Inimõiguste ülddeklaratsioon

Inimoiguste ulddeklaratsioon

Preambula

Pidades silmas, et inimkonna koigi liikmete vaarikuse, nende vordsuse ning
voorandamatute oiguste tunnustamine on vabaduse, oigluse ja uldise rahu alus;

ja

pidades silmas, et inimoiguste polastamine ja hulgamine on viinud

barbaarsusteni, mis piinavad inimkonna sudametunnistust, ja et sellise maailma

loomine, kus inimestel on veendumuste ja sonavabadus ning kus nad ei tarvitse

tunda hirmu ega puudust, on inimeste ullaks puudluseks kuulutatud; ja

pidades silmas vajadust, et inimoigusi kaitseks seaduse voim selleks, et inimene

ei oleks sunnitud viimase abinouna ules tousma turannia ja rohumise vastu; ja

pidades silmas, et on vaja kaasa aidata sobralike suhete arendamisele rahvaste

vahel ja;

pidades silmas, et uhinenud rahvaste perre kuuluvad rahavad on pohikirjas

kinnitanud oma usku inimese pohioigustesse, inimisiksuse vaarikusse ja

vaartusse ning meeste ja naiste vordoiguslikkusesse ning on otsustanud kaasa

aidata sotsiaalsele progressile ja elutingimuste parandamisele suurema

vabaduse juures; ja

pidades silmas, et liikmesriigid on kohustatud koostoos Uhinenud Rahvaste

Organisatsiooniga kaasa aitama inimoiguste ja pohivabaduste uldisele

austamisele ja nendest kinnipidamisele; ja

pidades silmas, et uldisel arusaamisel nende oiguste ja vajaduste iseloomust on

suur tahtsus selle kohustuste taielikuks taitmiseks,

kuulutab Peaassamblee valja

kaesolevaga Inimoiguste ulddeklaratsiooni kui ulesande, mida peavad puudma

taita koik rahvad ja riigid.

Iga inimene ja iga uhiskondlik organ peab kaesolevat deklaratsiooni alati silmas

pidades selgitus- ja haridustooga alati kaasa aitama nende oiguste ja vabaduste

austamisele ning rahvuslike ja rahvusvaheliste progressiivsete abinoudega

tagama, et need oigused ja vabadused leiaksid uldist ja efektiivset tunnustamist
ja taitmist nii organisatsiooni liikmeiks kui ka nende jurisdiktsiooni alia olevate
territooriumide rahvaste poolt.

Artikkel 1 .

Koik inimesed sunnivad vabadena ja vordsetena oma vaarikuselt ja oigustelt.
Neile on antud moistus ja sudametunnistus ja nende suhtumist uksteisesse peab
kandma vendluse vaim.

Artikkel 2.

Igal inimesel peavad olema koik kaesoleva deklaratsiooniga valja kuulutatud
oigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavarvusest, soost, usulisest,
poliitilisest voi muudest veendumustest, rahvuslikust voi sotsiaalsest paritolust,
varanduslikust, seisuslikust voi muust seisundist.

Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi voi territooriumi poliitilise,
oigusliku voi rahvusvahelise seisundi pohjal, olenemata sellest, kas territoorium,
mille kodanik ollakse, on soltumatu, hooldusalune voi monel muul viisil oma
suveraansuses piiratud.

Artikkel 3.

Igal inimesel on oigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele.

Artikkel 4.

Kedagi ei voi pidada orjuses voi oigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus
ukskoik millisel kujul on keelatud.

Artikkel 5.

Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi voi julma, ebainimlikku, tema vaarikust
alandavat kohtlemist voi karistust.

Artikkel 6.

Igal inimesel, ukskoik kus ta ka ei viibiks, on oigus oma oigussubjektsuse
tunnustamisele.

Artikkel 7.

Koik inimesed on seaduse ees vordsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta
oigus seaduse vordsele kaitsele. Koigil inimestel on oigus olla vordselt kaitstud
ukskoik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus kaesoleva
deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele kihutamise eest.

Artikkel 8.

Igal inimesel on temale konstitutsiooniga voi seadusega tagatud pohioiguste
rikkumise korral oigus efektiivsele oiguste ennistamisele kompetentsete
rahvuskohtute kaudu.

Artikkel 9.

Kedagi ei voi meelevaldselt vahistada, kinni pidada voi pagendada.

Artikkel 10.

Igal inimesel on tema oiguste ja kohustuste maaratlemiseks ja temale esitatud
kriminaalsuudistuste pohjendatuse kindlakstegemiseks taieliku vordsuse alusel
oigus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja koiki oigluse noudeid jargides labi
soltumatu ja erapooletu kohtu poolt.

Artikkel 11.

1 . Igal kuriteos suudistataval inimesel on oigus sellele, et teda loetakse
suutuks kuni tema suijlisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras

avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud koik voimalused
kaitseks.
2. Kedagi ei voi suudi moista kuriteos mone teo voi tegevusetuse eest, mis
nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse voi
rahvusvahelise oiguse jargi. Samuti ei voi maarata raskemat karistust, kui
see, mida oleks voinud kohaldada kuriteo kordasaatmise ajal.

Artikkel 12.

Kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei voi meelevaldselt vahele segada, kellegi
korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust voi au ja reputatsiooni ei tohi
meelevaldselt maarida. Igal inimesel on oigus seaduse kaitsele selliste
vahelesegamiste ja rikkumiste eest.

Artikkel 13.

1 . Igal inimesel on oigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida.

2. Igal inimesel on oigus lahkuda ukskoik milliselt maalt, kaasa arvatud
kodumaa ja kodumaale tagasi poorduda.

Artikkel 14.

1 . Igal inimesel on oigus tagakiusu ees varjupaika otsida teistes maades ja
seda varjupaika kasutada.

2. Seda oigust ei saa kasutada jalitamise puhul, mis tegelikult tuleneb
mittepoliitilisest kuriteost voi teost, mis on vastuolus Uhinenud Rahavaste
Organisatsiooni eesmarkide ja pohimotetega.

Artikkel 15.

1. Igal inimesel on oigus kodakondusele.

2. Kelleltki ei saa tema kodakondsust voi kodakondsuse muutmise oigust
meelevaldselt ara votta.

Artikkel 16.

1 . Taisealiseks saanud meestel ja naistel on oigus ilma igasuguste
kitsendusteta rassi, rahvuse voi usu pohjal abielluda ja perekonda
asutada. Neil on vordsed oigused abiellu astumise suhtes, abielus olemise
ja abielu lahutamise ajal.

2. Abielu voib solmida vaid molema abielluva poole vabatahtlikul ja taielikul
nousolekul.

3. Perekond on uhiskonna loomulikja pohiline rakuke ning tal on oigus
uhiskonna ja riigi kaitsele.

Artikkel 17.

1 . Igal inimesel on oigus vara omamisele nii uksikult kui ka teistega koos.

2. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ara votta.

Artikkel 18.

Igal inimesel on oigus motte-, sudametunnistuse ja usuvabadusele; see oigus
katkeb vabadust oma usku voi veendumusi muuta, samuti vabadust vabalt
kuulutuada oma usku voi veendumusi nii uksikult kui ka koos teistega avalikult
voi eraviisiliselt opetuse, jumalateenistuse ja religioossete ning rituaalsete
kombetalituste kaudu.

Artikkel 19.

Igal inimesel on oigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt
avaldamisele; see oigus katkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni
pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste
abinoudega ja riigipiirist soltumata.

Artikkel 20.

1 . Igal inimesel on oigus rahumeelse kogunemise ja liitumise vabadusele.

2. Kedagi ei voi sundida ukskoik millisesse assotsiatsiooni astuma.

Artikkel 21.

1 . Igal inimesel on oigus kas vahetult voi siis vabalt valitud esindajate kaudu
oma maa valitsemisest osa votta.

2. Igal inimesel on oigus vordsele paasule oma maa riigiteenistusse.

3. Valitsuse voimu aluseks peab olema rahava tahe; see tahe peab
valjenduma perioodislistes ja voltsimata valimistes, mis tuleb labi viia
uldise ja vordse valimisoiguse alusel salajase haaletamise teel voi teistes
samatahenduslikes vormides, mis tagavad haaletamise vabaduse.

Artikkel 22.

Igal inimesel kui ka uhiskonna liikmel on oigus sotsiaalsele kindlustatusele ja
tema vaarikuse sailitamiseks ning tema isiksuse vabaks arenemiseks vajalike
oiguste teostamisele majanduslikul, sotsiaalsel ja kultuuri alal rahvuslike
joupingutustega ja rahvusvaheli koostoo kaudu ning vastavalt iga riigi struktuurile
ja vahenditele.

Artikkel 23.

1 . Igal inimesel on oigus toole, too vabale valikule, oiglastele ja soodsatele
tootingimustele ning kaitsele toopuuduse eest.

2. Igal inimesel on ilma igasuguse diskrimineerimiseta vordsele tasule
vordse too eest.

3. Igal tootajal on oigus oiglasele ja rahuldavale tasule, mis tagab
inimvaarilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ja mida vajaduse
korral taiendatakse sotsiaalkindlustuse teiste vahenditega.

4. Igal inimesel on oigus on luua ametuhinguid ja oma huvide kaitseks
ametuhingutesse astuda.

Artikkel 24.

Igal inimesel on oigus puhkeajale ja vaba aja veetmisele, kaasa arvatud
toopaeva moistlik luhendamine ja tasutav perioodiline puhkus.

Artikkel 25.

1. Igal inimesel on oigus sellisele elatustasemele, sealhulgas toit, riietus,
korter, arstiabi ja vajalik sotsiaalne teenindamine, mis on noutav tema
enda ja perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks, ja oigus kindlustatusele
toopuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse saabumise
korral voi monel muul elatusvahenditest ilmajaamise juhul inimestest
endast olenemata pohjustel.

2. Emadus ja vaikelapseiga annavad oiguse erilisele hooldusele ja abile.
Koigile lastele, olgu nad siis sundinud abielus voi valjaspool abielu, peab
osaks saama uhesugune sotsiaalne kaitse.

Artikkel 26.

1 . Igal inimesel on oigus haridusele. Haridus peab olema tasuta vahemalt
alg-ja uldhariduse osas. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja
kutseharidus peab olema kattesaadav koigile ja korgem haridus vordselt
kattesaadav koigile vastavalt igauhe voimetele.

2. Haridus peab olema suunatud inimisiksuse taielikule arendamisele ja
inimoigustest ning pohivabadustest lugupidamise suurendamisele.
Haridus peab kaasa aitama vastastikusele moistmisele, sallivusele ja
soprusele koigi rahavaste, rassilise ja usuliste ruhmituste vahel ning
soodustama Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu
sailitamisel.

3. Vanematel on oma laste hariduse valikul eesoigus.

Artikkel 27.

1 . Igal inimesel on oigus uhiskonna kultuurielust vabalt osa votta, kunsti
nautida, teaduse progressi oma panus anda ja selle progressi huvesid
kasutada.

2. Igal inimesle on oigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele,
misjohtuvad teaduslikest toodest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille
autoriks ta on.

Artikkel 28.

Igal inimesle on oigus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korraldusele, kus
kaesolevas deklaratsioonis toodud oigusi ja vabadusi on voimalik taies ulatuses
rakendada.

Artikkel 29.

1. Igal inimesel on kohustused uhiskonna ees, kus ainuuksi ongi voimalik
tema isiksuse vaba ja taielik arenemine.

2. Oma oiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid
sellistele piiramistele, mis on seadusega kehtestatud ainsa eesmargiga
tagada teiste inimeste oiguste ja vabaduste tarvilik tunnustamine ja
austamine ning moraalist, avalikust korrast ja uldise heaolu nouetest
kinnipidamine demokraatlikus uhiskonnas.

3. Nende oiguste ja vabaduste rakendamine ei voi mingil juhul olla vastuolus
Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmarkide ja pohimotetega.

Artikkel 30.

Kaesolevas deklaratsioonis ei tohi midagi tolgendada kui oiguse andmist monele
riigile, isikute ruhmale voi uksikisikutele tegutsemiseks voi tegudeks, mis on
suunatud kaesolevas deklaratsioonis toodud oiguste ja vabaduste kaotamisele.