osastavana paljust tähendavate ütluste järel:
ta on juua täis; ta sai minu käest mitu hoopi lüüa;
pihutäis näha on enam kui sületäis kuulda.

h) saava muute asemel, tähenduses: milleks,
mis otstarbega: see jääb nüüd teise pärida;
ta vettis seda oma tasuda ; jätavad seda ju-
mala muretseda; see oli temal kolmas hobune
varastada ; seda ei ole olla (olemas) ; tooksin koju
toomeoksad laste näljaste närida ; aja lam.bad lau-
dast välja meile näha ; kütsin sauna vihelda ; see
on armas kuulda; ei ole kedagi saata: mul on nõu
seda teha: meil ei ole enam metsa jänestki katta;
ma tõin lapse ristida. Saava muute lõpp, mis
Soomes veel alal, on Eestis kadunud, välja arvatud
mõni jälg sellest rahvalauludes, näit. ma'p saa
kuuldakseni, nähjakseni. — Saava muute tähendu-
ses on väga tihti ka -ma lõpuga tegusõna tarvi-
tusel, kuid selle vahega, et -ma valitseva ajasõna
aluse ehk sihituse kohta aktiv (tegevalt) mõeldud
on, -da aga passiv (tehtavalt): too poiss siia niitma,
too lammas siia niita; ma andsin teda sinna last
hoidma; ma andsin lapse tema kätte hoida; nuga

iö

on hea lõikama, puu on hea lõigata ; see oli viimne
maksma, see oli viimne maksta ; härg kõlbab künd-
ma, tappa.

i) Lääne-Eestist pärit on selle tegusõna tarvi-
tamine kaudse kõne juures harilise -vat lõpuga
kesksõna asemel, näit. ütles, et raha valmis seista
(seisvat); kaebavad ülemad olla (olevat) liig valjud;
kuuleme, et seal inimesed kimbus ella (olevat) ;
olla need ühendud, siis võida loota, et vaenlased
ei julge peale hakata.

Tehtavikku sellest tegusõnast ei ole.

II. tegusõna: saades, paludes, lüües, ande^
pannes on seesütlev muude, muidu maksab tema
vormi kohta kõik, mis I. tegusõna kohta öeldud.
Ainult -tak -oak asemel on siin lõpul des enne
-*tessa -*(5essa.

II. tegusõna tähendab seda kõrvalist tegemist
ehk olemist, mille kestusel pealause öeldisega tähen-
datud tegemine ehk olemine aset on. See on õieti
lühendatud abilause, mille öeldisel nii hästi tege-
viku kui ka tehtaviku tähendus võib olla, näit.
hobune väsib ära tõmmates. (tegevik: kui ta tõmbab);
lehm on parem lüpstes kui tappes (tehtavik : kui
teda lüpstakse, tapetakse). II. tegusõnaga sünni-
tatud abilause m.õeldav alus on harilikult seesama,
mis pealausel; tõotas kätt lüües (kuna ta kätt lõi);
seda süüd ma ei karda Jumala ette minnes ; ega
õnnetus hüüa tulles; — ka pealause loogilise alu-
sega võib kõrvallause mõeldav alus üks ja secama
olla; pojal oli hea meel (alus: poeg) püssiga lastes;
— niisama võib Il-st tegusõna tarvitada, kui abi-
lause ja pealause mõlemad ilma isikuta on : natu-

kest tunneb käega katsudes. — Ka niisugusel juii-
tumisel, kus ll-ne tegusõna üksi ilma isikuta mõel-
dud, kuna pealausel isik olemas, võib Il-st tegusõna
tarvitada : see kott on kandes (kuna teda kanti)
mind väsitanud ; eemale minnes (kuna eemale mindi)
tuli üks mees tema juure ; tee oli minnes kaunis
hea, aga tagasi tulles sandiks jäänud ; vaev on
üle hüpates. Kui Il-se tegusõna alus mitte mõel-
dud ei ole, vaid pealause alusest lahkuminev asja-
sõna on, siis seisab see abilause alus Il-se tegu-
sõna kõrval omastavas : Kuke lauldes (kui kukk
laulis) läksime teele ; ütles hinge minnes ; teiste
nähes ja kuuldes ; ta ei lähe minu kastes.

Il-se tegusõna koha peal võivad ka muude
ajasõnaliste tegusõnade mitmesugused muuted seista,
kuid tähendus on siis igakord teistsugune : inimene
tüdineb nõnda elades ja nõnda elamast : esimene
lause ütleb, mis tingimiste all, teine — mille läbi
tüdimus tekib; kibe on ära minnes ja ära minna:
1-ne lause ütleb, et juba minnakse, 2-ne, et minek
veel ees on; ma ei karda mitte üteldes ja ütelda:
1-ne lause: ütlen ilma kartuseta, 2-ne lause: ei
jäta kartuse pärast ütlemata.

20. 3. tegusõna: -ma; i. -mine.

III. tegusõna on hakatud Eesti keeles ajasõna
algvormiks lugema, mille järele ajasõnad sõnastikus
korraldatud on. Ta leidub ain. nimetavas, omas-
tavas, sisseütlevas, seesütlevas, seestütlevas ja ilma-
ütlevas muutes, teised muuted puuduvad. Tähen-
duse poolest tuleb nimetada :

48 ' /

1. Nimetavas seisab 3-as tegusõna ainult aru-
korral ; enamiste on nimetavas tema asemel -mine
lõpuga tegusõna, niisama ka -da lõpuga tegusõna :
soldatite käest kroonu riideid ostma on kõvasti keel-
dud ; soldatite käest kroonu riideid osta on kõvasti
keeldud ; soldatite käest kroonu riiete ostmine on
kõvasti keeldud ; kõik üles kirjutama on põllume-
hele väga "tarvis; kõik üles kirjutada on p. v. t. ;
kõige üleskirjutamine on p. v. t. ; kurja mõistma ei
ole tarkus ; natukest valetama, natukest varastama,
see on nii hea kui pool adramaad. — Ka öeldi-
sena nimetavas muutes võib III. tegusõna tarvitada :
see on jumalat teotama; mis see muud on, kui
oma sõnast taganema.

Omastavas muutes on iil. tegusõna tarvitusel
täiendusena ja ühenduses järelsõnadega : teadma
mees, loetama minek, lugema laps, ta on kosuma
peal ; saagu ta surema poole ehk elama poole.
Sarnased ütlemise viisid on aga kirjakeelele kaunis
võõrad.

Kõige sagedamine tarvitatav III, tegusõnast on
sisseütlev, niihästi otsekoheses mõttes liikumist tä-
hendavate ajasõnade järel, kui ka ülekantud mõttes,
otstarbe ja sihi tähendamiseks, mille peale pealause
öeldise tegevus sihitud on, küsimise peale: kuhu?
milleks? heitis magama; pöörsin ümber vaatama:
hobune pistis jooksma; tule sööma; uinus magama:
juhtus seal olema ; tema viha süttis põlema ; jäi
veel sööma ; — ka nimesõna järel võib III. tegu-
sõna seista, näit. õrn külma kartma ; ahne sööma :
pea on raske võtma ; nobe jooksma, valmis m.i-
nema ; usin mõistma ; kaval valetama ; ta on ise
mees kostma ; nemad on ühes nõus sind petma .

i9

— Vahekorra kohta, mis I. ja III. tegusõna tähen-
duste vahel, on juba nimetatud, et I. tehtaviku
tähendusega, III. tegeviku tähendusega on : too poiss
siia niitma, too lammas siia niita. Selle kõrval
leidub aga veel teistsugune vahetegemine tähenduse
poolest, kuna I. tegusõna ainult ütleb, et midagi
tehakse. III. aga, et selle tegemise sisse saadakse :
lase hobune sööma ja süüa : isa ei lase oma lapsi
hulkuma ja hulkuda. Palun sööma, jooma ja pa-
lun süüa, juua. — Niisugustes lausetes, nagu: teine
paluma ja tõotas on paluma juure mõeldavast sõ-
nast «hakkas" tingitud. Niisama järgmistes lausetes:
isa hauasta küsima; mina mõõka võttemaie, hõbe-
oda püüdemaie ; koerad põtra kiskumaie, sarvilista
surmamaie ; tema lasta laimamaie. — Kaunis laia-
liselt tarvitusel, ehk küll kirjakeeles mitte soovitav^
on III. tegusõna tarvitamine kaudse kõneviisi tähen-
damiseks, mille asemel nagu I-segi tegusõna asemel
kirjakeeles oleviku kesksõna tarvitusel on lõpuga
-vat : ütles enese lese olema, nägin tema hobuse
mööda minema; nõnda olema katk jälle majasse
saanud. Ei ole mitte selge, mis muude siin mõista
tuleb, võiks küsimise alla tulla omastav, osastav
ehk sisseütlev.

Seesütlev -ma lõpuga tegusõnast tähendab ole-
mist mingis tegevuses ehk olekus : kui tõbi alles
hakkamas ; käisin neid vaatamas ; seda ei ole ole-
mas ; laps on koolis lugema õppimas ; vrdl. küll
olin rumal andmas (sel ajal kui ma andsin) ja :
küll olin rumal andma (et ma andsin). — Ajasõ-
naga ,on" ühenduses tähendab III. tegusõna sisse-
ütlev kestvat tegevust: on seal puid raiumas, oli
seal puid raiumas ; on seal olnud puid raiumas.

4

50

On, oli võib sarnasel puhul ka välja ütlemata jääda :
kui tõbi alles hakkamas (on) ; roomas kuu, roomas
kaksi, kolmandal ju kõndimaies.

Seestütlev tähendab lahkumist mingist tege-
vusest ehk olekust: läks ära last hoidmast; kui ma
magamast üles tõusin ; tüdis ära tööd tegemast.

Väga laialt tarvitatav on ilmaütlev tähenduses,
et tegevust või olekut, mida III. tegusõna nimetab,
mitte ei ole ette tulnud : Sa jäid kauaks tulemata ;
ilma neist selgemat tunnistust saamata ei võind ma
otsust teha. Mõni kord läheb ta tähenduse poolest
I. tegusõnaga ühte : selle unustasin toomata ehk
tuua. Kus III. tegusõna alus ühtlasi peab tähen-
datud saama, seisab see omastavas : tõusis üles
minu aitamata, andis oma tahtmata ; tuli teiste kut-
sumata. — Võib niisama tegeviku kui tehtaviku
kesksõna asemel seista, kui see eitatud on : tead-
mata (vrdl. teadev), võlad jäivad maksmata (on
makstud) ; teised on saanud, teised on saamata (ei
ole saanud); — Ka täiendusena nimisõna ees:
harimata inimesed; tänamata loom; laitmata õpi-
lane. Sellena on hakatud temale koguni muute-
lõppusid otsa panema : harimatad inimesed, nari-
matade inimeste. Sarnased vormid ei ole soovi-
tavad. Nende asemel tuleb tarvitada ilmaütlevat
omadussõna -tu, -tüma lõpuga: harimatud jne. —
Ilmaütleval võib iga kord ees seista ehk ka välja
jääda sõna ,ilma."

Tehtavikus on kolmas tegusõna tarvitusel ena-
masti ainult omastava kujul ajasõna „pidama" järel:
sinna peaks sild tehtama ; teda on pidand linna
viidama.

51

IV. tegusõna -mine on harilik asjasõna, mis
kõigis muudetes muutuda võib. See lõpp astub
iga kord sellesama ajasõna tüve otsa, kui -ma.
Tema tähendus on üleüldiselt abstraktiline, ta ni-
metab tegemist ehk olemist võimalikult üleüldisemal
kujul, rohkemal mõõdul, kui I. ja III. tegusõna, mis
ju ka abstraktiiised on, Vrdl. ta tuleb magamast;
ja: mis kasu on kehal magamisest (1-ne näitus
nimetab teatavat üksikut juhtumist, kus tõesti ma-
gati, 2-ne näitus nimetab magamist kui mingit mõel-
davat asja) ; kas sul on veel rääkida (sellele, mis öel-
dud, juure lisada) ja: kas sul on veel rääkimist (veel
mingit uut asja ette tuuaj. — Väga harval juh-
tumisel võib aga -mine ka üksikut konkret asja tähen-
dada näit. lugemised (lugemise tükid). — Täienduse
juurelisamisega võib -mine-sõna palju konkreetilise-
maks muutuda: teiste tulemine jäi hiljaks; meie näge-
mine ei ulata nii kaugele ; vaese palumist ei võeta
kuulda. Toodud näitustes on täiendus ajasõna alu-
sest tekkinud (vaeste palumine — vaesed paluvad).
Niisama võib ajasõna objekt (sihitus) täiendusena
seista : kauba ostmine (ostab kaupa), kiriku ehita-
mine, inimese tapmine; -mine lõpuga sõna ajasõ-
naline iseloom ilmuD veel selles, et tema kõrval
peale omastava ka teisi muuteid võib seista, nagu
ajasõnai : laenuks võtmine, kirja panemine (võtab
laenuks, paneb kirja).

21. Tegijasõna. Oleviku Kesksõna.

Tegija sõna tuletuslõpp -ja ( < Soome-Ugri j, i)
ilmub Ungari, Votjaki ja Sürjani keeltes kui i,
■Mordva ja Lapi keeltes kui j, Soomes ja, jä kujul.

52

Esialgu oli see mineviku tunnusega i üks ja see
sama. Üksikutes Eesti murretes on -a lõpult kadu-
nud, näit. Setu elläi, Tarvastus paiguti seaduskorra-
liselt : laulai laulja, mõskei mõskja, vihtui vihtuja,
külväi külvaja, kirjutel kirjutaja jne. Ei ole mitte
selge, miks -a üleüldse kadunud ei ole. Lõpp ja
liitub alati sellesama ajasõna tüve otsa kui lõpp -ma:
kündma kündja, tõmbama tõmbaja, tahtma tahtja.
Kuid ajdsõna tüve lõpp e muutub tema ees tihti i-ks
sõnades : nägema (nägija, prohvet), tegema, olema,
tulema, panema, surema, pesema, minema, lugema,
tegema : tegija jne.

Oma tähenduse poolest seisab tegijasõna aja-
sõnaliste nimisõnade ja kesksõnade vahe peal, kuna
tal ühelt poolt asjasõnaline tähendus on. teiselt
poolt seisab tema harilikult oleviku kesksõna ase-
mel, «mis ise vähe tarvitusel. Näit. asjasõnana :
lugija, müüja, teekäija, õpetaja, õppija ; kus tegija,
seal nägija; kesksõnana: lõikaja nuga, hakkaja
haigus, tõmbaja plaaster. Kui sihitus tema kõrval,
siis seisab sihitus omastavas : vee pidaja tõrs, see
laps on juba leiva saaja; aga ka teised muuted
võivad tema kõrval seista, niisama nagu ajasõna-
del : nemad on meheleminejad, metsaskäija poiss :
meelespidaja mees.

Oleviku kesksõna. Lõpp -v < enne -*pa
-*va. Lõpp V astub seaduskcrraselt III. tegusõna -ma
asemele. Kui aga -ma ees kaks konsonanti seisa-
vad, siis asub nimetavas muutes nende vahele -e-,
näit. lugema, lugev, olema olev, 'andma andev,
kastma Ijastev jne. Omastavas kaob see e jäile
ära. Tehtaviku oleviku kesksõna on sellesama v
lõpuga sünnitatud, ja see lõpp astub tehtaviku III.

5:^

nimisõna lõpu -ma asemele: tehtama tehtav, pan-
dama pandav. —

Tegeviku kesksõna on vähe tarvitusel ;
enamasti seisab tema asemel -ja lõpuga tegijasõna,
näit. suitsevad ehk suitsejad tukid ; veereval ehk
veerejal kivil ei kasva sammalt. Muidu tehakse
veel selle poolest -v kesksõna ja -ja lõpuga tegija-
sõna vahel vahet, et v-lõpuga kesksõna eluta asjade
tähendamiseks pruugis on, -ja elavate asjade tähen-
damiseks : kukkuv puu, kukkuja laps. Ka asjasõ-
nana on -v lõpuga kesksõna paiguti tarvitusel : sea
sa sammud sõudevale, jalakannad kargavale ; viin
neid võõra vainudele päevasilma paistevale.

Palju rohkem tarvitusel on oleviku kesksõna
tehtavikus. Ta tähendab seal nii hästi seda, mis
tehakse, kui ka seda, mis tahetakse teha ehk mida
peab tehtama : hoitav mets ; löödav hobune ; käidav
tee ; need on kõik võetavad ; mul ei ole suhupiste-
tavat; see ei ole antav asi. Ka tehtaviku kesk-
sõna võib abstrakt asjasõnana ilmuda : seda asja ei
ole saadaval ; nähtavale saama ; mul on üks juba
teataval ; kas see tee on mindavaks. Alus seisab
tema kõrval omastavas, nagu I. tegusõna kõrval
mida viimast osalt sellessamas mõttes võib tarvi-
tada : see kivi on kahe mehe tõstetav (tõsta) ; ma
ei ole teie valitsetav ehk valitseda ; hobuse tarvi-
tatavad riistad ; laev jäi tuule aetavaks ; asjasõ-
nana : ega ma neid tema nähtavale pannud ; see
on kõikide nähtaval ; need heinad on poja teata-
vas. Ka siin võib kesksõna asemel I. tegusõna
seista : poja teada jne.

Väga laialt tarvitusel on oleviku kesksõna
kaudse kõneviisi sünnitamiseks. Muudetav ajasõna

54

seisab siis igakord kesksõna ainuse osastavas (selle
asemel paiguti tarvitatavad I. ja III. tegusõna ei ole
kirjakeeles soovitatavad), loogiline alus sihitavas ehk
osastavas. Niisama alati ajasõnade järel, mis
ütlema, kuulma, nägema jne. tähendavad, (nagu
Ladina keeles verba sentifendi ja declarandi), üks
kõik kas valitsev ajasõna välja üteldud ehk ainult
mõeldud on : leidsin mehe terve ja tugeva ole-
vat ; ta nägi ühe tule paistvat ; teda on nähtud
laulatata^at ; ei ma seda ole kuulnud nimetatavat.
Kui valitsev ajasõna puudub, siis on kaudse kõne-
viisi alus nimetavas : linnas olevat külmtõbi lahti r
niisama seisab alus nimetavas, kui valitseva aja-
sõna järel et seisab : sai kuulda, et seal üks tohter
elavat. Alus puudub, kui ajasõna ülepea ilma isi-
kuta on, ehk kui tal seesama isik on, m,is valit-
seval ajasõnal : kartis (enese) ära uppuvat; kuulsin
kord lauldavat. Eitamise puhul seisab eitamise sõna.
valitseva ajasõna ees, iseäranis tihti siis, kui see
ütlema on : ei ütle juttu tõe olevat ; ei tee ennast
vaatavat.

22. iUinevika kesksõnad -nud, -ud.

Näit. palunud, palutud. Lõpud -nud, -ud on
ühissoome ajast pärit. Sõnas palutud ei ole t mitte
kesksõna lõpu osa, vaid tehtaviku tunnus, mis oma
vokaali kaotanud : palutakse paluti palutud. — -nud
asemel on Lõuna-Eestis nuc, kus d asemel kurgu-
häälik,*^ Saaremaal on paiguti lõpust ainult n järele
jäänud : surn surnud, niisama tuln, kadun, saan
saanud ; -nud kõrval on ülemaaliselt tarvitusel ka
nd, kus vokaal u kadunud: läinud läind, teinud.

56

teind. Saaremaa Jaanis on see -nd harilikult ainu-
üksi tarvitusel, tuleb aga seal mõnes sõnas kahe-
kordselt ette : annund, pannund. Muiste muutus
-nud reeglikorraselt, praegu tuleb muutmist ainult
mõnes üksikus sõnas ette, näit. surnu < *surnue
<*surnuf^en: niisama: joobnud, omast, joobnu,
joobnust peast. -- Tehtaviku kesksõna jääb hari-
likult muutmata :

Mineviku kesksõna tarvitatakse 1) ühenduses
sõnadega „olen" ja „olin" täismineviku ja ennemi-
neviku sünnitamiseks : -nud tegevikus, -t-ud tehta-
vikus, näit. olen kutsunud, olin kutsunud; olen
kutsutud, olin kutsutud,

2) Kahtleva kõneviisi sünnitamiseks: oleksin
palunud, oleks palutud.

3) Ühenduses sõnadega „olevat" ja „ olnud*
kaudse kõneviisi sünnitamiseks, nimelt sünnitatakse
palja kesksõnaga üksi kaudse kõneviisi lihtminevik,
sõnaga „olevat" täisminevik ja sõnaga „olnud" en-
neminevik nii tegevikus kui tehtavikus, näit. liht-
minevik: tema kutsunud, kutsutud ; täisminevik; tema
olevat kutsunud, teda olevat kutsutud ; ennemine-
vik : tema olnud kutsunud, teda olnud (ehk oldud)
kutsutud.

4) Mõlemad kesksõnad võivad asjasõna täien-
dusena seista : õppinud mees, õpetatud mees, Teh-
taviku kesksõna kõrval seisab siis tema loogiline
alus omastavas: Teie antud raha ei ole vaja lugeda;
kingsepa tehtud saapad ; see on mu lapse leitud ;
muidu ajasõnana tarvitatud kesksõna kõrval seest-
ütlevas, vrdl. mis sa jumala loodud asja naerad,
aga see viga on temale jumalast loodud.

Kesksõna kirjutatakse adverbiga kokku, kui ta
täiendus on ; lahus, kui kesksõna öeldis on, näit.
läbiloetud raamat, aga : raamat on läbi loetud.

23. Kindel kõneviis.

Kindel kõneviis (m. indicativus, HSTsHBHTejTbHoe
HaKJioHeHie) ütleb, et keegi kindlasti midagi teeb
ehk ei tee : tema kirjutab, tema ei kirjuta.

Kindlal kõneviisil on kaks aega: olevik ehk
kestev ar ^ ja sellega vormiliselt alati ühesugune
tulevik, ja minevik ehk möödaläinud aeg, mis kol-
meks jaguneb : liht-, täis- ja enneminevik.

Oleviku tüvi on ajasõnast sünnitatud nimi-
sõna. Selle nimisõna sünnitamiseks on kaks tule-
tuslõppu (tunnust) tarvitusel: noorem : pi:/^i ja vanem,
Soome-Ugri aegne: ka : 73^

Tunnus pi:/?i (tüvi pa:/?a): Ajasõnade isiku-
lõpud -n (endine -m) ja -me, -d ja -te on endised
asesõnad. Seda ei saa 3-nda isiku lõpu b, vad
kohta mitte ütelda : niisuguseid asesõnu ei ole
kunagi olnud. Teiste sugulaste keeltega võrreldes
leiame, et b, vad esialgu -pv.iSi (tüvi pa:/?a) oli, mis
kõigis Soome keeltes leidub, mitte aga Ugri keeltes,
kuna -d lõpus -vad paljuse tunnus on. Ajajooksul
on see tuletuslõpp, millega ajasõnadest nimisõnu
tuletati, kolmanda isiku lõpu tähenduse omandanud:
tuleb : tulevad tähendas umbes sedasama, mis tulev
tulevad ehk tulija tulijad. Harilise korra järele
seisis lahtise silbi algusel rõhuga silbi järel p. prae-
gune b, kinnise silbi algusel ja rõhuta silbi järel fi,
praegune v, näit. saab < *saapi, kannatab < *kan-
natapi, aga saavad < sa/9at, kannatavad < *kanna-

tajö^at. Hilisemal ajal on ainuses b igale poole
üle kantud, ja meie leiame teda praegu analoogi-
liselt ka rõhuta silbi järel : annab < ■■^- anna^^i.
— Paljuses on suffiksile paljuse tunnus -d otsa
lisatud, mis silbi kinniseks on teinud, sellepäras;
leiame paljuses alati reeglikorralise va-d : söövad,
annavad, toimetavad jne. — Et seda suffiksi 3.
persona isikulõpuks hakati pidama, siis on ta ka
mineviku paljuse 3-nda isiku lõpuks üle kantud :
sa-i-va-d, teg-i-va-d, niisama ka kahtleva kõneviisi
paljusesse : saa-ksi-va-d, tee-ksi-va-d. Parem on
aga teda neil mõlemate! juhtumistel mitte tarvitada,
sest et ta sõna asjata pikaks venitab ; nõnda siis
minevik: (nemad) sa-i-d, teg-i-d, kahtlev kõneviis:
(nemad) saa-ksi-d, tee-ksi-d. — Esialgselt üks ja
seesama oleviku 3-nda isiku b-va lõpuga oma tek-
kimise ja tähenduse poolest on oleviku kesksõna:
tege-v - tege-va-d, kannatav - kannatavad, kuid siin
on ainuses igal pool paljusest v üle kantud ja b
leiame veel ainult sarnastes segavormides, kui Saa-
remaal tarvitatav söö-bi-ja ja niisugustes üksikutes
kivinenud kujudes kui keeb (kuum) vesi (Vene :
khohhIh), kuna keev vesi — vesi, mis keema on
läinud (Vene KHnsimiH).

24. Tunnus ka - ya.

Palju suuremal mõõdul oli ja on osalt veel
praegu tarvitusel kõikides oleviku vormides teine
suffiks, mis Soome-Ugri ajast pärit ja praegu lühen-
datud -k- kujul, ilma täishäälikuta, ilm.ub ehk koguni
icadunud on. Oma täielisel algkujul ei leidu seda

58

enam üheski keeles, kuid vormide võrdlemise tee!
on võimalik teda kätte saada. Karjala eitava aja-
sõna tehtaviku olevik sõnast andma on : ei annetoa
(ei anta), kus oa endisest aa Karjala keeleseaduste
põhjal on tekkinud. Selle aa vahelt on kaashäälik
-k- kadunud, nagu Vepsa : emai andkoi (meie ei
anna) tõendab, kus and- sõna tüvi, i paljuse märk
ja -ko- endine *-ka-, mille a on i ees o-ks muutu-
nud. Nõnda oli siis selle suffiksi ühissoome aegne
algkuju -ka- rõhuga silbi järel, -ya- rõhuta silbi
järel. Eesti keeles leidus see suffiks järgmistel
juhtumiste. ;

1. Tehtaviku eitav olevik: ei tulda, ei käida
jne. Siin ei ole sõna lõpult täishäälik mitte kadu-
nud, see tähendab, et teda muiste mingi häälik
kaitses, kuna kaitseta täishäälik sõna lõpult on
kadunud, näit. tuli, osast, (anna) tuld (enne tulda).
Vepsa eitav olevik emai andkoi näitab, et see hää-
lik -k- oli. Vormid : ei tulda, ei käida on raskel
astmel, see tähendab, et sõna lõpul mitte ainult k
ei seisnud, mis sõna oleks nõrgendanud, vaid k
järel pidi veel mingi vokaal olema. Karjala
sellesamasugusest vormist ei annetoa (enne ei
annetaa) näeme, et see vokaal a cli. Nõnda oli
siis eelpool nimetatud sõnade algkuju : ei ""'tulta-ka
ei *käita-ka.

2. Tegeviku eitav olevik : ei anna, ei taha.
Vokaal sõna lõpul on püsinud, sellega pidi tema
järel mingi häälik seisma. Me teame juba, et see.
-k oli. Sõnad anna, taha on kergel astmel, see
tähendab, et kadunud -k teise silbi kinniseks on
teinud ja nõnda siis üksinda ilma järgneva vokaa-

59

lita pidi sõna lõpul seisma. Nende vornnide alg-
kuju pidi sedannööda olsma ei annak, ei tahak.
Sarnased sõnakujud leiamegi praegu veel Soome
Savo murdes : en annak (ei anna), ei annetak (ei
anta), ja Ingeris : ei annedak^ ei anta,

Tehtaviku jaatava oleviku lõpul leiame selle-
sama -k- ühenduses 3-nda isiku muutelõpuga -se(n).
Et enne lõpul -n seisis, näitavad Soome murde-
vormid, nagu saada-han, varem '^'saada-sen. Näi-
tuseks Põhja-Eestist tuua-k-se, tulla-k-se, Põhja-
Eesti rahvalauludest oldane k-se 'võidaks olla', käi-
dane-k-se 'võidaks käia'. Paiguti on hilisemalt
lõpule e asemele i astunud, näit. rahvalauludes :
viidane-k-si 'võidaks viia*, leitane-k-si 'võidaks leida'.
Mõnes kohas Saaremaal on k asemele t ilmunud,
näit, süüa-t-se 'süüakse', niisama juua-t-se, tape-t-se
< tapeta-t-se < tapeta-k-se ja siis on ts ümber pai-
gutatud ; süüa-ste, tapeta-ste. Lõuna-Eestis, aga ka.,
Põhja-Eesti rahvalauludes on ks-ist ss saanud : pa-
kuta-s-se 'pakutakse', kutsuta-s se, oldane-s-se .või-
daks olla', käidäne-s-se 'võidaks käia', näideta-s-se
*näidetakse', tettäne s-se 'võidaks teha'. Edasi on
ss lühenenud s-ks ehk z-ks, e asemele paiguti a
ilmunud ehk e hoopis kadunud, näit. hoieta-ze,.
peetane-s-sa ehk peetane-sa 'peetakse', saadane-sa
võidaks saada ; anda-s 'antakse', süvvä-s süüakse,
müüdane-s 'võidaks müüa'. — Et kse mitte liht
suffiks ei ole, vaid k-|-se(n)-st kokku liidetud, näeme
minevikust, kus se(n) k asemele mineviku tunnuse
i otsa on liitunud, näit, tuld-i enne *tuld-i-hen, veel
varem *tuld-i-sen. Siin muutus s kahe vokaali va-
hel h-ks ja see h kadus, kuna olevikus k järel s
püsima jäi. Hiljem on siis paiguti minevikust h

60

olevikku ks asemele üle kantud. Algkuju oli ole-
vikus näit. sõnast saama : *saada-k-sen, minevikus
*saad-i-hen, siit olevik '-'saada-hen, millest saada-
han, kust praegune Soome %orm saadaan 'saa-
dakse'. Niisama Eesti rahvalauludes kanneta-ie en-
dise *kanneta-he(n) asemel 'kantakse'; toodane-ie .või-
daks tuua', viedäneie 'võidaks viia', Viru rannas:
annedaa < *annedaha 'antakse', valataa < ••'valata-
ha 'valatakse', kuulutata e. kuuluteta .kuulutatakse',
annetane < *annetanee < "-'annetane-he võidaks anda.

4. Tegeviku jaatava oleviku 3. persoona lõpuga
-kse < K-se(n), näit. kuulu-k-se, ja selle kõrval selles
samas tähenduses kuulub, tunnu-kse, näi-kse ja
näi-b ja rahvalauludes:' sure-kse, küsi-kse, lende-
le-kse 'lendleb', lookele-kse 'lookleb', hoopele-kse,
puutune-kse 'võib puutuda', kargane-kse 'võib ka-
rata'. Lõpp -k-se(n) on siin niisama, kui tehtaviku
olevikus oleviku suffiksist -k--|- 3-nda isiku lõ-
pust -se(n), palj. se-t kokku liidetud. Eesti keeles
on -n ja -t lõpult kadunud, on aga Soome Savo
murdes alal püsinud, näit. rahvalauludes: küsi-k-si
'tema küsib', palu-k-si 'tema palub', kostele-k-si,
vöödele-k-si, kuulune-k-si 'võib kuulda', vaatane-k-si,
puudune-k-si, tõukane-k-si 'võib tõugata'. — Paiguti
on Põhja-Eesti rahvalauludes -ks- asemel -ss- ehk
-s- ja lõpu -e asemel -a : sure-s-se 'sureb', mur- .
du-s-se 'võib murduda*, kukkune-se 'võib kukkuda',
lendane-se 'lendab, võib lennata', liugune-s-sa 'võib
liuguda', tõuzene-sa 'võib tõusta', — Lõuna-Eestis on
hariliku korra järele -kse- asemel -sse-, sõna lõpul,
kui -e- kadunud, siis -s, näit. lepü-s 'lepib', tekü-s
, tekib', paranda-s 'parandab', saane-s 'võib saaaa',

•ij

veerine-s 'võib veerida', laulane-s 'võib laulda', nõste-
ne-s 'võib tõsta' ; ühesilbiliste lõpul on -ze : saa-ze
'saab',löö-ze 'lööb', müü-ze 'müüb'. — Paljuse t ase-
mel on rõhuga silbi järel kurguhäälik '^ : lepüs-e ^
'nemad lepivad', saane-se*^ 'nemad võivad saada'; rõ-
huta silbi järel kadunud : heitele-ze nemad heidavad,
oigele-ze nemad hoigavad. — Nagu tehtavikus nii
leiame -sen ka tegevikus mineviku märgi i otsa
liitunud, näit. rahvalauludes valmist-i e < *valmist-i-
hen < *valmist-i-sen 'valmistas', asut-i-e < *asu-
t-i-hen, -sen 'asutas', kaez-i e kaes, naaraht-i-e nae-
ratas, kus s kahe vokaali vahel h-ks muutus, mis
siis kadus. — Siia käivad ka niisugused Võru
murde mineviku vormid, kui puške < *pusk-i e

< *pusk-i-hen < *pusk i-sen tema puskas, laske
tema laskis, kande < *kandie kand isen 'tema kan-
dis', masse < *maššie 'tem.a maksis', võize < *võizie

< *võiz-i-sen 'võis'.

5. Tegeviku jaatava oleviku 3-as isik lõpuga
-b, -vad. Kuna näi-k-se, kuulu-k-se jne. vormid
kokku liidetud on oleviku tunnusest -k- -j- 3, isiku
lõpp -se(n), on oleviku teist tunnust b (endine pi
~ vi tüvi -pa - -va) hakatud isiku lõpuks pidama -se(n)
asemel ja -k- otsa liituma, mis ise b - v sarnaseks
muutus ; nõnda tuleb seletada 3. isiku kergeastme-
lisi vormisid näi-k-se, tüvi näge-, ja selle kõrval näi-b

< * näi-k-/^i, anna-b < " anna-k-/9i, anna-va-d <
*anna-k-j^a-t, kus -k- sõna teise silbi on kinniseks
teinud ja nõrgendanud. Üleüldiselt tarvitatavad and-
va-d < anda-i^Ja-t on ilma -k- suffiksita sünnitatud.

6. Oleviku paljuse 1. ja 2. isiku lõpp on Soo-
mes -mme, -tte : ota-mme, ota-tte (võtame, võtate).

Ö2

enne ota-k-me-k, ota-k-te-k, kus km ja kt > mm, tt
(lõppudes me-k, te-k on -k paljuse märk). Hiljem
on siis mm, tt ka minevikku üle kantud, näit.
Soome sano-i-mme 'sõnasime', sano-i-tte 'sõnasite',
kuna esialgselt ja Soome murretes praegu veel
lühike -m-, -t- on; sai-ma 'saime*, sa-i-ta 'saite'.
Eestis on siis mm igal pool lühenenud, kuid enne
seda sõna nõrgale astmele nõrgendanud : anname
< anna mme < anna-k-me. Pikk t (=tt < kt) on
Eestis püsinud : annate, saate jne.

7. Oleviku ainuse 1. ja 2. isiku lõppude
otsast on vokaalid kadunud, sest et need siin ilma
kaitset? olid, Vormid on nõrgal astmel, sest et
isiku lõpud -m ja -d eelmise silbi on kinniseks
teinud.

Meie ei pruugiks siis iseendast siin k-suffiksit
oletada. Kui me aga niisugused Karjala vormid,
kus isiku lõpule liide järgnes, mis persoona lõpu
vokaali kadumise eest kaitses, arvesse võtame, siis
leiame seal kohe pika mm, tt, kuna minevikus lühi-
kesed m, t on. näit. issumma-cci 'mina istun' (ich
setze mich), issu-tta-cci 'sina istud', aga minevik
istu-ma-cci 'mina istusin', istuj-acci 'sina istusid*
(lüh.ke t nõrkedes kadunud); selle põhjal peame
oletama, et ka ainuses l, ja 2. persoona k-suffiksi
abil oli sünnitatud, nii siis *istu-km-a-, *istu-k-da.

Kõik 3 isikut oleviku ainuses ja paljuses
sünnitatakse ilma erandita ühe ja selle sama kava
järele kõigist ajasõnadest, välja arvatud ainult sõna
olema, mille 3. isik ainuses ja paljuses «on." Sõna
olema tüvi on o, sellele on otsa lisatud tuletuslõpp
-le-. seesama, mis sõnades kõnelema, imestlema.

Sellel kujul ulatab see sõna Urali keeleni : leidub
ka Samojeedi keeles. Soome murretes on „olen"
ilma tuletuslõputa tarvitusel kõigis muudetes näit.
oon olen. Sõna „on" on kahest osast koos: tüvi o
ja tuletuslõpp -m, seesama mis suren: surm, söön:
sõõm. „0n" on siis niisama asjasõna nagu sõõm,
surm tähenduses das Sein, Seiendes. Sõna lõpul
muutus m-n:ks niisama nagu m igakord sõna lõpul
n-ks muutus. Eesti murretes leidub ka om, sea!
peab mingi täishäälik veel järel olema seisnud, mis
pärast m neis murretes n-ks ei muutunud. Palj.
3. isik oli Ohissoomes „omat" s. o. o-f-ma-j-t, kus
tuletuslõpp -m mitte n-ks ei muutunud, sest et ta
sõna lõpul ei seisnud ja t on seesama paljuse tun-
nus, mis sõnades söömad, surmad. Tartu murdes
on palj, 3. isik praegu ommac, kus '•" endise t ase-
me! seisab, nagu ka mujal Tartu murdes. Enne
■oli nõnda ka Põlija-Eestis : G. Müller kirjutab : omat,
Stahl 1637 ommat, niisama Göseken 1660, Hor-
nung ommad, Gutsleff veel 1732 ommad. Praegu
on kirjakeeles palj. 3. isiku asemel ain. 3. isik
tarvitusel on : on.

25. Minevik.

Nagu oleviku tüvi, nii on ka mineviku tüvi
ajasõnast sünnitatud nimisõna, mille sünnitamiseks
kaks tuletuslõppu tarvitusel olid ja nimelt

1, -i. Tuletuslõpp i on Soome-Ugri ajast pärit
ja leidub Eesti keeles veel tihti, näit. tule-ma tul-i-n
tul-i-d tul-i jne, niisama sa-i-n sa-i-d sa-i sõnast
saa-ma. Nagu Lõuna-Eesti murdest näha, oli selle
tuletuslõpu vanem keeles leiduv kuju ie ehk pea-

64

rõhu mõjul iie, näit Võru müü-je 'müüsin, müüs',
jõ-ije 'jõin, jõi', mõ-ije 'müüsin, müüs', sa-ije 'sain,
sai', su-ije 'sugesin, suges' ; siit on lühenduse teel
-i- saanud, 3:as isikus võiks aga olla ka je < i-hen.
— Eestis, Vadjas, Liivis ja Soome Lõuna-Lääne mur-
des on -i- kõrvale suffiks -si- tekkinud, mis aga midagi
iseseisvat ei ole, vaid niisugustest sõnadest üle
kantud, kui *hüppa-ma < *hüppade-ma, minevik
hüppas-i-n < *hüppad-i-n, kus tüvi osa s ( < *t) -f-
tuletuslõppu i hakati mineviku tunnuseks pidama ja
ka seal tarvitama, kus tal õigust ei olnud seista,
nõnda istu-si-n (pro *istu-i-n), nagu hüppas-in (pro
*hüppad-i-n), — Tuletuslõpp -i- ( < *je) on see-
sama, mis tuletuslõpp -ja sõnas tegi-ja. Praegu
tähendab see küll enamasti kestvat tegevust, võib
aga ka lõpetatud tegevust, nõnda siis minevikku,
tähendada, näit, looja on 'see, kes loob', aga ka
'see, kes on loonud', vrdl. maailma looja.

26. 2. mineyikii tunnus -s

on ka Soome-Ugri ajast pärit, on aga Läänemere
Soomesugu keeltest kadunud, peale Lõuna-Eesti
murde, kus ta eitava sõna minevikus olemas : es
anna 'ei annud'. See suffiks oli ainult 3-das isi-
kus tarvitusel, kuna esimese ja teise isiku jaoks
tarvitatavad esin, esid oma -si- sarnasel kombel
saanud on, kui istu-si-n pro istu-i-n. Nii oli lugu
vähemalt Mordva keeles, näit. Mordva kulo 'koolma',
kulo-s (varem kulo-z) 'tema koolis* (suri), kulo-s-t
'nemad kool-si-d (surid). Ühes Mordva-Ersa mur-
des leiame e-ji-n 'esin', e-ji-t 'esid', e-s (pro e-z) jne.

Ö5^

Tscheremissi, Voguli ja Ostjaki keeltes on s praegu
kõigis isikutes tarvitusel, näit. Voguli min - 'mi-
ne-ma*, min-s3-m 'minin', min-s8-n 'min-i-d', min-s
*min-i'. Eestis on tihti mineviku -i- otsa 3-ndas
persoonas -s, -si- liitunud, näit. (and-si-n. and-si-d,
kus ülekantud -si-), 3. isik ainuses and-i-s, palj.
and-si-d, kuid ka selle -s, -si- loeb Dr. Setälä üle-
kantud vormiks, niisama nagu 1-ses ja 2-ses isikus,
mitte muistse -s-suffiksi järeltulejaks. — Tuletus-
lõpu -s- abil sünnitatud vormid olid, niisama n/gu
i-vormid, nimesõnaliscd, mitte ajasõnalised, nii Mord-
va kulo-s 'tema koolis' (suri), aga ka 'koolnud'.

Isiku lõpud on minevikus need samad, mis
olevikus. Sellel kujul, kuidas nad praegu olemas,
on rahva keel 1. ja 2. isiku lõpud ain. ja palj.
olevikust laenanud, kus nad oleviku tunnuse ka-,
- ya-ga kokku olid liidetud, mida ju minevikus
seaduskorraselt e> oleks pidanud olema. Kunstlikult
cn siis veel 3. palj. isiku -vad olevikust laenatud,
kuid soovitav on seda mitte tarvitada. Nõnda siis :
nemad tulid, mitte tulivad, kus d paljuse märk, kuna
ainus ilma isikulõputa. Täisminevik ja enneminevik
on kokku pandud vormid : täismineviku jaoks tarvi-
tatakse sõna „olen" ja muudetava ajasõna mine-
viku kesksõna; „olen lugenud"; ennemineviku
jaoks „olin" sellesama kesksõnaga: „olin lugenud."

27. Kahtlev kõneviis. Potentsial kõneviis.

Kahtlev kõneviis (m. konditionalis)
ütleb, et tegevus millegi tingimise all võima-
lik on. Kahtleva kõneviisi tundemärk või tule-

5

66

tuslõpp on praegu Põhja-Eestis ja Eesti kirjakeeles
-ksi-, mille ees sõnatüvi samal kujul kui olevikus,
näit. and-ma anna-n anna-ksi-n, (anna-ks-id anna-ks
anna-ksi-me anna-ksi-te anna-ksi-d ehk anna-ksi-
va-d) ; niisama: tegema tee-n lee-ksi-n jne. —
Lõuna-Eestis on üleüldise korra järele -ks- asemel
-S-, näit. tunne-si 'tunneksin', lau!a-si 'laulaksin',
Marienburgi eestlastel š : anna-ši annaksin. — Kol-
mandas ain. isikus on -ks ilma -i-ta, mis paiguti
Eesti saartel ja Lõuna-Eestis kõikide isikute peale
üle on kantud, näit. Eesti saartel (paiguti) (mina,
sina, tema, meie, teie, nemad) ole-ks, Tartumaal
ole-s. — Keskvirumaal ja Wiru rannas leiame -ksi-,
-si- ees veel mingisuguse i hääliku, näit. Keskvirus
saa-ma sa-i-ksi-n saaksin, niisama sö-i-ksi-n, tul-i-
ksi-n, Viru rannas sa-i-si-n saaksin, sõ-i-si-n, tul-i-
si-n tuleksin. Neid vormisid teiste sugulaskeelte
-isi-suffiksiga võrreldes (Soome sa-i-sin saaksin,
Karjala ša-i-zi-n, Vadja kanda-i-si-n kannaksin,
Vepsa anda-i-si-n annaksin), peame otsusele jõud-
ma, et selle suffiksi endine kuju -iksi- oli, kust
Eesti keel üleüldiselt 1 on kaotanud, Soome, Kar-
jala, Vadja ja Vepsa keeled aga -k-. Tuleb järel-
'dada, et meil kahe suffiksiga siin tegemist on: - [-,
mille vokaal teadmata on, ja ksi. Virumaal leiame
meie vormisid, millel kahtleva kõneviisi tundemärk
kahekordselt on otsa liidetud : saisesin, endisest
*sa-i-kse-ksi-n. Me näeme siit, et suffiksi algkuju
-kse- oli. Sellele on ajasõna mineviku tunnus -i-
otsa liitunud, mille eest suffiksi lõpuhäälik e on
kadunud. Kahtlev kõneviis on nõnda esialgselt
mineviku vorm, mida ka see tõendab, et tal ole-

67

viku suffiks ba - va puudub: tema tuleks - nemad
tuleksid. Vorm tule-ksi-va-d on analoogiline, -va on
olevikust üle kantud, niisama nagu nemad tuii-d
kõrval tul-i-va d analoogiliselt tarvitusel on, kuna
olevik ilma ba-va suffiksita võimata on : tema tule-b
nemad tule-va-d (Saaremaal küll: tul-a-d, kus aga
a < va). Nii langeb kahtleva kõneviisi suffiks järg-
mistesse algelementidesse : ajasõna tüve otsa lii-
detud tuletuslõpp i, mille täiskuju vokaal tund-
mata -j- kahtleva kõneviisi tunnus -kse, mis esi-
algu tuletuslõpp ajasõnade sünnitamiseks oli -f- mi-
neviku märk -i.

Selle kahtleva kõneviisi suffiksi leiame peale
Läänemere Scomesugu keelte veel Lapi keeles,
näit, loya-si-m ehk luvvu-ci-m ehk luvva-ci-m loeksin,
kus si, ci seesama mis meie ksi. Teistes Soome-
Ugri keeltes seda suffiksi ei ole.

Praegused kahtleva kõneviisi jaoks tarvitatavad
suffiksid -i- ja -kse- leiame, üksikult ehk ühenda-
tud, ka muidu ajasõnade sünnituse juures tarvitusel,
näit. i ; lükkama. Soome lykä-t-ä ja selle kõrval

lykk-i-ä, Vepsa lüka-i-da , -kse Soome ui-kse-ntele
(ui- ujuma), mõlemad ühendatud : i-kse : Liivi ve-

d-ikš < veda — vedama, nur-i-kš Eesti nur-i-se-ma,
kust k kadunud. Esialgu oligi kahtleva kõneviisi
suffiks nii vormi kui tähenduse poolest üks
ja see sama i-se suffiksiga sõnas nurisema.
Alles aja jooksul on tähendused lahku läinud
ja -kse- kahtleva kõneviisi suffiksi tähenduse oman-
danud.

(38

Kahtlev kõneviis avaldab

1. kahtlemist, näit. kas ma peaksin nüüd mi -
nema või, mitte ;

2. seisab tingiva kõneviisi tähenduses nii tin-
gitud pealauses kui ka tingivas abilauses : Kui sa
enam palka annaksid, küll ta siis sinu juures sei-
saks. Tingitav lause võib ka üksi ilma tingiva,
lauseta seista: meie läheksime värsi teele (kui aga
teie juba siin oleksite) ; kas ma võiksin abi saada.
Ma paluksin (viisakamalt, kui : ma palun), nüüd
peaks küll puid tooma.

3. seisab sooviva kõneviisi asemel: saaksin
ma veel koju, enne kui päev looja läheb. Alus
seisab sarnasel korral öeldise järel.

Võimise kõneviis, potentsial-kõneviis (mõdus
potentialis), ütleb, et tegevus ülepea võimalik on.
Vanemates Eesti keeli kirjades ja rahvalauludes
leidub iseäraline kõneviis, mis praegusest harilikust
keelest kadunud ja mille tuletuslõpp -ne- on. Näit.
leiame Hornungi grammatikas 1693 vormid lee-
ne-n, -ne-d, -ne-b, -ne-me, -ne-te, -ne-vad 'võiksin
olla' jne. Uues Testamendis 1715 lee-ne-b 'võiks
olla', Gutsleffi gr. 1732 ol-ne-b, rahvalauludes,
tähele minagi läh-ne-n (võiksin minna), misse neidu
seale tee-ne-b (mis see neiu võiks küll seal teha),
luge-ne-b, kuulu-ne-ksi 'võiks kuulda', käida-ne-kse
ehk käida-ne-sse ehk käida-ne-ie 'võiks käia', ol-
le-b < ol-ne-b, liigastel-le-b < liigastel-ne-b, Pihkva,
Võru kuulu-nõ-ssõ, nägü-ne-sse (esivokaalistes sõ-
nades -ne-, tagavokaalistes -no-). Lõuna-Eestis on
see tuletuslõpp veel praegu tarvitusel : olgu nemä'
suuruta kui nemä' oinas (mõgen sie von einer

69

> Grosse sein, wie sie seien) ; pidä läbi kaema, kas
see veel ütte lännes ; pidä neile küsimise ette
pandma, kas valla nõu kandnes. — See -ne- on
Soome-Ugri ajast pärit ja on praegu veel pea kõi-
gis Soome-Ugri keeltes tarvitusel. - - Esialgselt oli
ta üks ja seesama tuletuslõpuga -ne-, mis ajasõ-
nust inchoativ (tegevuse algust tähendavaid) ehk
frekventativ (tegevuse kordamist tähendavaid) aja-
sõnu sünnitab, näit. põdema 'haiglane olema', aga
põdenema 'haigeks jääma'. Alles hilisemal ajal on
see tuletuslöpp Soome ja Lapi keeltes selle kõrval
ka potentsial kõneviisi tähenduse omandanud, Tsche-
remissi ja osalt Ungari keeles optatiivi tähenduse (>Ke-
narenbHoe HSKn.), Ugri keeltes konditsionaali (ycjioB-
Hoe HaKJi.) tähenduse. Konditsional ja potentsial
üheskoos nimetatakse ka konjunktiiviks, mis tähen-
dab, et tegevus mõeldav on.

28. Käskiv kõueTÜis.

Käskiv kõneviis ei olnud esialgu midagi muud,
kui käskival toonil öeldud oleviku tüvi oleviku
tuletuslõpuga -ka, millele siis hiljem ka isiku lõpud
• btsa liitusid. Praegu leidub käskiv kõneviis Lääne-
mere Soomesugu keeltes kahel kujul : I. tuletus-
lõpuga -ka- ja II, tuletuslõpuga -ko-, millest Eestis
-ku ehk -gu on saanud.

Käskiva kõneviisi 1 vorm (I imperativ).
Ainuse 1. isik puudub. — Ainuse 2. isik on oleviku
lühendatud tüvi tuletuslõpuga -k^Jcus vokaal -a lõpult
kadunud. See -k on Eestis käskiva kõneviisi vormi
kergele astmele nõrgendanud, sõna lõpul vokaali
•kadumise eest kaitsnud ja siis ise kadunud, näit.

70

anna < *anna-k. Soome Savo ja Ingeri murretel»
on see -k veel praegu alal, näit. Savo lyo-k 'löö',
anna-k 'anna', Ingeri oda-k (tüvi otta-) 'võta'; —
aga ka Eesti saartel : ära magak, ära peksak,
ära võtak, I imperatiivi 3. persoona on Eestis ena-
miste kadunud ja tema asemel II. imperativ tarvi-
tusel. Siiski leidub I. imperativi 3. isik veel pai-
guti Lõuna-Eestis, näit. tõmma-ka < *tõmmat-ka.
Et siin vokaal sõna lõpult mitte kadunud ei ole,,
pidi -ka- järel veel mingi häälik seisma. Selle
juhatavad meile niisugused vormid kätte, kui Soome
tuo-ka-an 'toogu tema', sano-a-an 'sõnagu tema',
Karjalas nos-ka-h 'tõusku tema', näh-kä-h 'nähku
tema', kasvatto-a-h (kasvatta-) 'kasvatagu tema' ;
lõpud -ka-an, -a-an, -ka-h, -kä-h, -a-h olid enne
ka-sen rõhuga silbi järel, ya-sen rõhuta silbi järel,
kust hiljem y kadus, s kahe vokaali vahel h-ks
muutus ja selle järel seisev e a-ks. Siis on Kar-
jalas h järelt -an kadunud ja h sõna lõpule jää-
nud. Soomes aga h kadunud ja nõnda Soome kaan
<; *ka-han < *ka-hen < *ka-sen (-sen 3. isiku lõpp),
Lõuna-Eesti tõmmaka on siis endine tõmmat-ka <
tõmmat-ka-han < tõmmat-ka-sen 'tõmmaku'. — Pal-
juse 3, isik puudub I. imperatiivil Eestis täitsa, sugu-
laskeelis on seal ain. n asemel palj. lõpp -t, näit.
Soome tuo-ka-an 'tema toogu', palj. tuo-ka-at 'ne-
mad toogu.

Paljuse 1. isiku vormides: teh-ke-m, tul-ge-m
jne on -m isiku lõpp lühendatud kujul, täielisemal
-me kujul leidub ta Eesti rahvalauludes : hoida-ge-
-me, akka-ge-me 'hoidkem, hakakem', veel vare-
mini *hoida-ge-me-k (kus k paljuse lõpp).

71

Paljuse 2, isik : teh - ke, tul-ge on endise
isiku lõpu kaotanud, mis H. Stahlil veel olemas:
vot-ke-t. karta-ke-t, varemine *-ke-te-k (kus-k pal-
juse lõpp).

Kõnealune tuletuslõpp on kõigis sugulaskeelis
-ka, näit. Soome saa-ka-ma 'saagem', ol-ka-me
'olgem', tulkaa < *tul.ka-te 'tulge' jne. Mispärast
Eestis (ja Liivis) -ke- on, ei ole selge. Võiks ar-
vata, et tulge < tul-ka-e (kus a-e > e) <; tul-ka-te,
aga sellele näivad Stahli vormid votket, kartaket
vastu kõnelevat, kus t mitte välja kukkunud ei
ole ja siiski suffiks -ke. Alutaguses leidub
reeglipärane anda-ga-a < *anda-ga-ta < *anda-ga-te
'andke'.

II. imperatiiv. Tuletuslõpu -ka-, -ga- abil
sünnitatud imperatiivi kõrval leidub suuremas hulgas
Läänemere Soomesugu keeltes veel teine tuletus-
lõpp -ko-, -90-, Eestis -ku-, -gu- kujul. See on
Eestis, Lääne-Soomes, Vadjas ja Liivis ainult 3.
isiku jaoks tarvitusel, Soome rahvalauludes ja Kar-
jalas aga ka 2. isiku jaoks, näit. Eesti teh-ko,
tul-gu, pida-gu. Hupelil leidub veel vana -o : kiit-
ko, mingo. Stahli paljuse vormides sa-ku-t, tul-
cku-t on t palj. lõpp, mis praegu Eestis kadunud,
Soomes aga veel alal on; saa-ko-on 'tema saagu',
saa-ko-ot 'nemad saagu', Soome rahvalauludes saa-
ko-hon, saa-ko-hot. — Eesti Virurannas leiame nii-
suguse vormi kui anda-gu-u 'tema andku, nemad
andku'. Seda Seome vorrnidega võrreldes jõuame
otsusele, et anda-gu-u oli enne anda-gu-hun, palj.
anda-gu-hut, kust h, n, t kadunud. Et see -*hun
( < -'='hen < -*sen = 3. isiku lõpp) ka niisugustes
vormides pidi leiduma, kui : tema saagu, nemad

72

saagu tähendab see, et vokaal sõna lõpult mitte
kadunud ei ole.

Kerge aste vornnides saagem, saage, saagu tuleb
vist nii seletada, et nagu olevikuski tuletuslcpule
-ge-, -gu- seesama lõpp veel teistkorda lühendatud
kujul on otsa liitunud, k-j-m-ist sai siis, nagu ole-
vikuski -mm, millest Eesti keeles lühenduse teel
uuesti -m, k-f-t-st aga tt (= Eesti t). Eelnimetatud
vormide endine täieline kuju oli nõnda : saa-ge-m
< *saa-ga-k-me-k, saa-ge < =^sa-ga-k-te-k, saagu
tema < sa-go-k-sen, saagu nemad < sa-go-k-se-t.

Tähenduse poolest läheb 2. imperatiiv t-sest
lahku, kuna ta nõrgemat käskimist tähendab. Kuna
oleviku ja imperatiivi -ka- suffiksiga sünnitatud tüvi
nimisõna oli, millele siis asesõnalised liited otsa
ühinesivad (umbes nagu : tulija mina, tulija sina,
tulija tema jne) ja nõnda temast ajasõna sai, nii-
sama võis tema otsa ka teisi tuletuslõppusid liituda.
Niisugune tuletuslõpp oli i, mis nimisõnadest vähen-
dussõnu (diminutiivisid) sünnitas. Selle i ees muu-
tus a häälik o-ks, Eestis u-ks, näit. mustu < mus-
toi < *mustai < musta, kiisu < '•''kiisoi < *kiisa, v.rdl.
S. kissa (Eestis pikk ii, nagu ka muidu tihti, vrdl.
S. kirkastaa Eesti kirgama - kiirgama, kiilatama ja
kilatama), kutsu < '-'kutsoi võrdl. kutsa. Et enne i
lõpul oli, tõendab peenendus sõna keskel. Nii on
siis II. imperatiivi algkuju näit. vormil tema tiilgu :
tul-ka-i-sen, palj. nemad tulgu < tul.-ka-i-set.

Käskiva kõneviisi palj. 1. isiku asemel on prae-
guses keeles läbistikku alati oleviku palj. l. isik
tarvitusel, näit. läheme (mingem). teemÄ kauba ära

73

(pro fShkem kaup ära). Käskiva kõneviisi 2, isik
on tarvitusel, kui nimelt käsku antakse. On aga
käsu asemel soovi, luba, sajatamise avaldus olemas,
siis seisab ainult 3, isik nii 1, kui 2. isiku asemel,
ijäit. saagu ma enneaegu surema ; kadugu sa nõnda
maa pealt kui kaste rohu pealt ; ehk meie jäägu
ilma : nähku mina sind, kus ma näen ; seisku sa
kus taht ; olgu meie tõbised ehk terved. Ka siin
võib olevikku tarvitada : mina ei või teid lepitada,
teeb (= tehku) kohus mis teeb; ehk olevik ühen-
duses sõnaga lase ehk las : lase ma katsun (hea
küll ma katsun, aga lase mind katsuda = luba et
ma katsun) ; las tema nüüd läägib; lase teised tule-
vad ära ; aga samas mõttes : lase teda kurat võtta
ehk võtku teda kurat. — Lauses : anna jumal talle
tervist on vist jumal hüüdsõna ! — Paiguti on Tal-
linnamaal käskiv kõneviis potentsiaali asemel tarvi-
tusel : mis ta nüüd seal tehku nii kaua ; inimene
peab midagi tegema, mis temale tööks olgu. — Ka
kaudse kõne asemel seisab käskiv kõneviis : Ma
palusin, et ta mind edasi aidaku ; kohus ei võta
teda enne vanduma, kui nemad toogu selle
pääle täht. — Elavas kõnes mineviku asemel :
siis tema mine otsi kõik kohad läbi, ei leidnud
^ga kustki.

29. Eitav kõue.

Eitav kõne (oTpHuarenbHaH ptHb) ütleb, et
seda ei tehta, mida ajasõna tähendab, näit. tema
ei kirjuta, tema ei kirjutavat. — Tegevuse eitami-
seks oli Soome-Ugri algkeelel iseäraline abiajasõna,

74

mis ajasõnade viisil muutus ja millega muudetava
ajasõna sellekohane tüvi ühendati. Soome keeled
on selle abiajasõna, millega eitamist avaldati, alal
hoidnud, kuna Ugri keeled tema kaotanud on.
Siiski on Voguli ja Ostjaki keeltes temast mõned
jäljed olemas, mis teda lubavad Soome-Ugri aeg-
seks nimetada. — Praeguses Soome keeles muutub
eitav ajasõna järgmiselt : en mene mina ei lähe,
et mene sina ei lähe, ei mene tema ei lähe, emme
mene meie ei lähe, ette mene teie ei lähe, eivät
mene nemad ei lähe. Nii oli veel Hornungil en,
et, ei, emme, ette, evat, praeguses Eesti keeles on
3-nda isiku kuju ei kõigisse vormidesse üle
kantud, selle kõrval leiduvad aga Lõuna-Eestis ja
Kodaveres ka vanad vormid en et emmä että jne.

— Niisama on ka kahtlevas kõneviisis eitav aja-
sõna ühenduses kahtleva kõneviisi tüvega, näit.
Soome en menisi, et menisi, ei menisi jne. Eesti
mina ei läheks, sina ei läheks, tem.a ei läheks jne.

— Ka eitav minevik leidub Eesti murretes, näit.
Kodavere esin tule ei tulnud, Lõuna-Eesti es anna
ei andnud. Eesti kirjakeel ja teised lähemad sugu-
laskeeled on selle kaotanud ; peale Eesti murrete
leiame selle ainult veel Mordva, Tscheremissi )a
Sürjani keeltes, näit. Mordva ežiri ramak mina ei
ostnud, ežit ramak sina ei ostnud, ež ramak tema
ei ostnud, seesama mis Tartu Eesti es anna, varem
es *annak. — Käskivas kõneviisis oli nii eitamise
kui ka keelamise avaldamiseks isesugune abiaja-
sõna tarvitusel, millele muudetava ajasõna oleviku
tüvi järgnes. See keelav abiajasõna on praegu
Eesti keeles järgmisel kujul olemas: ära, ärgu, är-
gem, ärge, ärgu.

75

30. Tehtavik.

Tehtavik (f. passiva, CTpaaaTenbHUH aajiort)
ütleb, et midagi tehtakse ehk ei tehta: teda palu-
takse, teda ei paluta. Tehtavikku on eksikombel
hakatud passivi vormiks (cTpaflarenbHUH san.) pi-
dama, kuna ta õigusepärast ajasõna isikuta vorm
(õesjiHHHbiM rnarojit) on. Tehtavikus on subjekt
osastavas muutes.

Tehtaviku üleüldine tundemärk on praegu -ta-
ja -da-. Tundemärk -ta- on harilikult pruugitav»
-da- ainult ühesilbilistes sõnades ja 1, n, r järel,
näit. saa-da-kse, kõnel-da-kse, häben-da-kse, naer-
-da kse.

Tehtaviku tundemärgist on täishäälik -a lihtmi-
neviku -1 ja mineviku kesksõna -ud ees kadunud,
näit. palu-ta-kse. palu-t-i, palu-t-ud.

Tehtaviku tundemärgist on kaashääl -d- järg-
miste ühesilbiliste ajasõnade olevikus kadunud : joo-
ma juu-a-kse ; niisama loo-ma, too-ma, poo-ma ;
löö-ma lüü-a-kse ; niisama söö-ma; käi-ma käi-a-
-kse ja käi-da-kse ; niisama : müü-ma, vii-ma, või-
-ma. Kõigis teistes tehtaviku vormides on -d- pü-
sinud : joo-d-i, joo-d-ud, joo-da-v, joo-da-ma, joo-
-da-gu.

Tehtaviku tundemärkide -ta- - -da- ees on tüve-
lõpu täishäälik järgmiselt muutunud :

Ühesilbiliste olevikus on oo-st uu saanud :
joo-ma juua-k-se; niisama loo-nia, too-ma, poo ma;
-õõ-st on üü saanud: löö-ma lüü-a-kse; niisama
sõõ-ma. Kui tehtaviku tundemärgi -d- kadunud,
siis on sõna kergel astmel, m.uidu aga raskel ast-

76

mel ; joo-ma juu-a-kse, aga saa-ma saa-da-kse,
käi-ma käi-a-kse, aga käi-da-kse. Kõigis teistes
tehtaviku vormides on tüvelõpu täishäälik muutmata
püsinud: joo-d-i, joo-d-ud, joo-da-v, joo-da-ma,
joo-da-gu.

Lüliidhäälikulrstes katiesilbilistes on tüvelõpu
täishäälik -a järgmiste sõnade kõigis tehtaviku vor-
mides -e-ks muutunud : veda-ma vee-ta-kse vee-t-i
vee-t-ud (tüvest on d kadunud; veda-ta-kse > '=vede-
ta-kse > vee-ta-kse) ; — niisama (kinni) pida-ma :
pee-ta-kse, pee-t-i, pee-t-ud (pida-ta-kse > *pide-
a-kse > *pie-ta-kse > pee-ta-kse), aga sõnast pi-
da-ma (kohustatud olema) pea-ta-kse ; — aja-ma
ae-ta-kse ae-t-i ae-t-ud.

Tüvelõpu täishäälik -e on kadunud järgmistes
sõnades: ole-ma ol-da-kse ja ol-la-kse, ol-d-i ol-
-d-ud ; niisama tulema, pane-ma, mine-ma, sure-
-ma, pure-ma ; pese-ma pes-ta-kse pe-s-ti pes-t-ud.
Tehtaviku tundemärgi -d- võib siis nimetud e-sõ-
nade olevikus 1, n, r järel kas muutmata jääda ja
siis on sõna raskel astmel, olema : ol-da-kse, ehk
d on eelseisva 1, n, r sarnaseks muutunud ja siis
on sõna kergel astmel: ole-ma ol-la-kse. Niisama:
panema: pan-da-kse ja pan-na-kse, sure-ma sur
da-kse ja sur-ra-kse. Kõigis teistes tehtaviku vor-
mides on d püsinud : ol-d-i ol-d-ud.

Pikahäälikulistes kahesilbilistes i ja u sõnades
on tüve lõpuvokaal i ja u alal, tüvi on kergel ast-
mel : hooli-ma hooli-t-i hooli-t-ud hooli-ta-kse.

Kui tüvelõpu -a ehk -e ees p ehk t (d) on,
siis on tüvelõpu täishäälik a e-ks muutunud, näit.
tap-ma tapa-n tape-ta-kse tape-t-i tape-t-ud ; nii-

sama: saat-ma saada-n saade-ta-kse, petma pete-
takse, tahtma tahetakse, kartma, kastma, päästma,
vaatama vaadetakse, ootama, tüütama, aitama, näi-
tama. Mõnel sõnal võib t tüvest kaduda, näit.
kat-ma kata-n kate-ta-kse ja (harilikumalt) kae- ta-
kse. Niisama : matma, jätma (jäetakse), võtma,
kütma (köetakse).

Kui tüvelõpu täishääle a ehk e ees lühikese
täishääliku järel s seisab, siis on tüvelõpu täishää-
lik -a e-ks muutunud ehk kadunud, näit. maks-ma
maksa-n makse-ta-kse ehk maks-ta-kse. Niisama
lüpsma (lüpsan), küpsma (küpsen).

Kui tüvelõpu täishääle a ehk e ees s pika
vokaali järel ehk mõni muu konsonant on, siis on
tüvelõpu täishäälik a, e harilikult kadunud, on aga
siiski võimalik, et a e-ks muutudes püsinud on :
seis-ma seisa-n seis-ta-kse (seise-ta-kse). Niisama:
jooksma maitsma, laulma, naerma, kuulma, — Teh-
taviku töndemärgi ees on tüvest konsonandid d ja
k kadunud: püüdma püütakse (enne: *püüda-ta-
kse > püüde-ta-kse > püüe-ta-kse > püü-ta-kse),
and-ma an-ta-kse (ehk anne-ta-kse), tundma tun-
takse, murdma murtakse, laskma lastakse, — Kui
tüvelõpu täishäälik kadunud, siis on sõna raskel
astmel, muidu aga kergel, astmel : antakse vrdl.
annetakse.

Kahesilbilistes kõvendatavates sõnades on tü-
velõpu täishäälik -e kadunud, näit. võitle-ma (t. või-
tele-) : võidel-da-kse, arvama (t. arvade-) arva(d)-
ta-kse. Kui tüvelõpu -ade- ees t on, siis on tüve
-a tehtaviku tundemärgi ees e-ks muutunud : vaa-
ta-ma vaade-ta-kse. Niisama : ootama, aitama, näi-
tama, aga tüütama : tüüdatakse.

Mitmesilbilised -a sõnad võivad tehtaviku ole-
viku ja tehtaviku mineviku kesksõna ilma tehtaviku
tundemärgita sünnitada, näit, kuivata-ma kuivata-
ta-kse ehk kuiva-ta-kse, kuiv3ta-t-ud ehk kuivat-ud.
Soovitav ei ole aga -ta välja jätta. Vrd. „ehitakse,"
ei ole arusaadav, kas sõnast „ehtima" või .ehitama."
Teistel tehtaviku vormidel on tehtaviku tundemärk,
igakord alal : kuivata-t-i, kuiva-ta-tav, kuivata- ta-ma.
Niisama : ahastama, avaldama, alandama, ähvar-
dama jne.

Mitmesilbilised -e sõnad on tüvelõpu täishää-
liku -e olevikus ja mineviku kesksõnas harilikult
kaotanud (aga e võib ka püsida), näit. kõnele-ma
kõnel-da-kse (kõnele-ta-kse), häbene-ma häben-da-
kse (ja häbene-ta-kse) häben-d-ud ja häbene-tud,
aga ainult häbene-t-i^ Tüvelõpu täishäälik e ei kao,
kui tema ees ts, tl, dl on : igatsema, igatsetakse,
igatseti. Niisama: sõnadlema, ahvatlema.

31. Abiajasõnad.

Olema sõna olevik lähenduses mineviku kesk-
sõnaga sünnitab ajasõnade muutmisel 1) täismine-
viku, 2) sellesama olema minevik mineviku kesk-
sõnaga — ennemineviku. See maksab niihästi
tegeviku kui tehtaviku kohta: täisminevik — olen
palunud, olen palutud; enneminevik: olin palunud,
olin palutud ; 3) kahtleva kõneviisi mineviku (ilma
ligemat vahet üksikute minevikkude vahel tege-
mata) : oleksin palunud ; oleksin palutud : 4) need-
samad vormid eitavas kõnes : ei ole palunud, ei
ole palutud ; ei olnud palunud, ei oldud palutud,
ei oleks palunud, ei oleks palutud ; — 5) niisama

79

kaudses kõnes : olevat palunud, olnud palunud ;
olevat palutud, olnud palutud ; ei oleval palunua, ei
olevat, palutud ; ei olnud palunud, ei olnud palutud.
— __^Kahtlev kõneviis puudub kaudsel kõnel.

Tähele panna tuleb, et Ill-nda tegusõna seesütle-
vaga sõna olema veel iseäralise vältava kõneviisi
sünnitab : olen tulemas, olin tulemas, olen tulemas
-olnud ; ole tulemas jne. Õieti muutub ainult olema
nagu iga teinegi ajasõna kõigis võimalikkudes vor-
mides, kuna Ill-nda tegusõna seesütlev ilma muut-
mata juure lisatakse.

2. Saama, on peale oma otsekohese tähenduse
„kätte saama" abiajasõnana tarvitusel 1) tähendu-
ses nii kaugele jõudma, et; enne lund ei saa (mingisu-
gune takistus ees) tänavu otre lõikama; 2) sellessamas
tähenduses sünnitab olevik sõnast saama, ühenduses
muudetava ajasõna tegeviku mineviku kesksõnaga
lõpnud tuleviku (futurum exactum) : küll ma saan
seks ajaks söönud (jõuan nii kaugele, et söömise
olen lõ{fetanud) ; minevik sõnast saama täismine-
viku : kas said ju kõik viljad külvanud. Nõnda
pealauses. — „Kui" sõnaga algavas abilauses sünni-
tab olevik täismineviku ehk lõpnud tuleviku ; kui
aga saan natuke söönud, siis hakkab kõht valu-
tama ; kui ma saan söönud, siis lähen teele ; mine-
vik ennemineviku : kui tema laps sai surnud, siis
ta läks linna. Viimastel juhtumistel võib ka olema
sõna tarvitada, kuid mõtte poolest on vahe. Saama
sõnaga tähendatakse, et see, millest pealauses
kõne, otsekohe järgneb, kuna „olema" sõna juu-
res vaheaja pikkus määramata on. Kui ta sai
ära läinud (otsekohe peale selle) vrd. kui ta oli

80

ära läinud (võib olla, kaua aega pärast seda;, cuii
tema sõber.

3. Pidama on peale oma otsekohese tähenduse
kohustatud olema ka abiajasõnana tarvitusel, kus
ta ühenduses III. tegusõnaga sooviva kõneviisi (con-
ditionalis) sünnitab: peaks ta täna tulema; peaks
mind lahti lastama (vrdl. saaks .mind lahti lastud :
jõutaks ometi nii kaugele, et mind lahti lastaks) ;
niisama potentsiaali : kui ta ei peaks andma ; sa
pidid mind ära tapma ; ka kaudse kõneviisi ase-
mel : öeldi, et vend peab kodu olema (olevat kodu.)-

J>/

JaftiAJBLUUb'