Skip to main content

Full text of "Valik eesti rahvalaulusid"

See other formats


mmm 



VALIK 




KORRALDANUD 

JA 

SÕNASTIKUGA VARUSTANUD 

V. RIDALA 



m 



y 



PH 

645 

R543 

1919 

c. 1 

ROBA 



TARTUS 
NOOR-EESTI KIRJASTUS 1919. 



Presented to the 
LIBRARY of the 

UNIVERSITY OF TORONTO 
by 

PROFESSOR HARRY MÜRK 




VALIK EESTI RAHVALAULUSID 



Sama autori poolt on varemini ilmunud: 

VILLEM GRÜNTHALI LAULUD 

Noor-Eesti kirjastus 1 rbl. 20 k. 

GABRIELE D'ANNUNZIO SÜÜTU 

Tõlge Itaalia keelest. Noor-Eesti kirjastus . . 4 rbl. — k. 

TÕU KÜSIMUS 

Eratrükk Eesti Kulturast III. Postimehe kirjastus 1 rbl. — k. 

ANNA HAAVA 

50-aastase sünnipäeva puhul. Eratrükk Eesti Kirjandusest 90 p. 

KAUGED RANNAD 

Noor-Eesti kirjastus 1 rbl. 60 k. 

UNGRU KRAHV ehk NÄCKMANSGRUND 

Noor-Eesti kirjastus 1 rbl. — k. 

MERINEITSIT 

Muinaslooline poeem XX laulus. Noor-Eesti kirjastus 4 mk. 

SAARNAK 

Noor-Eesti kirjastus 3 mk. 



n 

VRLIK 

tm RRHVRmüLüSlD 

KORRflLD(RriüD 
]R SÕNlflSTIKüQfl VflRUSTflNlüD 

V. RIDRm. 



TRRTÜS 
riOOR-EESTI K1R]R5TÜ5 1919. 



E, K. 5, KOOLlKIRJRhDUSE-TOlMEKOMMR VflURRhME 



nOORESOO KIRJflVRRA PIR. 49. 






Q, ZIRK'I TRÜKIKOJA TRÜKK, .TARTUS 



E 5 i s õ n a. 

Uue Eesti rahvalaulude kogu tarve, mis valitud laulusid sisal- 
daks, on ammu tunduv olnud. M. Veske sisu ja vormi poolest 
kõige paremaid Eesti rahvalaulusid sisaldav kogu 2 osas on müü- 
gilt lõppemas, ja, pääle selle, puuduvad sest kogust näited neist 
rahvaluule varadest, mida J. Hurdi poolt nii võrratumalt palju on 
kogutud. Viimase toimetatud Vana Kannel ja Setukeste laulud, 
3 suures köites, ei ole suurele publikumile ega koolidele kättesaa- 
davad kalliuse tõttu, päälegi on Vana Kannel juba kirjanduslikuks 
harulduseks saamas. Ja nii Vana Kannel kui Setukeste lauluti on 
enam teaduslikuks uurimiseks kui kirjanduslikuks tarbeks kavatsetud. 

Sellele puudusele meie kirjanduses — ja see puudus on eriti tun- 
duv olnud koolitöös — püüab käesolev kogu omast kohast appi tulla. 

Esil olev kogu sisaldab, pääle väheste väljajätete, need rahva- 
laulud, mis M. Veske I ja II osas leiduvad, ja valiku kõige tähtsa- 
maid ja kaunimaid laulusid ühes mõnede pikemate lugudega Neus'i 
kogust. Vanast Kandlest ja Setukeste lauludest ; pääasjaliselt mõle- 
matest viimastest. 

Allikas, kust erilaul on saadud, on alguses vastava lühen- 
dusega märgitud, ja selle järel leiduvad nummerdused, juhatuseks 
iga kogu vastavasse kohta. 

Valikus on kõige päält esteetilist vaatekohta silmas peetud ja 
püütud lauludest kõige ilusamaid ja sisukamaid valida ; vast teises 
kohas on laulude rühmitus aineid mööda küsimuses olnud. 

Laulude paigutamine selle ehk teise järku on, loomulikult, 
võinud ainepiirkondi lahutades sündida, niipalju kui sarnane jaota- 
mine üleüldse võimalik on olnud, kuna seesuguses rühmitamises eneses 
midagi valjult teaduslikku ei ole ega võigi olla. 

Otstarbekohane näitas autori meelest samuti see, et pikemad 
lood muist lauludest eraldati ja eri-osakonda, legendide ja ballaa- 



6 Esisõna. 

dide rühma paigutati, kuna muud laulud erisuguste järkude kaupa 
esimeses osakonnas aset on leidnud. 

Mis laulude keele ja ülestähendusesse puutub, siis on tekst nii 
alal hoitud, kui see vastavates kogudes leidub, pääle mõne koha, 
mis trükiveaks on võidud osutada. Isesugused märgid kogu Setu 
ja Võru lauludes ei ole alal hoitud. 

Samuti on z asemel viimati nimetatud lauludes s võetud, kuna 
õigekirjutus Neusi kogust saadud lauludes meieaegseks on muudetud. 
H tähe märkimise poolest on M. Veske kogust saadud lauludes 
muutusi tehtud, sest et h tarvitus ses kogus eneses vähe järjekind- 
lust avaldab. 

Laulude algupärane murre on säilitatud nii esteetilisest kui 
pedagoogilisest vaatekohast välja minnes. Veske kogus, V lühen- 
dusega märgitud, on see peaaegu väljavõtteta Viru ranna murre, 
Hurdi kogudes — V. K. ja S — on see osalt Viljandi ja suuremalt osalt 
Võtu ning Setu murre. 

Rahvaluule sündi, algupärasse, ikka, laialelagumise oludesse ja 
värsitehnilistesse küsimustesse lähemalt puutumata, milleks loode- 
tavasti mahti leidub mujal, olgu siin kokkuvõtlikult mõned keele- 
lised iseäraldused seletatud, mis ehk lugemise aegu võiksid vähem 
kodunenud lugejale raskusi juhutada. 

Need iseäraldused on järgmised. 

Rahvalaulude keeles on sõna lõpus olnud algupärane 
vokaal enamasti ka siis alale jäänud, kui esimene silp kahesil- 
bistes sõnades pikk oli, näit. : meesi, suuri, laeva. 
Niisama on lõpu vokaal säilinud mitmesilbistes sõnades, näit. : 
madala = madal, metsasta = metsast. See maksab nii 
Viru kui Võru ja Setu murde kohta. 

Võru-Setu murdes on mitmuse nimetava lõpp -d kaotsi 
läinud ja selle asemel esindub kurgu sulghäälik, mis ':ga on märgi- 
tud olnud : p o i z i' = poisid, mehe' = mehed j. n. e. Sama- 
sugune d kadu sõnalõpust esindub ajasõna alal ja mujalgi. 

Mitmuse omastavas käändes on Viru murde alal -d e lõpu 
asemel vahest -j e, näit. s õ r m i j e = sõrmede. 

Esialgne osastava lõpp -d a on säilinud nii ainuses kui mit- 
muses : t i e d ä = teed, kukkuvada:= kukkuvat, sõnuda 



Esisõna. 7 

= sõnu, või muutunud -ja:ks: kaela soonijani = (mu) 
kaela sooni. 

Sisseütleva lõppuna esindub Viru murdes - j e ehk - i e, 
-ije; viimased kõrvalrõhulise tüve silbi järel. Näit.: sõdaje 
^= sõtta ; V e d e j e = vette ; raamatule = raamatusse, 
h e 1 m e t e i e = helmetesse, n a r m a a i j e = narmasse, 1 a u - 
1 a m a i e = laulma. Viimasel juhtumusel leidub Võru-Setu mur- 
des lõpp -h e, mis veelgi algupärasem on, esialgsest -*s e n 
lõpust saadud ; näit. : raamatuhe = raamatusse, laske- 
ma h e = laskma. (..) 

Seesütleva lõppuna esindub Viru ja Viljandi murdes - s s a : 

k ä e s s ä = käes, t o a s s a = toas, laulamassa = laulmas; 

(..) 
Võru-Setu murde alal :,h, - h n a, näit.: kääroh = käärus, 

k o t o h n a = kodus. Viimase lõpp on sündinud esialgsest 
-"S n ä lõpust nii, et s n : e eel h : ks muutus, kuna põhjapoolses 
murdes n s : e järel s : ks samastus, nii tuli sn :st ühelt poolt hn, 
leiselt poolt ss. 

Saavas käändes ejindub Viru murde alal algupärane - k s i 
lõpp, näit. : i s a k si = isaks, ehk vähem algupärane - k s a , mille a 
a : listest lõppudest üleüldiseks tegemise teel on saadud. Lõuna- 
Eesti murdes on sellevasta s ehk paiguti s s e , nagu Viljandi pool : 
murumunas = murumunaks, laulajasse = lauljaks, 
ratta 'asse = rattaks. 

Tegeviku oleviku 1-se is. tavaline lõpp -n on Võru-Setu 
murde alal ära kadunud. Nii öeldakse : n õ z e = tõusen. 

Samuti on lugu minevikus ja muis 1-is vormides: t u 11 i = 
tulin 3-da isiku lõpp on rahvalauludes sagedasti Viru pool : -kse, 
-k s i , Lõuna-Eestis : s, -ze ; viimane isegi mitmuse 3. is. jaoks. 
Näit. : k ü s i k s e — küsib, a n u k s e = palub, kostelekse 
= kostleb, istuksi = istub ; saas= saab, hälväze = 
halvavad. Lõuna pool esindub pääle selle ka lõputa vorm, näit. : 
V õ i = võib, s a a = saab. 

Nagu nimisõnades, nii on ka ajasõna mitmuse 3-das isikus 
-d Võru-Setu murde ' alal ära kadunud, näit. : 1 ä ä v ä = lähe- 
vad 1 a u 1 V a =^ laulavad. Seda mitte üksi olevikus, vaid muiski 



S Esisõna. 

aegades ja vormides, näit. : t u 1 1 i v a ' ^ tulivad, h a a r i' = 
haarasid, oi 1 i' = olid, 1 a u 1 i' — laulsid. D : e asemel on '. 

Mineviku tunnusena esindub rahvalaulude keeles nii Viru pool 
kui Lõuna-Eestis esialgne i, näit. : k a s v i = kasvasin, k i r o d i 
= kirjutasin, v e i = viis, p a n n i = pani, k õ n e 1 i = kõneles, 
k u u 1 u d i = kuulutas. See mineviku tunnus i on võinud teatavis 
juhtumusis kaduda, nagu näit. : 1 ä t s = läks, o 1 ' 1' = oli, 1 a s ' k = 
laskis, või teistel juhtumistel e : ks muutuda : 1 ö ü s e = leidis, 
ehk üsna kaduda : v i p e r d u = viperdus. 

Mineviku ainsuse 3-da is. lõppuna esindub Võru-Setu murde 
alal sagedasti i e, saadud mineviku tunnusest i : st -}- 3 is. lõpp h e, 
mis esialgu -*sen on kuulunud ja ,tema' on tähendanud ; nii siis i e 
<;'--i -[- h e (n) -< * - i -j- s e n. Esialgne se leidub veel ole- 
viku 3. is. lõpus -kse, kus k oleviku tunnus on. Nii sündinud 
minevikuvorm on õige tavaline Lõuna-Eestis, näit. : a i e = ajas, 
saie = sai, rai e = raius. Ainsuse 3. is. eeskujul on see mineviku 
sünnitus võinud mitmuse kolmanda ja isegi 1-se ja 2-se isiku vormi 
tungida, näit. : s e i e t = sõid. 

Isesugused mineviku vormid on : t a h t s e = tahtsid, nagu, 
teiselt poolt, kõn'n'ed = kõndisid, singed= sinkusid — kõik 
mitm. (3. is.) vormid. Need on enamasti analoogia kaudu tekkinud. 

Rahvaluule keele iseäralduseks tuleb samuti seda lugeda, et 
infinitiivi saav kääne Viru ranna murdes asesõna omandusliidetega 
esindub, näit. : nähaksena= minu näha, minu nähtavaks, et 
ma näeksin, ehk teadaksena^et ma teaksin, 

Tehtavik on mitmeti kirjakeelest lahkuminev oma vormide 
poolest Viru ranna murdes. 

Sääl esinduvad olevikus ja mõnes muus moodus ks-tumad 
vormid, nagu neid Soome keel tunneb teispool lahte. Need vor- 
mid langevad olevikus sagedasti ühte tegeviku infinitiivi vormidega, 
kuna lõpudki sarnased on, -a, -t a ehk -taie, näit. : t u u a = 
tuuakse, v i i a = viiakse, h ü i e t a = hüütakse, k a 1 1 a t a = 
kallatakse. Võru-Setu murdes on tavalised tehtaviku vormide lõpud 
olemas, kuid lühendatud kujul :-as, -tas, -taze, -tasse, 
näit. : v i i ä s = viiakse, t u v v a s = tuuakse, k u t s u t a s 



Esisõna. 9 

= kutsutakse, u t e t a z e = uhutakse, a e t a z e = aetakse, p e e- 
t ä z e = peetakse. 

Iseäraline on Lõuna-Eesti murdele see, et tehtavikku samuti 
pöördakse kõigi isikute lõppudega kui tegevikkugi, näit.: hukatat 
= sind hukatakse, t a p e t a t = sind tapetakse. 

Tehtaviku mineviku lõpp on nii Virumaal kui Lõuna«Eestis 
- 1 i e, -t i i e <:"-t i h e < *-t i s e n, kus i mineviku tunnus 
ja e <:'-'-senr= ta on. Näit.: soödetie= söödeti, ravitie 
= ravitseti. Selle kõrval esindub teistes rõhuoludes ka -di, 
Däit. : e h i t a d i = ehitati, k a b i s t e d i = kaunistati. 

Mis moodudesse puutub, siis on tingimuskõne tunnus -k s- 
Lõuna-Eestis s : ks muutunud, nagu ka muidu üleüldiselt, näit. : 
jääs = jääks. 

Õige tavaline rahvaluules on kirjakeelest kadunud võimalus- 
kõne ehk potentsiaalise tarvitus, mis võimalikku, oletatavat, kahel- 
davat tähendab ja mille tunnus -n e- on. Tavalisesti esindub see 
ainsuse 3. isikus, ühenduses 3. is. lõpuga - k s e. Nii sünnib — 
-n e k s e, -n e s sa, ehk Viru pool -n e i e, mille ie<;*he<:*sen 
kujust on tekkinud ja ,tema' (tähendab. Näit. : n äg ün e s e = nägi- 
neb, näib küll. kuulunekse = kuulub küll, 1 a u 1 a n e s = 
laulab küll, 1 ö ö n e b = lööb küll, t e a n e b = teab küll. 

Iseloomuline rahvaluule keelele on samuti sage korduvat 
tegevust tähendavate tuletuste ehk iteratiivide tarvitus. Need on 
moodustatud - 1 e ehk - s k e 1 e liite abil. Näit. : e h m a - 
t e 1 i =: ehmatas mitu korda, r a p u t e 1 i = raputas ühtelugu, 
e h it e 1 i = püüdis ehitada, naaraskeli = katsus naerda, 
taotas naerda, 1 a u 1 a s k e 1 i = laulis ikka jälle j. n. e. 

Iseäraliseks rahvalaulude keelele tuleb pidada ka asesõnaliste 
omandusliidete esindumist. Neist on õige tavalised 1-st ja 2-st 
isikut tähendavad liited. Nende lõpud on n i, na 1-se is. ja s i, 
s a teise isiku tähendamiseks, a : lised vormid on hilised, i : lised 
algupärased. Näit. : armaheni = minu armas, u k s i 1 1 a n i 
= minu uksil, väravillasa = sinu väravil, olgugi et tähen- 
duse vahe iga kord laulikule eneselegi ei näi selge olnud, nii et 
lõppude äravahetamist sagedasti esindub. 



10 Esisõna. 

Harilikule lugejale vähem tuttavate sõnade mõistmiseks leidub 
raamatu lõpus sõnastik, mille juure siin kohal olgu juhatatud. 

Raamat on kavatsetud kõige päält kooliraamatuks, ja kooli 
tarvetest on ta õieti välja kasvanud. Aga ühtlasi püüab ta abiks 
olla laialisele lugejate piirkonnale, kellel kirjanduslikku huvi ja aru- 
saamist leidub meie kõige omapärasema kirjanduse, rahvaluule ja 
selle loomulise ilu vasta. 

Kui seegi katse aitab meie mitte veel täisi ning küllalt üle- 
üldiselt hinnatud rahvalauludele uusi poolehoidjaid ja sõpru võita, 
siis on ta kirjutaja meelepärane vaev kuhjani tasutud. 

Viiendal maailmasõja aastal, mihklikuu alguses. 



Tartu linnas, 

1918. V. Ridala. 



eeeeeeoee 



Laulud 



Laul ja laulik. 



Ei ole leelo maasta lõütü. 

V. K. I. 113. 

Leelokene, laulukene ! 
Kos sa ollit, kui ma otse? 
Ma olli suohna soka alla, 
Laaneh laja lehe alla. 

^ Sääl ma seie sitikida, 
Murri maaha mustikida, 
Vaale maaha vabernida, 
Kodo tõie toomikida : 
Oma memme meelütellä, 

10 Oma papa paluhella. 

Ole-ei leelo maasta löütü, 
Maasta löütü, puusta tettü. 
Leelo tulnu täiva aita, 
Püha pilvede vahelta. 

1^ Päält päivä kumeriku, 
Alt kuu kõveriku, 
Oma tuodu leelo lehe*, 
Laulu sõna', kõnne kõrra'. 



Nooruse rõem. 

V. l 11. 
Ilugeme, kui me võime, 
Kärageme, kui me käime, 



Noored noorella ialla, 
Parajailla põlvedella ! 
^ Ma ise ilu tegija. 
Alles rõemu algejani ; 
Ilu kannan kaasuksana, 
Rõemu rätte nurgassana, 
Nalja lood narma'assa. 
10 Koju jäävad meeled kurvad, 
Ahju ette naised vaigad, 
Tuimad tüttered tubaje. 
Ilu tõin enese kaasa, 
Nalja noore neiu kaasa. 



Milles ei laula neo' neio'? 

V. K. L 116. 

Milles ei laula neo' neio'. 
Milles ei kuugu neo' kulla' ? 
Neil omma kotoh kosilase', 
Umah perreh peiopoisi'. 
'-" Selle noroh noore* neio', 
Vaiki saisva vahaladva'. 

Etsa laulke, etsa laske, 
Umah uvvehna iähnä, 
Terävällä, terve'ellä, 
10 Kasupõlvel kauniella ! 



14 



Laul ja laulik. 



Ei meil tule töine põlvi, 
Ega astu töine aigu. 
Tule tuo põlvi tõrane, 
Astus aigu marutsemba : 
1^ Tülitse tüötegijä', 
Marutse majapidaja', 
Tüli tüöhü minnehnä, 
Maru maaha lametehna. 



Etsa neio' ilotelge! 

V. K. I. 9. 
Etsa neio' ilotelge, 
Naise' noore' naljatelge ! 
Nüüd om illos elokene, 
Kaunis kasvopölvekene. 
^ Ega ilo iehna lää, 
Ega rõõmu perrä rühi ; 
leh läävä ikupäivä', 
Takah laste laulupäivä'. 



Paras lauluaeg. 

V. K. II. 1. B. 

Neitsikesed, noorekesed ! 
Nüüd on lusti lööritada, 
Paras põlv on heita nalja. 
Küll saab suile siiski seestä, 

^ Keelel vaesel olla väita, 
Kui saab surmavoode'esse, 
Õnnis pikile õlile. 
Valge laudade vahele, 
Keeru liiva keske'elle, 

10 Musta mulla pöörisselle, 
Halli liiva ääre alla. 

Neitsikesed, noorekesed ! 
Nüüd on luba lööritada, 
Paras põlv on heita nalja. 

1^ Nüüd on katku kauge'ella, 
Meeste murdu muile maile, 
Naeste taudi Tarvastissa. 
Tuleb katku kauge'elta. 
Meeste murdu muilta mailta : 



20 Võtab tappa targemaida, 
Võtab noppi nooremaida, 
Imevaid emä sülestä, 
Jätab vanad vänderdama, 
Päratumad peale ilma. 



Etsa laulke, laisa' neio'! 

V. K. I. 8. 
Etsa laulke, laisa' neio', 
Etsa, virve', veeritäge? 
Ummeht teil igä kulunes. 
Veri nuori veerines. 

'" Kui ei laula, mina laida. 
Laida tie laisale mehele, 
Kitä kõige halvemballe, 
Kell Olli viiso' viisi sülda, 
Kabla' peräh katesa sülda, 

10 Kell saa päiväs jalgo pästä, 
Ajastajas arotella. 



Ära laula laisa viisi! 

V. II. 4. 
Õde, hella, Maiekene, 
Ära laula laisa viisi. 
Veereta vedela viisi ! 
Sa saad laisale mehele, 
" Kirjajalle, korjajalle, 
Odra vaka ostijalle, 
Kaera vaka katsujalle. 

•X- * 

* 

õde hella, eks ma üelnud? 
Sa said joomari mehele. 
Kohe kõrsi käimarille. 
Tunnuks joomari hobune, 

^ Kõrsi käimari kübara : 
Hobu koogussa konutab. 
Varsa vahib vainijulla. 
Silmad söövad, suu vaatab. 
Kabjad kangasta kuovad, 

10 Lakka lõhub löuendida. 
Saba villuda sahistab. 



Laul ja laulik. 



15 



Laulu eestvõtja. 

V. K. I. 10. A. 
Siin om hull<a neidosit, 

Mõni hulka mõrsijit, 

Ei saa hulgast laulijat, 

Sõna kolme kostijat. 
^ Kui mina esi iest ei võta, 

lest ei võta, pääst ei pästä, 

Sis jääs laulu laulemata, 

Sõna kolme kostemata. 

lest ma võti esä hulgal, 
10 Pääst ma pästi päivilisil, 

Hulgast lauli ullikene, 

Seast sõrme suurukene. 

Inämb vaiva laulijal, 

Kui ka rihe pessijäl, 
^^ Rihe pessi, ni unehti, 

Laulu lauli, töist murehti. 

Kuku kuku, laula laula. 

V. L 6. 

Küla muir ütleb: kuku, kuku, 
Küla lapsed : laula, laula ! 
Kuda mina kukun, kurba lindu, 
Ehk siis laulan, leina lapsi ? 

^ Mul pole kaasas suune sulge, 
Suune sulge, laulu lehte. 
Koju jäi mul suune sulge. 
Liua peale laulu lehte, 
Kerstu kappi keele kolksu. 

10 Noored mehed, hellad vennad, 
Pange ratsud rakke'eie, 
Hallid hõbe helmiteie, 
Sõre silmad sõrmukseie, 
Kõrvid karu nahkateie : 

^^ Sõida ratsula koduje, 
Aja küll hallil alla õue ! 
Too mull' kodunt suune sulge, 
Laua pealt too laulu lehte, 
Kerstu kapist keele kolksu: 

20 Siis ma laulan linnu viisi, 
Teeksin healta tedre viisi, 



Pajataksin pardi viisi, 
A'an juttu hanede viisi. 

Oks muir ütleb: laala, laala! 

V. K. II. 5. 

Üks muir ütleb: laala, laala! 
Teene ütleb : lausu, lausu ! 
Kolmas ütleb : kuku, kuku 1 
Mina ei laala? Miks ep laala ? 

'■> Mind põle luodud laulejasse, 
Mind on luodud kündijässe, 
Kündijässe, külvajasse. 
Musta mulla püöräjässe, 
Seemende sisse segajas. 

10 Oles mind luodud laulijasse, 
Ma laalas lauta laugud härjad, 
Asemelle hallid härjad, 
Sõemele sõjahobosed. 
Selga neil sõjasaduJad, 

15 Sadulalle saksamehed, 
Saksa mehele kübärä, 
Kübärälle kuldavüödä, 
Vüöle kullakuduja, 
Kudujalle kuldamõeka, 

so Kuldamõegale tegija, 
Tegijaile nuga terävä, 
Nuale ju kullasseppä, 
Sepale tangid tasased, 
Sepale pihid parajad. 

Laulasi ma mitu luku. 

V. K. I. 11. 
Laulasi ma mitu luku, 

Mitu viit ma veeritäsi. 

Oles mul oma kuulemah. 

Sõsar sõnno võttemah. 
•^ Siin oU võõras kuulemah, 

Võõras sõnno võttemah. 

Võõras lats varra vesile, 

Inne ako lätte'elle, 

Veie mu sõna' vesile, 
10 Lask laulu laine'elle. 



16 



Laul ja laulik. 



Mis mul abi laulemasta? 

V. K. I. 114. A. 

Mis mul abi laulemasta, 
Laulemasta, laskemasta ? 
Ole-e omma kuulemanna, 
Marja manna saisemanna, 
° Kavveh om mino omane, 
Maa takah mesimarja. 
Ei ma tiijä tervist saata, 
Ega anda armu sõnno, 
Kuule-ei ära koolevada. 

10 Mitu puud tie veereh. 
Mitu haljast hainakeista, 
Nie' kõik täile tervit viigu, 
Nie' andku armu sõnno ! 
Kuu täile kuhja loogu, 

^■^ Ago täile haina teku. 



Ei tolli tõesti laalda. 

V. K. IL 7. A. 

Ei tohi tõesti laalda, 
Hästi heältä kuulutada, 
Sõnad pannasse tähele, 
Rapsitasse raamatusse, 
" Pistetässe piibelisse, 
Hommen siis ette heedetässe, 
Tuna ette tuodanessa. 
Suure söögilaua peale. 
Unise vuodi peale. 
10 Küll mul kuri kuulatessa. 
Vali siis vasta võttessagi 
Oma helde'id sõnuda, 
Lahedida laulusida. 



Laulasigi, ei ma tohi. 

V. K. L 13. 

Laulasigi, ei ma tohi, 
Veeritäsi, ei ma viisi. 
Siin om küla katsipäidi, 
Mõisagi mõlembide päidi. 



•^ Kubjas jo külale kuuludi, 
Herrä mõisti mõisuvan : 
Kulle kos joodik laulanes, 
Õllekurku hõiskanes. 



Oh tie valjud vanemad. 

V. K. IL 315 

Oh tie valjud vanemad ! 
Eks te enne olnud noored. 
Eks te teä noore aega, 
Kuhu jäänud noore aega ? 
Sinilillede seässä, 
Valgelillede vahele. 
Kullerkupu keske'elle. 
Sinna on jäänud noore aega. 



Ega leelost leiba saa. 

V. K. L 1. 

Ega leelost leiba saa, 
Ega laulu lauda kata. 
Või olla une virota. 
Rammu mant raputa. 



Andke juua laulijalle. 

V. K. IL 19. A. 

Andke juua laulijalle, 
Kiling keelepeksijälle! 
Laulik ei laala rahata, 
Kielt ei peksta kilingitä. 

Enam vaeva laulijalle. 
Kui sel rehepeksijälle : 
Rehe peksan, sie unetan, 
Luo laalan, teist tuletan. 



Endise heale ilu. 

V. I, 9, 

Oh seda heada healekesta, 
Viledada viisikesta, 



Laul ja laulik. 



17 



Kui see hüidis ennemuiste, 

Nii kui Rootsi roogu pilli, 
^ Paidee paras pasuna, 

Viru viisi viiulida, 

Harju kaksi kannelida. 

Ära pettis pilli heale, 

Ära salgas sarve heale, 
10 Kanneli kõmu kautas. 

Saksad mõtlid sarve heale, 

Isandad ereli heale, 

Piiskopid pilli heale, 

See'p oli heali vaesel lapsel, 
^^ See'p oli kurku kullallana, 

Hele heale hellallana. 



Vana ole, alla vao.' 

V. K. I. 146. 

Jummal tied, Jumalakene, 
Mari tied, madalakene, 
Kon mie tõne tõse kõrra, 
Tõne tõse ajastaja, 

^ Koa liinah, koa liivah, 
Kes meist havvah, kes alale, 
Koa kanni kooli kaali, 
Keä pidi pika linige. 
Narva naiste kaalaräti, 

10 Soome naiste suuräti. 
Vana ole, alla vao, 
Ei kurku enamb kumise. 
Ei helü enämb helise. 



Helise, helise ilma. 

V. II. 1. 

Helise, helise, ilma, 
Kõmise, kõmise, kõrbe, 
Hüia vasta, hiie suuri. 
Laula vasta, laane laia, 
° Kuku vasta, kuusemetsa. 
Paugu vasta, palgimetsa 
Minu hea heale vasta. 



Lahedama laulu vasta, 
Viledama viisi vasta, 
10 Kumedama kurgu vasta ! 



Ilolaul. 

S. L 1. 

Ilo sõidi jõke pite, 
Laulu laka vällä pite, 
Hopen iks tammine ieh. 
Regi peräh pedäjäne, 
•^ Naene ruone rieh. 
Sõna' iks sõglaga üsäh. 
Laulu' iks langaga kaalah. 

Nägünese, kuulunese, 
Kiä iks vasta puttusigi ? 

10 Vasta puttu poissa hulka. 
Ärä iks haari tehrütellä : 
Kos sa iks läät, ilokene, 
Kohes laset, laulukene? 
Kas sa iks ilo meile tulet, 

^•^ Kas sa iks tandso meidä tahat? 
Ilo iks keelilä kõneli : 
Ega iks ma ilo teile lää-äi. 
Ega ma tandso teile taha-ai, 
Lääte iks nurme kündemä, 

20 Kallut iks atra kandema, 
Sääl iks är ilo unehutat. 
Laulu meelest minetellet. 

Ilo sõidi jõke pite. 
Laulu laka vällä pite, 

■-■^ Hopen iks tammine ieh, 
Regi peräh pedäjäne, 
Naene ruone rieh, 
Sõna' iks sõglaga üsäh, 
Laulu' iks langaga kaalah. 

30 Nägünese, kuulunese, 
Kiä vasta puttusigi? 
Vasta puttu naiste hulka, 
Puttu lido linikpäid. 
Ärä iks haari tehrütellä : 

■^•'' Kos sa iks läät, ilokene, 
Kohes laset, laulukene ? 



1 



Laul ja laulik. 



Kas iks ilo meile tulet, 
Kas sa iks tandso meidä tahat? 
Ilo iks keelilä kõneli : 

40 Ega iks ma ilo teile lää-äi. 
Ega ma tandso teile taha-ai. 
Tie iks ilo unehutat, 
Laulu meelest minetellet, 
Omma iks teil latse' väikese', 

^^ Omma kasina' kanase', 
Läät iks tie ulli uinutama, 
Meelimarja minetama, 
' Saa-ei tie laulu laulemahe, 
Saa-ei tie illo iskmähe. 

50 Selle iks tie ilo unehtat, 
Laulu meelest minehtät. 

Ilo sõidi jõke pite, 
Laulu laka vällä pite, 
Hopen iks lammine ieh. 

55 j^ggi peräh pedäjäne, 
Naene ruone rieh, 
Sõna' iks sõglaga üsäh, 
Laulu' iks langaga kaalah. 
Nägünese, kuulunese, 

60 Kiä iks vasta puttusigi ? 
Vasta puttu neio hulka, 
Kamand karravanikit. 
Ära iks haari küsütellä: 
Kohes sa iks läät, ilokene, 

^■^ Kohes laset, laulukene ? 
Kas sa iks ilo meile tulet, 
Kas sa tandso meidä tahat ? 

Ilo iks keelilä kõneli : 
Küläp ma iks ilo teile lää, 

70 Küläp ma tandso teidä taha. 
Ega tie iks illo unehtelle-ei, 
Laulu iks meelest minetelle-ei. 
Neiol iks ilo ieh joosi. 
Nalja iks takah naaraskelli, 

''-^ Esi iks keeri keskeh. 
Esi vali vaihhel. 
Kui iks kuu kirä sieh, 
Päivä pesa veere pääl. 
Nii iks neio' ilo sieh, 



80 Latse' laulu vaihhel, 

Selle iks tie illo unehtelle-ei, 
Laulu meelest minetelle-ei. 



Laulu vägi. 

V. K. I. 14. 

Kui ma nakka laulemahe, 
Laulemahe, laskemahe, 
Küla jääs vaiki kullema, 
Vald jääs vaiki vahtima 

^ Küli om laulu, kui ma laula, 
' Küll om viisi, kui ma veeri. 
Laula ma mere mäessä, 
Mere kivi' kilingis. 
Mere vatu võisimes, 

10 Mere sõmera' soolassa, 
Mere põhja põrmandus. 



Kannel. 

N. L 13. 

Teela laulid tütarlapsed, 

Teela laulid, maala laulid, 

Küla alla laulid neiud. 

Ma laulin kiriku teela, 
^ Kirikussa, karjamaala. 
Käliksed minugi tappid 

Suurella munakivila, 

Teravalla kirveella. 

Kus nad viisid neiu noore ? 
10 Viisid kulla marja soosse. 

Mis sealta ir'-'U5ta kasvis? 

Minust kasv.s kallis kaske. 

Ülenes metsa ilusa. 

Mis sealt kasest tehtanekse ? 
^'^ Kasest kannelt raiutakse, 

Viiulida vesietase, 

Kust said lauad kandelale ? 

Lõhe suure lõuasta, 

Havi pitka hambaasta. 
20 Kust said keeled kandelile ? 



Laul ja laulik. 



19 



Juuksest sai neiu noore, 
Karvast sai kodukanase 

Ei olnud pilli peksijaida, 
Kandeli helistajaida. 

-"^ Minu hella vennakene, 
Vii kannel kamberie, 
Sea sängi sõrva peale, 
Peksa ise peigelalia, 
Oska sõrme otsadella, 

30 Rapsi rauda kämbelilla! 
Nenda hüüdis venna pilli, 
Haledaste aine kannel, 
Kui need nuttid, Viru piiad, 
Haledaste Harju neiud, 

^•^ Minnessa isa kodunta, 
Minnessa ema kodunta. 
Mehe koju minnessana; 
Kaasa koju käiessana. 



Mille mul pallo sõnno suuh? 

V. K. I. 6. 

Mille mul pallo sõnno suuh. 
Mille lajalt laulu viisi ? 
Kui ma olli väikokene, 
Kui ma kasvi kanaseh, 
'^ Olli üte üö vannu, 
Pääle kate päivä vannu, 
Imä vei hällü palole, 
Vei kiigu kesa pääle. 
Panni pardsi hällütämä, 

10 Suvilinnu liigutama. 

Sääl iks partsi pall', lauli, 
Suvilind liiaste kõneli, 
Mina lätsi mõttelema, 
Mõttelema, võttelema. 

^^ Kõik ma rai e raamatuhe, 
Kõik ma panni paperihe, 
Kõige ma kirja kirodi. 
Kui ma saie neiosa, 
Kui ma kasvi kabosa, 

20 Vällä sis raie raamatust, 



Vällä panni paperist, 
Vällä kirjost kirodi. 



Laala, laala, suukene. 

V. I. 2. 

Laala, laala, suukene. 
Liigu, linnu keelekene. 
Mõlgu, marja meelekene. 
Ilutse, südamikene ! 
'^ Vananagi vaid saad olla, 
Vaid saad olla, vaid elada. 
Kui saad alla musta mulla, 
Liiva sirgeva siesse. 
Valge laudade vahele, 

10 Kena kerstu keske'elle ! 
Kes toob muldaje oluta, 
Haudaje haneosada, 
Liivaje sialihadaj 
Kalmule kanamuneda, 

1*^ Kabelie keedukalja ? 
Mutt toob muldaje oluta, 
Haudaje haneosada, 
Liivaje sialihada, 
Kalmule kanamuneda, 

-0 Kabelie keedukalja ! 



Keel laulab, meel muretseb. 

V. I. 3. 

Külap mul lood, et kui ma 
laulan, 
Külap mul viisi, kui ma viitsin. 
, Keel mul kipub, meel mul 
mõlgub ; 
Keel mul kipub laulemaie, 
^ Meel mõlgub mrretsemaie. 
Laula, laula, su,:kene, 
Liigu, linnu keelekene. 
Mõlgu, marja meelekene, 
Ilutse, südamekene ! 
10 Külap saad siisld väida olla, 
Kui saad alla musta mulla, 



20 



Laul ja laulik. 



Liiva selgete segaje, 

Laua valgete vahele, 

Kena kerstu keske'elle. 
^'^ Sureksin suveksi ära, 

Tõuseks talveksi elama : 

Parem hauas, kui arula, 

Parem mullas, kui murulla! 
See võrra mullassa pahema, 
20 Alla mulla halvemagi 

Kes toob muldaje oluta, 

Liivaje sialihada. 

Kalmule kanamuneda? 

Liiva Peeter, poisikene, 
-^ Kalmu Andres, kaimukene. 

See toob muldaje oluta, 

Liivaje sialihada. 

Kalmule kanamuneda 

Tuleks surmake minule, 
30 Sukad surmale teeksin, 

Hame haua kaevajalle, 

Lina liivaje panijall'. 



Või minu meeli mustukene ! 

Eks võind süttida põlema, 
-° Kui ma sinda sütitasin. 

Tunamullu hakatasin 

Linasella riide'ella 

Takusella kanga'alla, 

Villasella pehme'ella ! 
-•"^ Südames oli süte vakka, 

Pealael lõke laia, 

Põues oli tuti punane. 



Suu laulab, süda muretseb. 

V. L 7. 

Kes meid kuuleb laulemaie, 

Laulemaie, luulemaie, 

See ütleb ilul olema, 

Rõemu päivi meid pidama, 
5 Lusti laulu laulemaie. 

Ma laulan läbi murede, 

Läbi leinatse südame. 

Läbi hoole hoogutelle. 

Suu laulab, süda muretseb, 
10 Silmad vetta veeretella, 

Pale laseb laine'eida. 

Kulmud kulla tilkemeida. 

Süda teaneb süida palju, 

Pale paksuda mureta, 
^^ Rinnad hoolta raske'eda. 
O minu süda süsine, 

Või minu pale punane, 



Nutan noorele rohule. 

V. L 8. 

Kuulin muida kukkuvada, 
Munne lapsi laulavada, 
Tütterid ilutsevada. 
Mulle istuksi igava, 
'"• Mulle astuksi haleda. 
Kellel istutan igava, 
Kellel astutan haleda. 
Kellel kurdan meeled kurvad? 
Kurdan kullerkuppudelle, 

10 Halan angervaksadelle, 
Nutan noorele rohule : 
Kolletavad kullerkupud, 
Hallitavad angervaksad, 
Rohi noori nõrgasteleb, 

^^ Minu kulla kurtedassa, 
Mu aine haladessana, 
Lapse noore nuttedessa. 



Mis mina hoolin luuledessa! 

V. II. 2. 

Mis mina hoolin luuledessa, 
Luuledessa, lauladessa, 
Kägu kardan kukkudessa! 
Mul pole suu sulgejada, 
'' Keele kinni köitijada. 
Ei sulgend sulane suuda. 
Keelt ei köitnud päiviline. 



Laul ja laulik. 



21 



Suu sulges oma isake, 

Suu sulges oma emake, 
10 Suu sulges sula võilla, 

Keele keevalla meella. 
Mesilased linnukesed, 

Herilased hellakesed, 

Tooge mett mu meelta võida, 
1^ Sula võid mu suuda võida. 

Mett mu meelta meelitada ! 

Kanad, katselge muneda, 

Sipelgad sialihada! 



Miks ei sa minuga laula! 

V. II. 3. 

Õde, hella, linnukene. 
Küll ma kuulen, kus sa kukud, 
Mõistan meele, kus sa mõigud! 
Ei arvata omaksa, 

° Teha targu tuttavaksa. 
Kas piad suu suuremaksa. 
Keele kulla kallimaksa? 
Suu on sulla, teine mulla, 
Keeled kullad kummallagi, 

10 Mõtte'ed meilla mõlemil, 
Hamba'ad havi pojalla 

Miks ei sa minuga laula. 
Miks ei sa kuHaga kõnele ? 
Millal meie ühte saame, 

^^ Hellad ühteje elama. 
Kullad kokku kukkumaie ! 
Siin haavikud vahella, 
Kased valge'ed kajavad, 
Lepad sirge'ed sinavad, 

20 Haavad hallid haljendavad. 
Kenad kuused keske'ella. 
Kadakad kahe vahella. 

Minu hella vennakene, 
Ihu kirves, kiili moeka, 

25 Tee vestu vesiterava, 
Taperi tera tasane: 
Raiu haavikud vahelta, 



Lepad sirge'ed seesta. 
Kased valge'ed vahelta, 

30 Kenad kuused keske'elta, 
Kadakad kahe vahelta: 
Et me hellad saame ühte, 
Hellad ühte, kullad kokku, 
Hellad ühteje elama, 

•^'^ Kullad kokku kukkumaie ! 



Kus ma laulma õppisin. 

V. l 5. 

Nüid ilus vilula veerda. 
Kaunis laulda kaste'ella. 
Armas hallela kõnelda. 
Vilu veeretab sõnuda, 

^ Kaste kannab healekesta. 
Vilu viib sõnad viluje. 
Kaste heale kauge'e]le. 
Viru naiste veeretada. 
Harju naiste arvatada, 

10 Järva tütarde jagada. 
Viru naised veeretasid, 
Harju naised arvatasid, 
Järva tüttered jagasid : 
See pole tütar teinud tööda, 

^^ Ega vaene näinud vaeva, 
Kana kangasta kudunud, 
Virb ei lõnga veeretanud. 
Armas lõnga haspeldanud ; 
See on seadenud sõnuda, 

20 Lahutanud laulu laia. 
Pannud kokku palve'eida. 
Mina kuulin, vasta kostin : 
Kas tahad, koha juhatan, 
Koha arma annan teada, 

'^ Kus ma seadasin sõnuda, 
Lahutasin laulu laia, 
Panin kokku palve'eida : 
Küla alla kündadessa, 
Arula äestadessa, 

30 Nõmmel marju noppidessa, 



22 



Laul ja laulik 



Soossa loogu võttadessa, 
Seal ma seadasin sõnuda, 
Lahutasin laulusida, 
Panin kokku palve'eida, 
^° Heidin hellida sõnuda. 



Kust sie laps nied laulud 
võtnud ? 

V. K. II. 3. 

Oh me vaesed valla orjad, 
Tillukesed teo orjad ! 
Laalame küla kohale, 
Laalame valla vahele, 

° Kihelkonna keske'elle ! 
Küla siis tõuses künnisselle, 
Vald mind tõuses vaatamaie, 
Kihelkond mind kiitemaie, 
Kuulama minu sõnuda, 

10 Lapse hullu laulusida. 

Kust sie laps n'ed laulud 
võtnud, 
Hulluke sõnad osanud? 
Vist olnd Harjus õppimaies, 
Viru viisi võttemaies : 

^•^ Seältäp sie laps nied laulud 
võtnud. 
Hulluke sõnad osanud. 
Mina siis mõistsin, vasta 
kostsin : 
Küla melied, kullakesed, 
Küla naesed, kupukesed ! * 

20 Ma ei olnd Harjus õppimaies, 
Virus visi võttemaies. 
Pere rehte peksedessa. 
Talu rehte tampidessa. 
Sealt sie laps nied laulud võtnud, 

-^ Hulluke sõnad osanud. 
Seal mä nied luod lugesin, 
Seäl mä nied laulud ladusin : 
Luhas luogu võttessagi. 
Arus heina niitessagi. 



30 Ju sie laps on teenud tüödä, 
Teenud tüödä, näenud vaeva. 
Käed mul kangasta kudusid, 
Sõrmed nüsi nikutasid, 
Jalad tampsid tallaspuida, 

^^ Suu mul seädeles sõnuda, 
Miel mul mõtles värsisida, 
Kiel jnul laulu lõõritelles, 
Luod ma võtsin lutsu suusta. 
Laulud latika ninästä. 

40 Kui mul sõnu puudunessa, 
Siis mul kodost tuodanessa : 
Kodos on mul koti täizi, 
Seenä ääres seki täisi, 
Parsile palaka täisi. 



Kohes sie laulu lagosi? 

V. K. I. 12. 

Kohes sie laulu lagosi, 

Kohes viisi viperdu ? 
Kuugi ma, mõtsa kumedi, 

Lauli ma, laasi vasta kosti. 
^ Kägu kunnuh kulle'e!li, 

Piho pand paiuh tähele. 

Sinna mu laulu lagosi. 

Sinna viisi viperdu. 
Lätsi ma ulli otsima, 
10 Nõrk ma perrä nõudema, 

Kumardelli kulla käko, 

Palle"elli piholihot : 

Anna kätte, käokene, 

Pillu peijo, pihokene ! 
^^ Anna'as kätte käokene, 

Pillu'us peijo pihokene. 



Laulja neiu kodu. 

V. I. 4. 

Kus on kullella kodugi 
Ja hellal eluaseke 
Ja marjal magaduspaika 



Laul ja laulik. 



23 



Ja taimel talutuake ? 
^ Seal on kullella kodugi 

Ja hellal eluaseke 

Ja marjal magaduspaika 

Ja taimel talutuake : 

Kus need kuused kumavad, 
10 Lepad sirge'ed sinavad, 



Haavad noored haljendavad. 
Kased valge'ed kajavad. 
Seal on kullella kodugi 
Ja hellal eluaseke 
^" Ja marjal magaduspaika 
Ja taimel talutuake. 



Kiigelaulud 



Kiigelaulud. 



Kiik. 

V. I. 21. 

Oh te hullud kiigessepad, 
Oh te hullud ja rumalad, 
Kuh' nad teinud kiigekese ! 
Teinud küla künnismaile, 

^ Küla naiste nairismaile, 
Küla laste laastumaile, 
Tütarde madara maile, 
Poiste puie raienguie. 
Küla nutab künnismaida, 

10 Küla naised nairismaida, 
Tütered madaramaida, 
Lapsed nutid laastumaida. 
Poisid puie raienguida. 
Läksin kiike katsumaie, 

^■^ Kas see kiike kannab meida, 
Kas kannab kahte kabuda, 
Kahe kabu riide'eida, 
Ühe hella ehte'eida ; 
Kas see kiike jõuab joosta, 

20 Kas jookseb hobuse jooksu, 
Saab sälgude sammuda, 
Ajab härgade vaguda, 
Noorte meeste heinakaarta ? 
Kui ei kiike jõua joosta, 

25 Ei jookse hobuse jooksu, 



Sea sälgude sammuda, 
Aja härgade vaguda. 
Noorte meeste heinakaarta : 
Too kerves, raiu kiike, 

^^ Too nuga, noole kiike, 
Too vestu, vesta kiike. 
Too taper, tasuta kiike, 
Too tuli, põleta kiike ! 
Mina kuulin, vasta kostin : 

^° „Kiik pole kerve raiutava, 
„Ega nua nooletava, 
„Ega vestu vestetava, 
„Taperi tasutetava, 
^Ei tule põletetava : 

■^0 „ Kiike maksab kirju härja, 
„Võllas maksab võigu ruuna, 
„Aisad halli täkukese, 
„Samba'ad sada rahada, 
„Tued tuhat tukatita!" 

^5 ^Kustsee kiik on seietoodud?" 
„Kiik on toodud Kirjalasta, 
„Kirjalasta, Karjalasta, 
„Samba'ad sinisalusta, 
„ Aisad toodud Harjumaalta, 

°o „Põhilauad Põltsamaalta, 
„ Võllas Võnnu lepikusta." 



28 



Kiigelaulud, 



Kallis kiik. 

V. I. 24 

Õekesed, õilekesed, 
Roosikesed, rõemukesed, 
Lähme kiike katsumaie, 
Kas on kiike venna tehtud, 
^ ^^enna tehtud, virve veertud, 
Aluslauad aine pandud. 
Küll ma tunnen venna kiige : 
Venna kiik on kirjutetud, 
Aisa otsad haljastetud, 

10 Aetud hani sulila, 
Pandud pardi tiivadella. 
Kui pole kiike venna tehtud, 
Venna tehtud, virve veertud, 
Too siis kerves, raiu kiike, 

^^ Too tuli, põleta kiike. 
Et las' ütlen ümber jälle, 
Las' laulan tagasi jälle : 
Kiik pole kerve raiumine, 
Ega tule põletamine ; 

20 Kiike maksab kirju härja, 
Samba'ad sada rahada. 
Võllas võigu munakese, 
Aisad halli täkukese ; 
Kiike toodud Kei külasta, 

^^ Võllas toodud Voiveresta, 
Aisad toodud Ambelasta, 
Samba'ad Sini salusta, 
Toomas olnd tuhat hobusta, 
Saamas olnd sada regeda, 

30 Vedamas olnd venna hallid. 



Üles, üles, kiigekene. 

V. n. 30. ' 

üles, üles, kiigekene, 
Üles, kiike, kõrge'elle, 
Kõrge'elle, kauge'elle I 
Mis mina leian kõrge'elta ? 
Kõrge'elta, kauge'elta ? 



Kolm on tuba kõrvustikku : 
Isa tuba, venna tuba, 
Vabadiku vaski tuba. 
Isa tual on kulda harja, 

10 Vennal on hõbeda harja, 

Vabadikul vaski harja. 

Üles, üles, kiigekene, 

Üles, kiike, kõrge'elle, 

Kõrge'el]e, kaugeelle ! 

15 Mis mina leian kõrge'elta, 
Kõrge'elta, kaugeelta ? 
Kolmi on põldu kõrvustikku : 
Isa põldu, venna põldu, 
Vaba põldu, vaski põldu. 

-^ Isa põllul kulda kõrsi, 

Vennal on hõbeda kõrsi, 

Vabadikul vaski kõrsi. 

Üles, üles, kiigekene, 

Üles, kiike, kõrge'elle, 

-5 Kõrge'elle, kauge'elle ! 
Mis mina leian kõrge'elta, 
Kõrge'elta, kauge'elta? 
Kolm on kaevu kõrvustikku : 
Isa kaevu, venna kaevu, 

30 Vabadiku vaski kaevu. 
Isa kaevul on kulda kaasi, 
Vennal on hõbeda kaasi, 
Vabadikul vaski kaasi. 



Kilk kiunub kiikujald. 

V. II. 27. 

Mis aga kiunub meie kiike, 
Või mis ägab meie hälli ? 
Kiik aga kiunub kiikujaida, 
Ägab häida sõudijaida. 
^ Oot oot, kiike, noo noo, kiike! 
Las' tuleb külast kümme meesta, 
Üheksa üle tänava. 
Siis saab kiigel kiikujaida 
Ja saab hällil sõudijaida. 



Kiigelaulud. 



29 



Miks kiik kiunub? 

V. I. 22. 

Miks sa kiunud, kiigekene, 

Halad, aluslauakene ? 

Kiike kiunub kindaaida, 

Aluslauda ande'eida, 
^ Pealispuu puna panemeid. 
Et las" ütlen uuest ümber, 

Uuest ümber, taas tagasi. 

Uuest uusile sõnule : 

Las" tuleb homme uusi päeva, 
10 Tunahomme teise päeva, 

Las" mu venda võtab naise, 

Teine venda teise naise ; 

Siis saab kiike kinda'aida, 

Aluslaud saab ande"eida, ' 
^■^ Pealispuu puna panemeid. 
Tulge kiigele, küla naised, 

Tooge munad; tooge kanad, 

Tooge linnud lestajalad. 

Tooge pardid, paela kaela, 
20 Tooge haudujad harakad, 

Tooge vaakujad vareksed! 



Kiik kiutsub kindaid. 

V. IL 29. 

Kiigu, kiigu, meie kiike! 
Meie kiike kauge"elta : 
Kiige lauad Laiusista, 
Kiige pulgad Puhjatusta, 
° Kiige paelad Paide'esta, 
Kiike ise Hiiomaalta ; 
Sada hobust oli toomas, 
Sada hobust oli saamas ; 
Tulda loivad hooste turjad, 
10 Sädemeid lõid sälu sääred, 
Välku loivad varsa kabjad 
Meie kiike tuuessagi, 
Siia maale saiessagi. 

Mis sa kiutsud, meie kiike, 



^■' Mis sa ägad, meie hälü ? 

Kiike kiutsub kindaaida, 

Hälli ägab säärepaelu 
Oot oot, kiike, noo noo, kiike, 

Las' mu venda võtab naise, 
20 Siis saab kiigel kinda'aida. 

Hällil häida säärepaelu. 
Kiigu, kiigu, meie kiike ! 

Kiigu hästi kauge"elle. 

Kiigu üle kolme metsa. 
-•^ Üks on metsa kuusik-metsa. 

Teine metsa pihlak-metsa. 

Kolmas metsa õunap-metsa. 
Mis on metsa kuusik-metsa, 

See on noorte meeste metsa. 
30 Mis on metsa pihlak-metsa. 

See on noorte naiste metsa. 

Mis on metsa õunap-metsa. 

See on noorte neitsikeste. 
Kiigu, kiigu, meie kiike ! 
'^° Kiigu hästi kõrge"elle, 

Kiigu üle kolme põllu ! 

Üks on põldu kaerapõldu, 

Teine põldu odrapõldu, 

Kolmas põldu nisupõldu. 
■^° Mis on põldu kaerapõldu. 

See on noorte meeste põldu. 

Mis on põldu odrapõldu. 

See on noorte naiste põldu. 

Mis on põldu nisupõldu, 
■^•^ See on noorte neitsikeste. 
Kiigu jälle, meie kiike, 

Kiigu hästi kauge'elle ! 

Kiigu üle kolme aida ; 

Üks on aita vaske harja, 
''^ Teine aita hõbeda harja. 

Kolmas aita kulda harja. 
Mis on aita vaske harja. 

See on noorte meeste aita, 

Mis on aita hõbe harja, 
'■'■-' See on noorte naiste aita, 

Mis on aita kulda harja, 

See on noorte neitsikeste 



30 



Kiigelaulud. 



Sealt minu veli võtab naise, 
Seal minu sõsar saab mehele. 
6° Sealt saab kiigel' kinda'aida, 
Hällil' häida säärepaelu. 



Siin on kullad kiikumassa. 

V. I. 23. 

Kiigutajad, kukutajad, 
Hõbedased õetsutajad, 
Vaski virve veeretajad, 
Ärge kurjast kiigutage, 

'-' Õelaste õetsutage, 
Vihasest ei veeretage. 
Siin pole kurjad kiikumassa, 
Õelad ei õetsuiamassa, 
Vihased ei veeremassa : 

30 Siin on kullad kiikumassa, 
Hõbedased õetsutarnassa, 
Vaski virved veeremassa. 

Kiigessepad, hellad vennad, 
Laske maha, ma paluksin 1 

^^ Kui ep lase, ei palugi ; 
Külap leppa lüpsab lehma, 
Külap kuuske kurnab piima. 
Hea küll kaske saadab karja, 
Vaherpuu saadab vasikad. 

20 Lähme õed hõilumaie, 
Villapaelad veerimaie, 
Kastekõrred kõndimaie ! 
Ei siin hõilu meie õiled. 
Kõnni ei meie kastekõrred, 

2õ Veere ei meie villapaelad ; 
Õied hõiluvad merella, 
Kastekõrred kauge'ella, 
Villapaelad Viiburilla. 



Mis ma tõutan kiigutajal'. 

V. n. 28. 

Mis ma tõutan kiigutajal'? 
Tua takka tallikese. 



Talli sees aga latrekese, 

Latrist kolmi täkukesta. 
° Üks oli niidile niotud, 

Teine siidile siotud, 

Kolmas pandud pandelisse. 

Mis oli niidile niotud. 

Sellega käid tio teeda ; 
10 Mis oli siidile siotud. 

Sellega käid kiriku teeda ; 

Mis on pandud pandelisse, 

Sellega käid kosja teeda, 

Neiu asjusi ajada. 



1-^ Mis ma tõutan kiigutajal'? 
Tua takka laia põllu. 
Põld on viie viiruline 
Ja kuue nurgeline. 
Igas nurmes kuusi nabra, 

20 Igast nabrast kuusi koormat, 
Igast koormast kuusi rehte, 
Igast rehest kuus sälitset. 
Sealt saab süija, sealt saab 
müija. 
Sealt saab viija Viljandisse. 



-5 Mis ma tõutan kiigutajal'? 
Vallast valge neiu noore. 
Pea pestud mere veela, 
Kääd kullerkuppudena. 
Silmad seebi vahtudella, — 

30 Kiige alt kõige kenama, 
Teiste vahelt kõige valgema,- 
bilmad kui sibulikesed, 
Paled kui paistekakukesed. 
Nina kui saiasarvekene. 



Pulmalaulud 



Pulmalaulud. 



Pulmahobune. 

V. K. I. 35. 

Tule üles hummogul, 
Inne varra valge'et, 
Võta sina peo pirda, 
Töine peo tõrvasit, 

^ Mine sulgu, sui hobo, 
Mine talli, taso ratsu 
Pane käsi paadi pääle, 
Lase käsi laugi pääle. 
Kumb saase sajale, 

10 Kumb kaalus kaasikule. 
Lauki saie sajale, 
Paati kanni kaasikule, 

Lauki kuuli, lausi vasta : 
Innembä sõida sõa all, 

^^ Veeru Venne Uina all. 
Kui ma sõida saja all. 
Sõah anti viie' roka'. 
Viie' roka', kate' kaara', 
Kate' kaara', kolme' haina', 

20 Sajah viidi vete teele, 
Kallutedi kaivo teele : 
Juo, mu hobo, seda vettä. 
Seda musta moro vett. 



SaanilauL 

V. n. 7. 

Jaanikene, kaanikene. 
Millal Jaani saani sai? 
Iga kuus tegi kodara. 



Iga aasta laskis augu, 
Iga pääv ta peastis laastu, 
"^ Sajal aastal sai ta saani. 

Kust sai aisad õunapuised? 
Küla õues õunapuida, 
Sealt saab aisad õunapuusta. 

Kust saab looka vahteraise ? 
10 Küla vainul vahteraida, 
Sealt saab looka vahteraise. 

Kust saab halli aiste täisi ? 
Küllap on isal seegi halli, 
Sealt saab halli aiste täisi. 

Kust saab saanil sõidetava? 
Küllap on külal seegi neidu, 
Kust saab saanil sõidetava. 



15 



Nu mie laulke, nu mie laske! 

V. K. I. 118. 

Nu mie laulke, nu mie laske, 
Nu mie kuuke kume'ehe ! 
Seeni illo mie esäle. 
Seeni nalja mie naisile, 
"> Künni teil tütre' kotohna, 
Sinipõlle' põrmandul. 
Sis om Mustil raurdemine, 
Tule Härmil haukumine, 
Kuul tulli kuvve' kosja', 
10 Nädälillä viie' viina'. 

Kuus' olli kõrvi kõivistuhna, 
Säidse halli haavistuhna. 
Väsüse värehte varva', 

3 



34 



Pulmalaulud. 



Lange'e3e usse lingi', 
i"^ Peio hobest pidämähe, 
Kaasa ratsu kaemahe. 

Ärä viidi tütar kotost, 
Sinipõlli põrmandulta, 
Sis lõppi ilo mie esältä, 
20 Lõppi nalja mie naisilta, 
Lõppi Musti murdemine, 
Lõppi Härmi haukumine. 

Kosilased tulemas. 

V. I. 55. 

Meil tuleb hüva sügise, 
Meil tuleb kena kevade : 
Pange vaht värava peale, 
Teine vaht jo ukse peale, 

° Kolmas jõe koiga peale, 
Neljas nurme nurga peale. 
Kui meil uinub ukse vahti, 
Vaibuneb värava vahti, 
Kooleb jõe koiga vahti, 

10 Nõrkeb nurme nurga vahti : 
Siis ole ise hergumine, 
Pia kõrvad kergumine. 

Kui kuuled kosjad tulema. 
Kuuled rängaste rögina, 

^•^ Hõberõngaste helina, 
Tinarõngaste tilina, 
Vaskerõngaste valina — 
Too toolid tua edeje, 
Pane pingid põrmandalle, 

20 Tule tuppa tantsimaie : 

Siis tantsi, tantsi — ma vaatan! 



Kosjad tulevad. 

V. K. JL 42. 

Senip põli põlvekene, 
Kasupõli kaunikene, 
Elupõlv ilusakene. 
Seni kui hilpan ilma vüötä, 



'^ Kargan ilma kapukita. 

Kui hakkan kandma kapukida. 
Hakkan seädmä säärissidä, 
Vüödä vüöle kinnitama : 
Panti vaht värati peale, 

10 Teene nurme nurga peale. 
Kolmas vällä veere peale. 
Vaibus sie värävisammas, 
Uinus nurme nurga vahti, 
Väsis vällä veere vahti. 

15 Ollin isi ergäkene, 
Ollin erku, käisin kerku. 
Läksin kajolt vetta tuoma : 
Kuulsin külluste kulina, 
Vaskivallaste valina, 
Hõbehelmede helina, 

-*^ Tinapäitsete tilinä, 
Juosin tuppa ütlernaie : 
Emakene, memmekene ! 
Kosjad kuulusse tuleva. 
Kallid ajad kalduvada. 



Kaval kosilane. 

V. I. 56. 

Oh te hullud noored mehed, 
Näevad neidu kasvamaie, 
Sinisääri sirguvada, 
Tinapihta paisuvada : 
•^ Võtvad hoielda hobusid. 
Võtvad sööta sälgusida, 
Ilma isa teadematta, 
Ilma ema teadematta, 
Varjult sööta, varjult joota, 
10 Varjult vetta vidada. 

Akenasta andis kaerad. 
Läbi pilu pistis heinad, 
Läbi lae laskis roka. 
Ette need heinad ilusad, 
1^ Ette need kaerad kaharad, 
Ette roka roosilise. 

Sai see täkk siis täide söönud, 
Täide söönud, täide joonud. 



Pulmalaulud. 



35 



Panin täku täide rauda. 

■•^ Hõbeleieda peale, 
Panin täku saani ette, 
Teki panin saani peale, 
Teise teki täku peale, 
Sõitsin neidiste kodusse, 

-■' Ajasin äia ukse ette, 
Aisad ämma akenisse ; 
Teretan äia isaksi. 
Teretan ämma emaksi : 
,Tere äia, tere ämma, 

3"^ „Kas on neidused kodussa, 
„Kas on maimuksed majassa?" 
Äi siis mõistis, ämm sii'. 
kostis : 
„Ei ole neidused kodussa, 
,Ei ole maimuksed majassa, 

35 „Ei ole taimeksed talussa. 
„Neid läks Virult vetta tooma, 
„Hõbeõlpemed õlala, 
„Hõbeämbrid õlpemessa, 
,Hõbevitsad ämberissa." 

40 Mina siis mõistsin, kohe 
kostsin : 
„Kas on Juba järel sõita, 
„ Täkuga järele jaluda ?" 

„Kui sul viied viinakruusid, 
„Kahed, kolmed õllekannud, 

^^ „Siis on luba järel sõita, 
„Täkuga järele jaluda." 
Sõitsin siis virgust Viru poole, 
Sõitsin siis kärmasi kosja teeda, 
Kosja teeda, kulla teeda. 

50 .Neiukene, noorekene, 
„ Valge peaga piigakene, 
„Anna mu ho'oIe juua, 
„Anna mustal' muidu juua, 
„Anna hallil' haisutada, 

°-^ „Kimler keele kustutada. 
„Ma olen vaene teede käija, 
„Teede käija, maade marsja, 
„ Saksa asjade ajaja, 
„Viie raamatu vidaj^." 



00 



Neid aga mõistis, kohe 

kostis : 
,0h sa petis peiukene, 
,Kavalik sa kaasakene ! 
.Valelik sa vennukene ! 
,Sa' pole vaene teede käija, 
,Teede käija, maade marsja, 
, Saksa asjade ajaja, 
,Viie raamatu vidaja : 
,Sa oled kaval kosilane, 
,Kosja kindad sul käessa, 
,Kosja kiri kinnastessa, 
.Kosja piitsuke piussa." 



Viru kosilane, 

V. I. 57. 

Leikan väljalla mäella. 
Põllu põigaste yahella. 
Juus piiratud, pea suetud. 
Kinga kannad kirjutetud — 

•^ Jo tuleb sõnum järele : 
„Tule koju, neitsikene, 
„Kodu käinud kosilased!" 

„Kustneed kosilased käinud?" 
^Lätist käinud kosilased." 

10 „Ei ma lähe Lätile! 
„Läila süia Läti leiba, 
„Läila juua Läti kalja, 
„Läila Lätissa elada." 
Leikan väljalla mäella, 

1^' Põllu põigaste vahella. 
Juus piiratud, pea suetud, 
Kinga kannad kirjutetud — 
Jo tuleb sõnum järele : 
„Tule koju, neitsikene, 

20 Kodu käinud kosilased!" 

„ Kust need kosilased käinud?" 
„Hiiest käinud kosilased." 

„Ei ma lähe Hiiesse ! 
„Ime süia Hiie leiba, 

-'^ „Ime juua Hiie kalja, 

3* 



36 



Pulmalaulud. 



„Ime Hiiessa elada!" 

Leikan väljalla mäella, 
Põllu põigaste vahella, 
Juus piiratud, pea suetud, 
•■^° Kinga karmad kirjutetud — 
Jo tuleb sõnum järele: 
,Tule koju, neitsikene, 
„Kodu käinud kosilased!" 
„Kust need kosilased käinud?' 
35 „Virust käinud kosilased." 
„Ma lähen virgaste Virule I 
„Viisak süia Viru leiba, 
„Viisak juua Viru kalja, 
„Viisak Virussa elada!" 



Kust sa teadsid meüe tulla? 

V. I. 53. 

Peiukene, poisikene, 

Kust sa teadsid meile tulla. 

Oskasid üle oraste, 

Määrasid üle mägede, 
õ Meie suureje suguje, 

Rahakale rahva"aie, 

Õuna penninge peresse ? 

Pere meil mängib penningilla, 

Talu meil mängib talderilla, 
10 Lapsed laiulla rahulla. 
Kust võtid sina südame? 

Suelt võtid sina südame. 

Kust võtid libeda keele? 

Rebaselt libeda keele. 
15 Kust võtid jalad nobedad ? 

Jänekselt jalad nobedad. 

Kust sina karvase kübara ? 

Karult karvase kübara. 



Varajased kosjad. 

V. K. I. 17. 

Õtak tule mic külale, 
Vilu veerus vaaniialle. 



Õtak tule kodo kutsma, 
Vilu maija viiemä, 

5 Hämmär maija häälima, 
Pime maija petterr.ä. 
Ei ma lää õdagu kutsub, 
Vilu maija viiehnä, 
Hämärägi hääliteh, 

10 Pime'egi pette'eli. 
Perrä tulgu hella veli, 
Hella veli, kulla veli. 

Tulli perrä hella veli, 
Hella veli, kulla veli : 

15 Tule kodo, kulla sõsar, 
Istu sisse, siidi sõsar! 
Sinno kotoh müüdänes, 
Kallist kaupa tettänes. 
Sul o kotoh kuvve' kosja', 

20 Velitsil sul viie' viina'. 
Kuule, kulla velekene, 
Mine kodo kurjaline. 
Võta kuoku koa tielt, 
Tapitsa' tare läveltä, 

-^ Pessa kotost kuvve' kosja', 
Velitsista viie' viina'. 
Ei saa minost minejat, 
Temast töisest võttijat. 
Tulli perrä hella veli, 

30 Hella veli, kulla veli : 
Tule kodo, kulla sõsar. 
Istu sisse, siidi sõsar! 
Kotoh uotva kuvve' kosja', 
Velitsil jo viie' viina'. 

•^^ Tuhat hobest tulba küleh, 
Sada hobest saiba'ah. 
Ärä vässü värehte tulba', 
Ärä painu aia paari 
Peio hobest pitehnä, 

40 Kaasa ratsu kandehna. 
Kuule, kulla velekene. 
Mine kodo kurjaline. 
Saada kotost kuvve' kosja', 
Velitsista viie" viina". 

'^'' Ei saa minost minejat. 



Pulmalaulud. 



37 



Temast töisest võttijat, 
Esäst, imäst panejat, 
Ei saa velest viina tuojat, 
Sõsarest sõba päätijät. 

50 Tulgu ta tuleva sügüze, 
Astku töisel ajastajal, 
Sis saa minost mineja, 
Temast töisest vöttija, 
Sis saa esäst panija, 

°^ Imäst sõira sõkkuja, 
Sis saa velest viina tuoja, 
Sõsarest sõba päätijä. 

Pange tie no tie tähele. 
Rahvas pange raamatuhe, 

60 Lööge kirja kivi pääle, 
Arpi aia saiba'alle, 
Viige märko mäe pääle/ 
Kulda koa harja pääle. 



Neiu müük 

V. K. II. 45. A. 

Karja minda saadetasse, 
Vitsa kätte annetasse. 

Ajasin karja arule, 
Keerasin kanad kesale. 
^ Kes tulli härgi võttemaie ? 
Veli tulli härgi võttemaie. 
Ike kuldane õlale, 
Rahe raudane käessä, 
Jutad kullakeerulesed, 
10 Mina vennältä küsima : 
Mis mürin isä tuassa. 
Mis maru ernä majassa ? 

Vend siis mõistis, vasta kostis: 
Mis seal, mis seal, mo õeke? 
^° Sinda kodo müüdänessa. 
Armast ärä annetasse. 

Mina siis mõistsin, kohe 
kostsin : 
Vennakene, noorekene ! 
Kas must külla küstänessa, 



20 Kas must pallu pakutasse ? 
Venda mõistis, vasta kostis 
O õde muru madala, 
Tapuülka tillukene. 
Sõsar sõrme suurukene ! 

-■'' Küll sust külla küstänessa, 
Küll sust pallu pakutasse, — 
Tuhat tünderit nisuda, 
Sada salve rukki'ida, 
Isale härjad ikke'esse, 

30 Emale lehmad lüpsikulle. 
Vennale sõjahobene, 
Sösaralle sõlgi suuri, 
Minijälle pikka põlle, 
Kälile kingad käbedad. 

•^•' Mina siis mõistsin, kohe 
kostsin, 
Saagutasin, sajatasin : 

Saagu, saagu, ma sajatan l 
Saagu, saagu, taadikene. 
Kui laed metsa kündemaie, 

40 Härjad vakku sul vajogu, 
Teene teesele käele ! 
Sie oled minusta saanud. 

Saagu, saagu, memmekene. 
Kui laed lehma lüpsemaie, 

•^5 Nisa verda, teene vetta, 
Kolmas punasta piimada, 
Nelläs võida valge'eda ! 
Sie oled minusta saanud. 
Vennakene, noorekene, 

50 Kui laed sõtta sõitemaie, 
Hobo sul alla hallitagu. 
Sadul selga sammeldagu, 
Kübar pähä külmetagu, 
Isi peale päevätägu ! 

•^•^ Sie oled minusta saanud. 
Õekene, noorekene. 
Kui laed leiba kastemaie, 
Sulagu sul suuri sõlgi ! 
Sie oled minusta saanud. 

60 Vennänaene, veikukene, 
Kui laed lientä kietemaie, 



38 



Pulmalaulud. 



Põlegu sul pikka poile! 
Sie oled minusta saanud. 
Kälikene, noorekene, 
^•^ Kui laed karja saatemaie, 
Kinga kannad kakkenegu, 
Kinga ninad kadunegu, 
Sie oled minusta saanud. 



Rikas kosija. 

V. I. 54. 

Neitsikene, noorukene, 
Mis sa tõrgud meile tulles, 
Singud meile saadessagi, 
Et meil kaugel kaevutee, 
•' Kaugel vee kandemine ? 
Ma teen rennid reie alla. 
Kahed rennid karjaaeda, 
Hoovi teen hooste rennid, 
Lee ette leeme rennid. 

10 Neitsikene, noorukene, 
Mis sa tõrgud meile tulles. 
Et sul palju padjasida, 
Enam hõbehelmesida. 
Kardad pandiks pandavada, 

^'^ Leiva eesta viidavada ? 
Neitsikene, noorukene, 
Meil on vilja endi süia, 
Raha tarbeje tasuda, 
Hiired upuvad ivije, 

20 Kassid kaera seeme'eie, 
Rotid raha rooste'eie. 

Neitsikene, noorukene, 
Kui lähed õue hulkumaie, 
Viis on aita õuessagi, 

-■' Üks see rudjub rukkissagi, 
Teine taarub tatterassa, 
Kolmas nikerdab nisussa, 
Neljas odrassa ohiseb, 
Viies kaerassa kahiseb. 

30 Neitsikene, noorukene, 
Kui lähed aita hulkumaie. 



Pea puudub sia lihaje, 

Jalad jahu salvedesse. 

Põlved õlle poolikule, 

^''' Varbad viina vikkidesse. 



Ara püia pühal naist. 

V. ]. 6L 

Minu hella vennikene, 
Ära püia pühalla naista. 
Katsu kallilla ajalla, 
Kõik pijrjed pühnl ilusad, 

■' Kanad kallilla ajalla. 
Sihi naine sirbiltana, 
Katsu heinakaareltana, 
Vahi naine vartaeltana ! 
Kui läheb kallis kaare peale, 

10 Siis sina karga katsumaie, 
Kas on kaare kaunikene 
Kui läheb lindu leikumaale, 
Siis sina viisa vihkudesta, 
Kas on vihud viisakamad, 

^■'' Kui näed reie peksamaie, 
Siis sina karga katsumaie, 
Kas see lööneb valjust varta. 
Kui näed kangasta kuduma, 
Siis sina karga katsumaie, 

20 Kas on kangas kaunikene. 
Kui näed särki säädamaie, 
Siis sina karga katsumaie, 
Kas on särki häste saetud, 
Õlalapid õite pandud. 

-•"^ Kui näed sukkada tegema, 
Siis sina karga katsumaie, 
Kiusta sukka kiskumaie, 
Kas on sukka sääre mööda, 
Vikelid ligi lihada. 

30 Siis mine kiusta kiskumaie, 
Kas on kirjad kinnastessa, 
Kirjad kinda varressana. 



Pulmalaulud. 



39 



Õe nõu. 

V. K. I. 33. 

Velekene, hellakene, 
Kui läät naista kosjomahe, 
Ubasuud otsimahe, 
Võta minno ütehnä. 
"' Mina tunne tuima neio, 
Näe neio nälädse. 
Vihatsel silma' vesidse', 
Pahatsel paleh punane, 
Tuimal musta' silmakulmu', 

10 Velekene, hellakene ! 
Kui läät naista kosjomahe, 
Mingu-u udsu hummogul, 
Tahmatsel taiva'al. 
Udsu riki' ohja kirja, 

^'^ Sado riki saani kirja, 
Kaste riki kaabu veere. 

Velekene, hellakene! 
Kui läät naista kosjomahe, 
Ajat sa hiiro hiivale, 

^0 Ajat varsa vatule, 

Saa-a sa naista naarulist, 
Minijädä meelelist 
Sõidat läbi Sõmmerpalo, 
Ajat läbi Ahja valla, 

-^ Saa-a naist naarulist, 
Minijädä meelelist. 
Võta vüölt vüörätti, 
Kae kaalast kaalarätti, 
Pühi hiira hiivo päält, 

30 Pühi vattu varsa päält. 
Velekene, hellakene ! 
Kui saa kulla kositus. 
Armas kätte antuvas, 
, Peä sa naine omassa, 
/^° Kui su viha veerinessa, 
Paha üles paisunessa. 



Kutsu mind kosjale. 

V. I. 62. 

Minu hella vennikene, 

Kui lähed naista võttemaie, 

Pürjekesta püidemaie, 

Särjekesta seadamaie, 
° Võta minda kaasajeni, 

Võta vööksi vööjeleni, 

Võta kindaksi kädeje, 

Lindiksi kübara peale. 

Küll mina tunnen tuimad neiud 
10 Ja näen ninakad neiud : 

Tuimal neiul tukka pikka, 

Laisal neiul lakka laia, 

Vedelal vöö vedela. 

Ninakal nina kõvera. 
^•^ Tunnen tuima töö teusta, 

Vedela vöö veusta. 

Laiska leiva sõtkumisest. 



Kust tuleb naist võtta. 

V. L 58. 

Ära mina otsin hooste hoovid, 
Ära mina katsun karjalaudad. 
Astun need ajad heledad, 
Kõnnin need kojad kõledad. 

° Läksin Tallinna turule. 
Leidsin haavatud hobuse, 
Särjesappi saanikese, 
Seest jo siidineitsikese, 
Istusin isegi sisse, 

10 Hakkasin koju tulema. 
Otse küll üle oraste, 
Poigi üle peenderate. 
Siis sain mina koduje. 
Puhusin tule tubaje, 

^° Annin tooli naise alla, 
Panin padja tooli peale. 
Siis hakkan eite hüidemaie, 
Hakkan taati hüidemaie. 
Kahte õde karjumaie : 



40 



Pulmalaulud, 



-0 „Tõuse eite, tõuse taati, 
„Tõuske need õed madalad, 
,Tuas on tule puhuja, 
,Viisak leiva veeretajaj 
„Kena lõngade kedraja, 

^^ ,Siub need sinised lõngad, 
„Punub need punased paelad, 
,Koob aga kullakarvalised!" 

Hakkas eite ütlemaie. 
Hakkas taati ütlemaie, 

30 Õde kaksi kõnelemaie : 
„Minu hella vennakene, 
„Kus sinu sinised sukad, 
„Kus sinu punased paelad, 
„Kus su vöö viiruline, 

^^ „ Särki särjesapiline ? 
„Vii naine puie vilule, 
„ Keera kuuse keske'elle : 
„Ei see sõge sõtku leiba, 
,Ega petis peksa reie ; 

40 „Linnas on naised libedad, 
„Mõisas nad mõnesugused, 
„Talupoja naine tarka." 



Pruudi kodust minemine 

V. I. 72. 

Saa neidu, saaks minema, 
Jo kipub küi hobune, 
Väi täkku väänab peada ! 
Neitsikene, noorukene, 

^ Mis teed kaua kamberissa. 
Piilud piima hoonessa ? 
Kas kuad kuile särki, 
Nau käte narma"aida? 
Keri need lõngad kerale, 

10 Viska lõngad viipsipulle ; 
Meil on piirad peiu tehtud, 
Kangaspuud küi kogutud, 
Niied ämma nikerdetud : 
Kua nieilla olessana, 

^^ Luo meilla tullessana. 



10 



15 



20 



Saja teretamine. 

V. I. 66. 

Tere, tere, sajakene, 
Tere teelta tullenessa, 
Arulta ajadessana ! 
Kes see teid teel teretas ? 
Jumal teid teel teretas, 
Mari andis arulla katta. 
Kus te aega viitelite? 
Meie ammu ootasime. 
Lihad leemeje ligusid, 
Kalad keesid kattelasse. 
Oli teil hobu väsinud. 
Või oli regi lagunud, 
Või olid sandid sajanaised, 
Või oli pilges peiupoissi ? 
„Ei olnud hobu väsinud, 
,Ei olnud regi lagunud, 
„Ei oln'd sandid sajanaised, 
„Ei oln'd pilges peiupoissi ; 
„Uued lingud, langukesed, 
„Teil on tuassa tuki suitsu, 
„Ahju ees hagude suitsu, 
„Lee ees on leeme suitsu * 
Meie neidu noorukene, 
Noorukene, nõrgukene, 
Eile võrgusta võeti,. 
Tuna toodi tuttemesta, 
Täna laudaje lauti. 
Ilu pinki istuteti. 



Kuhu l^aua viibisite. 

V. I. 68. 

Peiukene, poisikene, 
Kuhu kaua viibisite ? 
Meie ammu ootasime, 
Kuke laulust kuulasime. 
Kas teie hobu väsinud. 
Kas teie regi lagunud, 
Või teil täkku tömpijalga ? 



Pulmalaulud. 



41 



Üles mina ütlen peiu viisid, 
Peiu viisid, kaasa kombed : 

10 Ei meie hobu väsinud, 
Ei meie regi lagunud, 
Ei meie täkku tömpijalga. 
Ei meie ruuna rähmasilma. 
Tetre lendis tee alusta, 

15 Parti allika pajusta, 
Hirmut' vennani hobuse, 
Kargut' venna kaerasööja. 
Senne viibis vennikene, 
Kübari kohendamaie, 

-^ Pärgi peale seadamaie. 



Tooge neidu nähtavalle. 

V. I. 59. 

Ärge tooge toopisida, 
Vedageme viinasida, 
Ei mahu mõdu minule, 
Ei teie saledad saiad, 

5 Ei teie vihavad viinad, 
Ei teie õlut punane, 
Ennegu saan neidu nähaksena, 
Neiu minu teadaksena, 
Kas on Pille või Pireta, 

10 Või on Malle või Mareta, 
Või on armas Annekene, 
Või on kallis Kaiekene, 
Või on helde Eltsekene, 
Tillu lillu Tiiukene. 



15 Nüid saan salaja teada. 
Et oli armas Annekene : 
Tooge nüid neid toopisida, 
Vedageme viinasida, 
Nüid mahub mõdu minusse, 

20 Nüid teie saledad saiad, 



Nüid teie vihavad viinad, 
Nüid teie õlut punane. — 
Ei aga tea meie mehed, 
Kus aga käisid meie naised, 
25 Need käisid punapoessa, 
Sinilintide seassa. 



Tooge neidu meie nälia. 

V. K. II. 61. 
(Toas olles.) 

Langukesed, linnukesed l 
Tooge neidu meie näha, 
Kaoke meie kaeda : 
Kas on meie väärilene, 

5 Kaasikute karvalene ? 
Tooge neidu tantsimaie: 
Kas on tarka tantsimaie, 
Ehk ka virka veeremale. 
Ladus jalga laskemale ? 

10 Langukesed, linnukesed t 
Tooge neidu meie näha, 
Kaoke meie kaeda : 
Kas sünnib meie süleje. 
Kas mahub meie majasse, 

1^ Hella velle hõlma alla, 
Kardase kasuka alla?*) 

Langukesed, linnukesed! 
Küll on tarka tantsimaie. 
Küll on virka veeremale: 

20 Küll sünnib meie süleje, 
Küll mahub meie majasse, 
Hella velle hõlma alla, 
Kardase kasuka alla. 
Olga terve, memmekene, 

-^ Teeses terve, taadikene ! 
Olga terve, emakene, 
Imetämästä, kasvatamast ! 
Imetid isi ilusa, 
Kasvatid isi kasina, 

30 Viha viina võttesmata. 



^) Kuna neid sõnu lauldakse, tuuakse mõrsja tantsima. 



42 



Pulmalaulud. 



Saksa taari tahtemata. 
Ei annud amme imeta, 
Ei annud pordo pureta, 
Lese uaese lepitada. 

^'^ Ammel ju piima haleda, 
Pordol ju piima punane, 
Lesel leenäkarvalene. 

Olga terve, memmekene, 
Teeses terve, taadikene, 

^° Imetelles, kasvatelles 
Aita sõba, aita sõle, 
Aita hallaste rahade, 
Vana taaderde vahelta. 
Risti servade seästä. 

4.j Olga terve, taadikene, 
Teeses terve, memmekene ! 
Pauad ei rikkunud paleta, 
Sõle servad silmakeisi, 
Risti servad rinnakeisi. 

°^ Olga terve, memmekene, 
Teeses terve, taadikene, 
Imetämäst, kasvatamast 
Viha viina võttemata, 
Saksa taari tahtemata ! 

õõ Õlut ei anta ju rahata, 
\'iha viina veeringita, 
Saksa taari taaderita. 



Tule siia, et ma tunnen. 

V. I. 60. 

Tule siia tuttavani, 
Aja armu nähtavani, 
Tule siia, et mina tunnen, 
Aja siia, et annan katta, 
:, Saa siia, sõnad kõnelen. 

Tuleb muida tuurikuida, 
Saab muida sallikuida, 
Veereb vihma lõõrikuida, 
Ei tule minu omada, 
10 Liigu minu lindi tooja. 

Kui kaua mina ootan. 



Kaua kallis kannatelen, 
Pian vasta peenikene. 
Hoian vasta hoigukene, 

15 Kannan kaste kõrrekene. 
Tulijal on mitu tuulta, 
Minijal on mitu meelta. 
Saajal on sada südanda. 
Neli meelt on neidusella. 

20 Tule siia, et mina tunnen, 
Aja siia, et annan katta, 
Saa siia, et sõnad kõnelen. 



Tuppa minnes. 

V. K. L 37. 

Taake iest, talonaise'. 

Käänke külge, külanaise'! 

Laske minna mu velelä, 

Astu au-esändäl. 
5 Velekene, noorekene ! 

Mine sa tassa tarre, 

Hiljo hiili põrmandulle. 

Siin oja usse all, 

Siin läte läve all, 
10 Siijä kaose kaasige', 

Siijä vaos vele sõsar 



Pruuti tuuakse tuppa. 

V. K. I. 41. 

Paeke parre', taake tala' ! 
Tuli tuvvas mie tarre, 
Tule piso põrmandulle. 

Kaeme, kaeme ! Miä kaeme? 
õ Kas om nui nuku all, 
Tõlv tõisehna käehnä, 
Ämma silma härgütellä. 
Ämma iho ähvärdellä. 

Aja imä aho pääle, 
10 Kase käsi piestelemä. 
Tule iks üles hummogulta, 
Inne varra valge'eta. 
Inne kikast keeda pada, 



Pulmalaulud. 



43 



Inne ako anna süvvä. 
^^ Aja tie tiigi poole, 
Aja jäle' järve poole. 

Süo neio, serbä neio ! 

V. K. I. 42. 

Süö neio, serbä neio, 
Tõmba neio, tõemeeli ! 
Vana miesi, puhas poissi 
Püüse kala' kullase', 
5 Hõbe'etse' hõrnakese'. 

Süö neio. serbä neio, 
Üle ütesä luidsa. 
Üle viie livva veere, 
Üle kuvve kulbi otsa. 
10 Sis sina kodo unehtat, 
Meelest heidät hella vele,' 
Kodo minna, kodo tulla, 
Vele noore võõrastella. 

Innemb ma mie unehta, 
^^ Innemb vaha vaoda, 
Kui ma kodo unehta, 
Meelest heida hella vele, 
Kodo minna, kodo tulla, 
Vele noore võõrastella. 



Peästä mo sõsar sõbasta. 

V. K. II. 76. A. 
Isämies ilusakene, 
Peiupoissi poisikene, 
Sajavanem sakselane : 
Peästä mo sõsar sõbasta, 
5 Vaene vaevariietestä ! *) 
Neitsikene, noorekene, 
Ärä lüö silmi põrmandulle, 
Põrmandul pimedad silmad. 
Neitsikene, noorekene ! 
10 Ärä lüö laele silmi, 
Laele lahedad silmad. 
Lüö silmad seenä peale. 
Sirgu silmad seenä peale. 



Pea tahab tanu. 

V. I. 65. 

„Tere, tere, uued langud, 
„Tere, uued langu uksed, 
„Vastatsed vävi värrivad. 
„See'ks on meie langu õue, 

^ „See'ks meie vävi värava, 
„Õuest tõuseb õlle haisu, 
„Väravasta viina haisu. 
„Saia haisu akenesta." 
Neitsikene, noorukene, 

30 Kui tahad talule käia, 
Adra poisile asuda : 
Ära topi tukkumaie 
Üksi nurka istumaie, 
Otsi kätte õmbelusi, 

i:, Katsu kangasta jaguja. 

Tee sina püksid peened toimed. 
Tee sina särki kolmi laidu ; 
Siis sinu hüieta hüvaksi, 
Hüva naise tüttereksi, 

20 Kauni naise kannetuk.si, 
Targa naise taimedeksi. 
Hüva naine hüpitanud. 
Naine tark on tantsitanud 
Veel parem mehele pannud. 

-^ Küsid kirstust kinda'aida, 
Aita kaane kapukaida, 
Sula sõrmije soenda. 
Linnu luida leiendella 
Neitsikene, noorukene, 

^° Kirju pihta peenikene, 
Ilus tukka tuvikene. 
Kas oled velje vääriline, 
Saabas-sääre sarnaline ? 
Minu hella velvidani, 

35 Kui lähed kulda kosjemaie 
Hõbehelme ostamaie 
Tinarinda tingimaie, 
Valget pead valitsemaie, 



*) Ne d sõnu lauldes tõstetakse sõba üles. 



44 



Pulmalaulud. 



Kobisid, kahisid kuused, 
^^ Mühisid, mähisid männad, 

Soosta sammelid sahisid 

Venna halli astudessa, 

Korvikese kõndidessa. 
Minu hella velvidani, 
45 Sõida otse neiu õue, 

Mõrsiame mõisa'aie, 

Tukapea tua edeje : 

„Tere mul äia, tere mul ämma! 

„Tere mul pruuti neitsikene, 
50 ,Kas sinu piha kannab linti. 

„Kassinu käed kandvad käiksi, 

„Kas sinu sõrmed kandvad 
sõrmust, 

„ Jalad uusi ummiskingi?" 
Neidu vastas, kohe kostis : 
õõ „Peiukene. poisikene, 

„Pea tahab tanu ilusa. 

„Kõht tahab kõrki põllekesta, 

„Selg tahab siidilintisida, 

„ Jalad uusi ummiskingi !" 

Tänulaul. 

V. I. 64. 

Kes tahab tanule minna. 

Kes tahab astu harjakalle, 

Panna pea paigasselle ? 

Lina toob liia hoole, 
5 Põll toob põlvini mureta. 

Lina ütleb : Liigu, liigu ! 

Tanu ütleb: Tallu, tallu ! 

Põll mull' ütleb : Tõsta põlvi ! 

Kuda pian linal liikumaie, 
10 Kuda pian tanul tallumaie, 

Põllel põlvi tõstamaie? 

Veimevaka-laul. 

V. l 67. 

Peiukene, poisikene. 
Las' küsime, kannatame, 
Kas on meie marja maada. 



Meie marja kerstu maada, 
5 Aidas riiete aseta, 
Kõrendul on kuue maada 
Ja kalli kasuka maada, 
Tedre kirju teki maada. 
Kui ep ole marja maada, 

10 Meie marja kerstu maada — 
Pruudi vend punasikene, 
Saja sõitaja saleda, 
Ümber hüpita hobune, 
Tagurpäri tansitele, 

^^ Vii kulla oma koduje 
Ja marja oma majale. 
Hani oma allikaile, 
Kana oma kaevu teele. 
Tedre oma tee rajale ; 

20 Seal on meie marja maada, 
Aidas riiete aseta, 
Kõrendul on kuue maani 
Ja kana kasuka maani 
Tedre kirju teki maani. 

Ema õpetus. 

V. n. 33. 

Marikest mul tütardane. 
Tee mull' tülita tööda, 
Käi mõisasse kärata, 
Peksa rehed riiutagi, 
.-, Too vesi vedelematta, 
Sõtku leivad sõimamatta, 
Pühi tuba tuusimatta 
Otsi luuda luusimatta — 
Siis sind hüieta hüvaksi, 

10 Hüva naise tüttereksi. 
Hüva oli naine hüpitanud, 
Kallis naine kasvatanud. 
Veel parem pannud mehele. 
Armas teinud ande'eida, 

15 Kallis teinud kapukaida. 



Pulmalaulud. 



45 



Ole hoolas horamikulla. 

V. I. 26. 

Neitsikene, keitsikene, 
Ole hoolas hommikulla, 
Vara enne valge'eta ! 
Kui lääd õue tuasta, 

5 Löö silmad sõelikuie. 
Otseti odava peale ; 
Odavas on orja märki, 
Sõelikus minija märki. 
Ära kuule kuke healta, 

'^^ Lakalinnu laulamista, 
Öölinnu hüidamista ! 
Vahest kukk varagi laulab, 
Vahest laulab valge'ella, 
Mõne korra koidikulla, 

15 Korra koidiku e'ella. 
Neitsikene, keitsikene, 
Pühi tuba tuusimatta, 
Too vesi vedelematta, 
Pane panged paukumatta ; 

25 Siis sind hüieta hüvaksi, 
Hüva naise tüttereksi, 
Targa naise taimedeksi. 
Hüva naine hüpitanud, 
Naine kaunis kasvatanud, 

30 Naine tark on tantsitanud. 



Mõrsja õpetus. 

V. I. 63. 

Neitsikene, noorukene, 
Kirju pihta peenikene ! 
Kui tahad taluje tulla, 
Ennasta emaksi anda, 
5 Laste peale pealikuksi 
Ära pia ennast pealikuksi, 
Ära pia ennast uhkeeksi, 
Ära pia peilida pihussa. 
Konni kammi kaendelassa ; 
^° Ära ole õel orjadelle 



Ära kare karjastelle, 
Ära tige teendritelle. 
Vali vaeste laste peale 1 
Kui tuleb ori kojuje, 

15 Otsi juttu orjadega ; 
Kui tuleb kari kojuje, 
Katsu juttu karjastega! 
Tee juttu teendritega. 
Vahi vaeste laste peale, 

20 Aita lauda anna suuda, 
Pealta lauda pead silita, 
Võia kätte võine leiba, 
Silita sialihane ! 



Õpetus peigmehele ja 
pruudile. 

V. K. IL 70. A. 

Hellakene, velläkene, 

Hoia mo õde hüvasti, 

Kaetse kaasat kalli'isti! 

Ärä anna äiä lüüa, 
5 Ärä anna ämma lüüa, 

Ega küi küünistada, 

Ega nao näpistada. 

Kui sa kuuled äiast kurja, 

Ehk sa kuuled ämmast kurja, 
^^ Seesä seenäksi iessä, 

Ole varjuksi vahele ! 
Õekene, hellakene, 

Kui sa kuuled äiast kurja, " 

Kui sa kuuled ämmast kurja, 
15 Paha mielta paisuvada. 

Ehk näed vendadest vihada : 

Pane põlle paela alla, 

Vajota vüö vahele ! 
Vennakene, hella vellä 
20 Lüö hobost, hoia naista, 

Kaetse kallist saanitäita ! 

Ärä vii viitiesse. 

Aja aia käänakusse. 

Viitiest saab vigada. 



46 



Pulmalaulud. 



^' Aia käänakust haigeda. 
Kui laed naista peksemaie, 
Tie sa jõhvist piitsakene, 
Õlekõrrest varrekene ! 



Peiu õpetus. 

V. I. 71. 

Peiukene, poisikene. 
Tunned viie mu õdeda. 
Tunned viia. tunne hoida, 
Tunne truiste elada, 
6 Ära siis lase laste lüia. 
Laste lüia, naiste süia. 
Tuisata tuli rusika, 
Rauda kämmalde rabada, 
Visa käte veeretella, 

'^^ Kõverkäte kcputella ! 
Seisa seinana e'essa, 
Ole varjuna vahella. 
Seisa vasta kui see seina, 
Raiu vasta kui see rauda, 

^° Paugu vasta kui see palki ! 
Peiukene, poisikene, 
Kui hoiad õe hüvasta, 
Kaitsed kasvu kallimasta. 
Kui sina tuled teisi meile, 

20 Sina järgida küsiksid — 
Pakku alla paisataie, 
Tooli suir alla annetaie ; 
Hobu sul hirnub heinasida - 
Kaerad ette kannetaie, 

-^ Roka toover toodaneie. 



Oles suku nätä saasi. 

(Pulmas.) 
V. K. I. 125. 

Suukene, sorrekene, 
Hõimukene, hõrrekene ! 
Oles suku nätä saasi. 



Hõimu kallist pääle kaijä, 
5 Teesi sugust suure aia, 
Hõimust pistäs pistilise, 
Mie suku Soomeni. 
Mie rahvas rannani. 



Lääme vällä höüstelemä. 

V. K. I. 45. 

Lääme vällä höüstelemä^ 
Kesa pääle kiustelema ! 
Sääme hõimu hõõlahe, 
Vana hõimu vaelikku. 

Kummala sugu suuremba ? 
Tsõdsela sugu suuremba, 
Tsõdse i^guh suure' mehe', 
Hõimuh jo hõpekübärä'. 



Pulmalaul. 

V. l 69. 

Käisin pulmassa mõnessa, 
Käisin sajassa sa'assa, 
Tuhandessa toodavassa, 
Sadandessa saadavassa, 
5 Viieskümnes viidavassa, 
Ei saand neida ande'eida, 
Mis saan selta neiduselta; 
Vöö sain viielõngalise, 
Kahe kassi käpalise. 

10 Peiukene, poisikene, 
Tõuse loogale, lugema, 
Harjustille arvamaie, 
Kas sula sugu kuossa. 
Kas hella õed ühessa. 

15 Peiukene, poisikene, 
Tuleta, mäleta meele, 
Keda suU' valilta vajaga, 
Keda puudu poolikulta : 
Eest on laua eidekesta, 

20 Tagant laua taadikesta, 
Tuasta tule puhuja, 



Pulmalaulud. 



47 



Leesta leeme keetijada, 
Ahjult nänna andijada, 
Parsilt parasta emada. 

25 Minu hella velvidani, 
Ära püia pühalla naista, 
Katsu kallilla ajalla, 
Kõik laisad pühal ilusad. 
Kenad on kiriku teela, 

30 Mukid muissa rahva'aissa. 
Minu hella velvidani. 
Sihi naine sirbi pealta, 
Katsu naine kaare pealta. 
Haru (reha) varrelta vaiata 
(vaata), 

•^•^ Kas ta niksub niitadessa, 
Lõpeb loogu võttadessa, 
Ägiseb äästadessa. 
Roidub reie peksadessa. 



Neitsikene, noorukene, 

40 Kirju pihta peenikene, 
Ilus tukka tuvikene, 
Ära põlge äia malda, 
Ära põlge ämma maida, 
Sinu äi on häste rikas, 

45 Sinu ämm on häste rikas, 
Kuil on kümme künniruuna, 
Naul on sada vasika, 
Äial viisi härja paari. 
Neitsikene, noorukene, 

50 Ole sirbile sileda, 
Haru varrele valusa ; 
Sirpi leikab, sa siduned, 
Vikast niidab, sa vilistad. 
Reha riisub, sa valatad (vaatad), 

55 Härjad kündsid, sa magasid. 
Ei sinu viidas heinamaale. 
Iluks sinu viia heinamaale, 
Lust sinu loole viia, 
Peale kaare katse'eksi. 

^ Neiukene, noorukene, 
Pühi häste äia õue, 



Pühi häste ämma õue,' 

Küllakast küdida õue, 

Nau õue ommetegi, 
65 Siis sinu hüieta hüvaksi, 

Hüva naise tüttereksi. 
Naised, naised, seiske naprad,. 

Minge vihku väändamaie, 

Kulla kubu tõstamaie. 
"•^ Tehke te vihud vägevad. 

Tehke ku'ud kuulusamad, 

Hakijalad ausamad ; 

Kuhjad meeste, nabrad naiste,. 

Hakijalad tütterije. 
"''^ Kuhjad paistid Kundaaie. 

Saadud Samma mõisa'aie, 

Hakkjalad Alutahaje, 

Viisikud Viru kiriku, 

Kus kirik kivista tehtud, 
^^ Lagi on laudusta lautud, 

Põrand on pandud paasidesta, 

Kukur on kullasta valatud. 



Ära viime teie virve. 

V. K. II. 72. A. 

Nutke õed, nutke vennad,. 

Nutke sõrmikud sõsarad ! 

Ju sõsar sõja seässä. 

Valge mõekade vahele. 
5 Ärä viime teie virve, 

Talutame teie taeme. 
Emakene, memmekene! 

Mis sa eelä ehitasid, 

Tunaeelä tuulutasid, 
10 Igä päevas päedeldäsid : 

Sie nüüd sinusta lähäb, 

Linnuke emästä lahkub. 

Nüüd jäävad nurgad nuttemaie, 

Nüüd jäävad kamredkaebamaie,. 
15 Istemed igätsemaie. 



48 



Pulmalaulud. 



Pruudi lahkumine. 

V. K. I. 40. 

Ärä peä mina minema, 
Ärä uba ojoma ! 
Siijä jäta siegi paiga, 
Asemegi anna muile 
5 Au jäägu mu jälile, 
Maarja astku asemelle, 
Saisku säälä, kos ma saisi, 
Istku säälä, kos ma iste. 



Senis õues õliesooned. 

V. K. II. 49. 

Senis õues õliesooned, 
Värävissä viinasooned, 
Kajo ääres kallasooned, 
Senis kui tütterid kodossa, 

5 Tanu tahtijad talussa, 
Põlle tahtjad põrandalla, 
Rätetahtjad räästa alla. 
Ei väsi väravi sammas 
Egä lange õue lanki 

10 Peiu ruunada pidades, 
Kaasa täkku kandessagi. 



Kui saavad tütterid kodosta, 

Tanu tahtijad talusta : 

Lõpvad õuest õliesooned, 
15 Värävistä viinasooned, 

Kajo äärest kallasooned. 

Väsind ärä värävi sammas, 

Juba langeb õue lanki. 

Ju lõpeb ilu tuasta. 
20 Naeste laulu laua peältä, 

Poeste pidu põrandalta. 



Eide kiitus. 

V. I. 70. 

Ei mina kiida neidusida, 

Kiidan neiu eidekesta, 

Kes ei lasn'd neiduda magada, 

Olla pingil pikaliste 
5 Taga sängi seljaliste, 

Sundis tema sukkada tegema, 

Pani paeluda punuma, 

Looma vööda loogelista, 

Seadma särjesapilisla, 
10 Katsma kassikäpalista. 



Jooma- ja tantsulaulud 



Jooma- ja tantsulaulud 



Joodule tulles. 

V. II. 55. 

Tere tuba, tere turba, 
Tere uued ukse lingid, 
Tere saarised sagarad, 
Tere piidad pihlakased ! 
5 Ostan ustele oluta, 
Sagaraile saksa viina, 
Et ei ulu ukse piidad, 
Kalju saarised sagarad. 
Piiksu piidad pihlakased. 



Tere, tere, kõrsukene. 

V. II. 57. 

Tere, tere, kõrsukene. 
Tere kõrsu uued uksed, 
Tere saarised sagarad. 
Pihlakased pingikesed ! 
10 Enne mina siit ei lähä, 
Enne kui tua lahutan. 
Selga võtan seinapalgid, 
Ahju hammaste vahele. 

Oh sa vilets viinakene, 
Rahaline riistukene. 
Kurku lääd sa kuuti lüies, 
Lõua alla laksutelles! 



15 



Tehke õllele ilu! 

V. II. 50. 

Naisukesed, kaasukesed, 
Mis te õlled ilma joote, 
Ja saiad salaja sööte ! 
Tehke õllele iiuda, 

5 Saiale sada tänuda. 
Viinal' viisi palvekesta ! 
Õlut võtab ja vihastab, 
Lähäb teiseje taluje, 
Pereje kolmandeie, 

10 Kus teda ilulla juua. 
Tuua rõemulla tubaje, 
Panna laulul laua peale. 



Viin nõuab laulu. 

V. I. 48. 

Viinakene, vennikene, 
Õllekene, hõimukene. 
Miks sinu iluta juua, 
Tuua rõemuta tubaje, 

.- Laulutagi laua peale? 
„Kui minu iluta juua, 
„Tuua rõemuta tubaje, 
„Laulutagi laua peale : 
,Kohe mina lõhun lõugijani, 

10 „Kipitelen keelijani, 
4* 



52 



Jooma- ia tantsulaulud. 



^Katkun kaela soonijani ; 
„Kui minu ilulla juua, 
„Tuua rõemulla tubaje, 
„Laulullagi laua peale : 
„Ei mina lõhu lõugijani, 
„Kipitele keelijani, 
„ Katku kaela soonijani !" 



Õlle vägi. 

V. I. 47. 

Odra pea hüiab orasta, 
Käbi kerkib piste'essa, 
Vesi laksub laine'essa, 
Millal kolmed kokku saavad ? 
5 Küpsetusel, keedetusel, 
Siis nad ankru aetakse, 
Õlle kappa kallatakse, 
Kapast kurku kuristakse, 
Kurgust alli neelatakse : 
10 Siis võtab meeled meeste 
peasta, 
Pooled meeled poiste peasta, 
Ojud naiste otsa eesta. 
Tüssab ise tütarlapsed. 



Õlle võit. 

V. I. 50. 
Õlut teeb minule sooja, 
Ma te^n õllele palava. 
Kütan kannule kasuka, 
Humalalle uue kuue, 

^ Viinale vileda särgi. 
Humal hullu, õlut õel, 
Õlut õel ja kavala, 
Võtab meele meeste peasta, 
Tanu targa naiste peasta, 

1° Pooled meeled poiste peasta 
Mehed mütsita müravad, 
Naised tantsivad tanuta, 
Poisid pooli saapa'ata. 



Sööge vennad, jooge vennad. 

V. II. 53. 

Sööge vennad, jooge vennad, 
Taa, vennad, tasa elage, 
Senni kui kannussa oluta, 
Peekeris on peenikesta, 
5 Tina seessa tilgukesta, 
Karra seessa kaunikesta ! 

Lõppeb kannusta oluta, 
Peekerista peenikene, 
Tina seesta tilgukene, 
'0 Karra seesta kaunikene : 
Siis on vennad vehkimassa, 
Emalapsed lahkumassa. 
Nõnda'p siis laulid meie vennad : 

Oi, oi, hoidke minda, 
15 Käe pealla kandke minda : 
Ma olen kuri kukkumaie, 
Ma olen paha paukumale ! 

(H. Neus'i Eesti rahvalaulude 
kogust kr. 101.) 



Pidulaul. 

V. II. 51. 

Juba nüid on söömad söödud, 
Söömad söödud, joomad joo- 
dud, 
Alles laulud laulamatta, 
Lutikate luetamatta, 

■A Kirbud kinni võttematta. 
Mis me sõime söörnallana 
Ehk me jõime joomallana ? 
Ära sõime härja söömas, 
Ära jõime vaadi joomas. 

10 Mis jäi härjasta järele ? 
Saba jäi, jäivad sarved, 
Saba jäi salve pühkimeksi. 
Sarved jäid mõduda moeta. 
Pea jäi viinada vedada, 

'•^ Kabjad viina kallutada. 



Jooma- ja tantsulaulud. 



53 



Alles nahka naelumatta, 
Seinule sirutamatta, 
Laele lahutamatta, 
Kivi peale kiilimatta. 

-^ Minu hella vennakene. 
Tee sa neida tikkusida, 
Rapsi raude naelusida, 
Mine nahka naelumaie, 
Seinule sirutamaie, 

25 Laele lahutamaie, 

Põrmandalle põimimaie, 
Kivi peale kiilimaie ! 



Vihavalla viinala, 
Kalli hapu kaljala. 

(Täielikumaks tehtud rahvalaul.) 



Joodulaul. 

V. IL 52. 

Mis me sõime söömallana, 
Ehk me jõime joomallana, 
Ära sõime härja söömas, 
Ära jõime vaadi joomas. 

5 Mis sest härjast süia saime ! 
Luu oli alla, nahk oli pealla ! 
Suu täis sula lihada, 
Tangukene tailihada ! 
Ehk sest vaadist juua saime ! 

^0 Pärm oli alla, vaht oli pealla, 
Se see selgeta oluta, 
Kann oli kallista mõduda. 



Aituma! 

V. IL 56. 

Olgu terve söötajani, 
Söötajani, jootajani ! 
Söödetiie, joodetiie : 
Söödeti sia-lihala, 
5 Kohi-oinaste osala, 
Laugu lammaste lihala, 
Kirju kuke kintsudella ; 
Joodeti kana-munela, 
Õlledella õhinalla, 



Tantsides. 

V. K. L L. 80. 

Tandsi, tandsi, tammekene. 
Kõnni, kolle kõivokene, 
Ojo uibo osakene, 
Veeru vitsa ladvakene, 
5 Nõrku nitse nõõlukene ! 

Ole-ei siin seda miest, 
Seda poissi poole pääl, 
Keä pand tamme tandsima, 
Kolle kõivo kõndima, 
10 Uibo osa ojoma. 
Vitsa ladva veerümä. 

Küll on siin seo mies, 
Seo poissi poole pääl, 
Keä pand neio ikemahe, 
'^'^ Virve vettä laskemahe. 



TantsuIauL 

V. L 5L 

Meie tamm lääb tantsimaie, 
Kore kuusk lääb kõndimaie, 
Visa kuusk lääb veeremale. 
Meie tammel kulla kingad, 
'" Kulla kingad, vaske paelad. 
Hõbedased ormad peala. 

Tare tahab tantsimista, 
Põrmand tahab põrutamista, 
Tuba uusi uhtumista, 
^0 Seina veered sõtkumista. 

Taganege, taganege talad, 
Põgenege, põgenege parred. 
Seiske seinad sinnapoole ! 



Jsamajas ja mehekodus 



Jsamajas ja mehekodus 



Need on neiud, mis on meilla. 

V. I. 20. 

Need on neiud, mis on meilla, 
Kõnnivad kiriku teeda, 
Pea sualla suetud, 
Kulda harjale haritud, 
^ Vaski kammilla kasitud ! 
Sõrmikindaad käessa, 
Vikelsukad on jalassa, 
Kuub on kullakarvaline, 
Seelik siidi viiruline, 
^"^ Jalas uued ummiskingad ! 



Ann ja Mari. 

V. K. II. 23. 

Oh meie ühed õetsed, 
Oh meie kahed kanased. 
Ühe nurme neitsikesed. 
Ühe levä linnukesed, 
5 Ühe tare taemekesed ! 
Ühte sööme, ühte joome. 
Ühes me üöd magame, 
Ühes peame peened särgid, 
Kulutame uued kuued, 
10 Lumivalgemad käissed. 
Teene'p teä teese nimedä, 
Teene teese hüüdemistä. 



Üks on suosta, teene maasta, 

Üks on suosta sikkeestä, 
^? Teene nõmmesta kõvasta. 

Kumb meid suosta sikkeestä? 

Ann on suosta sikke'estä, 

Mari on nõmmesta kõvasta. 
Ann on rikas riietella, 
-0 Pällu palapoolikilla ; 

Marip on rahale rikas, 

Talu rikas taaderilla, -^ 

Pere rikas peningilla. 

Orjad otsas kilingilla. 



Kallis neidu. 

V. K. II. 26. 

Kuulsin muida kukkuvada, 
Muida lapsi laulevada : 
Mina kurva kuulatama, 
Tuassa, tua iessä, 
5 Tua taga tammikussa. 
Kas mind hulka hõegatasse, 
Kahte hulka kaevatasse? 

Ei mind hulka hõegatudki, 
Kahte hulka kaevatudki. 
10 Läksin isi tillukene, 

Viskin kimpsud, viskin kamp- 
sud, 
Pannin selga siidisärgi, 



58 



Isamajas ja mehekodus. 



Ümmer ruka roosilese, 
Peale karratud käissed, 

15 Pannin kaela lehte laia, 
Sõrmed täisi sõrmussida, 
Käerandemed rahada, 
Jalga uued ummiskingad. 
Läksin siis hulka uhke'esti, 

20 Teeste sekka sirge'esii, 
Üle vällä viisakast!. 
Seal mina Jaulin laukuseeme, 
Sillerdin sibulaseeme. 
Vari seemende vahele, 

2- Kulda seemende kohale, 
Teeste seemende seässä. 
Seal mind püüdsid Purjed, Jürjed, 
Tahtsid Taeme, Maeme pojad. 
Isä ei annud, emä ei pannud, 

30 Isä ei annud heädä lasta, 
Emä kallista kanada, 
Heädä heenäniitejädä, 
Kallist kaarekäänejädä. 
Kes tieb suole suured kuhjad, 

^'^ Arule saod sagedad, 
Koppelisse kueva kuhja. 



Osta mulle põllekene. 

V. K. II. 31. 

Emakene, memmekene. 
Osta mulle põllekene, 
Põlle alla aekene, 
Põlle peale paelakene, 

5 Sisse siidi lindikene, 
Keskelle keeru karrakene. 

Kui sa ei osta mulle põlle. 
Põlle alla aekesta. 
Põlle peale paelakesta, 

10 Sisse siidi lindikestä, 
Keskelle keeru karrakesta : 
Siis ma võtan paari härgi, 
Teene tütar teese paari. 
Kolmas kõrvi ruunakese, 

15 Nelläs valgepea vasika. 



Siis jäeväd maad kündemätä, 
Kivi ääred kiskumata. 
Kamm ääred kakkumata, 
Vare ääred vaatamata, 
•20 Vares aga vaagub vare otsas, 
Harak aia teibä'ässä. 



Neiu palumine. 

V, K. 11. 32. A. 

Rikas mind sõemas riesse, 

Rahalene ratta'asse, 

Varalene vankurisse, 

Küllälene kaarikusse. 
5 Rikka'al rahada pällu, 

Minul vaesel vaeva pällu. 

Ei ma sünni suurde sekka, 

Mahu ei rikaste majasse. 

Kõrgi kõrva istumaie, 
10 Laia laua laulijasse. 

Põranda põrutajasse. 
Isakene, taadikene ! 

Võta sõemelt sõjahobene, 

Tuo mulle kõrgid kõrvalindid, 
15 Ilusad juustepaelad : 

Siis ma sünnin suurde sekka, 

Mahun rikaste majasse, 

Kõrgi kõrva istumaie. 

Laia laua laulijasse, 
-0 Põranda põrutajasse 
Emakene, memmekene! 

Võta laadast lauku lehma, 

Osta mulle pikka põlle, 

Põlle alla aiakene, 
25 Põlle peale paelakene, 

Sisse siidi lindikene : 

Siis ma sünnin suurde sekka. 

Mahun rikaste majasse. 

Kõrgi kõrva istumaie, 
30 Laia laua laulijasse. 

Põranda põrutajasse. 
Vennakene, noorekene ! 

Võta laadast lauku härga, 



Isamajas ja mehekodus. 



Õ9 



Tuo mulle rukka roosilene, 
35 Palapoolik poogelene : 

Siis ma sünnin suurde sekka, 

Mahun rikaste majasse, 

Kõrgi kõrva istumaie, 

Laia laua laulijasse, 
40 Põranda põrutajasse. 

Oh mo õde neitsikene ! 

Võta laadast lauku lammas, 

Tuo mulle uued ummiskingad. 

Osta mulle pärga punane : 
45 Siis ma sünnin suurde sekka. 

Mahun rikaste majasse. 

Kõrgi kõrva istumaie, 

Laia laua laulijasse, 

Põranda põrutajasse. 



Kui pikalt neiu piduda. 

V. K. II. 27. 

Oh te neiud, olge viksid, 
Kaokesed, kaegem karski ! 
Sügisesed ilmad tulevad. 
Talve pilved taevaasse. 

5 Kui mina enne ollin erkä, 
Ollin erkä, ollin kerku. 
Kui mina mueste ollin mukki: 
Kui käisin, rohi kärises, 
Kui astsin, maa müdises, 

10 Kivid kõiksid, kannud kiiksid, 
Meri mürkis, järve kärkis, 
Neiu varvaste ilula. 
Kao kanna keeriselle, 
Mäed riksid mängidessä, 

^•' Orod otsa joostessagi, 
Karjatied karatessagi. 
Kui pikalt neiu piduda, 
Kui kaua kao kasuda ? 
Nii kui vihma vitsa peale, 

-20 Eli heenä juure peale. 
Roostet roho tutu peale. 
Nii kui õõnal õitsemene. 



Nii kui kapsal kasvamene, 
Herne õies ehtimene, 
-^ Nii pikk on neiu piduda. 



Neitsi põli. 

V. L 15. 

See võrs põlveda parasta, 
Hanel aegada heada, 
Kanal kasu põlvekesta, 
Mis saab puguna pidada, 

5 Tüdrukuina ollessagi, 
Pärgapeana käiessagi : 
Juust saab siidije siduda, 
Lakka lettije laduda, 
Pead saab panna palmikuie, 

10 Kukalt kulda narma'aije. 
Juustana, kullestana, 
Peada päeva küinartana, 
Lakkatana, lahketana, 
Palmikut üliparasta ! 

15 Juus on siissa sileda. 
Pea parembi palmikussa, 
Kukal kulda narma'assa; 
See sile silitamatta, 
See lahe lahutamatta, 

20 Armas harja algamatta, , 
Kena kammi katsumatta. 
Rusikate rudjumatta, 
Kämmelite kärpimatta. 



Suve lõbu. 

V. I. 12. 

Sünnib olla orjal uhke, 
Sulasella olla suuri : 
Juba lehib lehte puussa, 
Lehte puussa, rohtu maassa, 
5 Haljendab arulla heina, 
Nõtkub nõmmella pedaka, 
Kiigub soossa kaskijalga, 



60 



Isamajas ja mehekodus. 



Hirnub Hiiessa hobune, 
Kallub täkku Kaabengissa, 

10 Varssa karjub kaugella, 
Naerab neidune külassa. 

Las' tuleb sui, saab sügise: 
Vikat viib arulta heina, 
Nuga nõmmelta pedaka, 

15 Kirves soosta kaskijalga, 
Hunt viib Hiiesta hobuse, 
Karu täku Kaabengista, 
Poiss viib neiduse külasta, 
Mees naise üle tänava ; 

20 Jäävad nurgad nuttemaie, 
Pingid silmi pühkimaie. 
Ahi jääb halatsemaie. 

Nurgad nuttid, et oli noori, 
Pingid nuttid, et oli peeni, 

-^ Ahi nuttis, et oli aine. 



Igatsus oma järele. 

V. I. 99. 

Teaks minu teine pooli, 
Arvaks minu ainukene. 
Mõistaks marja meesi noori, 
Misuke elu minulla, 
^ Misuke ase hanella, 
Misuke kasu kanalla, 
Ase halba tütterella. 
Paha paika neidusella : 
Tuleks tuulella järele, 

10 Ajaks hallilla järele, 
Kihutelles kimmelilla; 
Tuleks kulla kuulamaie, 
Kanakesta katsumaie, 
Tetreda teretamaie, 

^° Valget pead vaatamaie. 
Kui ei oleks omal hoosta. 
Võtaks võeralta hobuse, 
Võtakg halli Haljalasta, 
Mära Malla mjisa'asta, 

20 Sälud Salla vainijulta, 



Valja'ad Vaekülasta, 
Päitsed päeva poegadelta ; 
Siis läheKs hella otsimaie, 
Kudruskaela kuulamaie, 

-^ Valget pead vaatamaie, 
Aita ajaks halli rauad," 
Kihuteleks kimli rauad, 
Tuhaks murraks musta rauad. 
Ära tema sõidaks soo nurmed, 

30 Soo nurmed, vahe nurmed, 
Oma hella otsidessa, 
Oma kulda kuulatessa. 
Viiks kul'a oma kojuje, 
Viiks marja oma majaje, 

•^•5 Linnu oma liivakulle, 
Pardi oma paikadelle. 
Hakkaks hellaga elama, 
Marjaga maja pidama. 

Teises hulgas mu omane. 

V. n. 11. 

Mis mina hoolin hõisatessa. 
Keda kardan kaljudessa, 
Mull pole hulgassa omada, 
Mull pole karjassa kanada, 
5 Mull pole liigis linnukesta, 
Mull pole parves paarimeesta! 

Teises hulgas mu omane, 
Teises karjas mu knnane, 
Teises liigis linnukene, 
10 Teises parves paarimeesi ; 
Hoostes minu omane, 
Karjas on minu kanane. 
Sius on mu silmikene. 
Lämbus on .laululinnukene. 

Kauge kaasa teretamine. 

V. II. 13. 

Mis mina hoolin, lauladessa, 
Lauladessa, luuledessa, 
Kardan kallis kukkudessa : 



Isair.ajas ja mehekodus. 



61 



Mull pole äia häveda, 

5 Mull pole ämma häveda, 
Mull pole karta kaasukesta, 
Häbeneda heada meesta, 
Pelgadella peiukesta. 
Minu kaas on kauge'ella, 

10 Mees hüva üle merede, 
Tuul tall' viigu tervikseida, 
Sadu saadelgu sõnuda, 
Pilve pikkada igada. 
Rahe rauda rõemusida ! 

15 Nii mitu tervit temale, 
Mitu põesast meil vahela. 
Mitu puuda põesa'assa, 
Kõveraida, õige'eida, 
Toomingaida toore'eida, 

20 Pihlakaida peene'eida, 
Tammeda kõvada puuda ! 



Kauge peiule. 

V. II. 12. 

Minu kaasa kauge'ella, 

Minu peigu Peipsi rannas. 

Ei me saa sõna kõnelda, 

Ega ööd ühes magada. 
5 Viisi vetta me vahela. 

Kuusi kullasta jõgeda. 

Seitse selget allikada, 

Kaheksa kalamereda, 

Üheksa hüva jõgeda, 
10 Kümme külma järvekesta. 
Tuul tall' viigu tervisida, 

Vesi a'agu armusida ; 

Lepp talle viigu lehma õnne, 

Kask tall' viigu karja õnne, 
15 Tamm tall' viigu talle õnne, 

Vaherpuu vasika õnne! 
Oleks leppa lehmalaudas. 

Oleks kaske karjalaudas, 

Vaherpuu vasikal audas, 
20 Oleks tamme tallelaudas : 

Küll siis leppa lüpsaks lehma, 



Küll siis kaske saadaks karja, 
Vaherpuu joodaks vasikad. 
Tamme talled talliteleks ! 



Sakala neiu unenägu. 

V. II. 10. 

Magasin, mina magasin, 
Magasin Madi mäela 
Sinilillede seassa, 
Kullerkuppude kohala, 

5 Angervaksade vahela; 
Nägin unda magadessa, 
Tõista üles tõuste'essa : 
Tamm kasvis tare lävela, 
Kuusk kasvis koja lävela, 

10 Haavakene aidateela, 
Õunap kasvis õue peala. 
Kask kasvis kaevu kohala, 
Pihlap pikka peenerilla, 
Saarekene saunateela, 

15 Vaherpuu küla vahela. 

Jooksin külasse mõistetama. 
„Küla eided, eidekesed, 
„ Mõistke mu unenäguda ! — 
„ Magasin, mina magasin, 

20 Magasin Madi mäela, 
Sinilillede seassa, 
Kullerkuppude kohala, 
Angervaksade vahela ; 
Nägin unda magadessa : 

25 Tamm kasvis tare lävela. 
Kuusk kasvis koja lävela, 
Haavakene aidateela, 
Õunap kasvis õue peala, 
Kask kasvis kaevu kohala, 

30 Pihlap pikka peenerilla, 
Saarekene saunateela, 
Vaherpuu küla vahela. 

Eite kuulis, eite kostis : 
Tütarlaps, sa linnukene 1 

^'^ Ammu mõistetud see uni : 



62 



Isamajas ja meliekodus. 



Tammest käivad tahtajaida, 
Kuusest käivad kosilased. 
Haavast käivad asjulised, 
Õunapuust käivad õlletajad, 
40 Kasest käivad kaasitajad, 
Pihlapuust käivad päralised, 
Saarest käivad saatajaida, 
Vahtrast vastuvõttajaida ! 

(Lõuna-Viljandi murdest Tallinna 
keelde ümber pandud.) 



Kellel igav, et ma istun. 

V. K. II. 43. A. 

Kellel igav, et ma istun, 
Kellel kahju, et ma kasvan ? 
Ma istun oma igädä, 
Ma kasvan oma kasuda. 

5 Mis te küürakad küsite, 
Nõguselläd nõudelete, 
Kellele minagi lähen? 
Ei ma läe oma külasse, 
Oma küla küüräkälle, 

10 Oma valla varga'alle. 
Mis te küürakad küsite, 
Nõguselläd nõudelete, 
Kellele minagi lähen ? 
Ma lähen kaunis kauge'elle, 

'^■' Ilus lille iemä'älle, 

Ma laen maasik muile maile, 
Kust ep saa kurja memme 
kuulda, 
Egä nälga memme nähjä. 
Õelust õdede kuulda, 

20 Viha viie venna näha. 



Heidame öömajale. 

V. II. 21. 

Kus me lähme, neitsikesed, 
Kus me lähme vastu ööda, 
Vastu ööda, vastu kuuda, 



"Vastu helgasta ehada, 
5 Vastu kulda koidukesta ? 
Kuu meil rikub kuue toime, 
Pääv meil rikub pärja toime, 
Eha hella helme korra. 
Neitsikesed, noorekesed ! 
10 Heidame öömajale. 
Teeme tule teerajale. 
Aseme aia käänakusse ! 
Paneme alla angerpüstid. 
Jalutsisse Jaani rood, 
^^ Päitsisse pääderood, 

Võtame peale pärnakoored ! 
Siis ei lää aita hallitama. 
Ega pealta päävatama ; 
Oleme hommiku usinad, 
20 Enne päeva, enne kuuda, 
Enne teisi tedrekesi, 
Enne pääva pääsukesi, 
Lähme hilju teede kaudu, 
Salaja salude kaudu, 
-^ Et ei kuule Hiide kuked. 
Hiide kuked, Hiide koerad, 
Hiide nooremad isandad!.;;:^ 

Kuulis Hiide noorem poega, 
Tuli välja ta tuasta, 
m Karas välja kamberista, 
Astus välja akkenista. 
„ Tulge sisse, neitsikesed, 
„Sees siidi müidanessa, 
„Kalevida kaubeldasse, 
35 „Lõuendida lõigutakse, 
„Õlut juuasse rahata, 
„Viina ilma veeringitta, 
„ Saksa saia taalderitta, 
„ Kalja ilma kopikutta." 



Lööme leeri lepikusse. 

V. II. 20. 
Kohe, kohe neitsikesed, 
Kohe lähme vastu ööda. 
Vastu ööda^ vastu kuuda, 



Isamajas ja mehekodus 



63 



Vastu eha valge'eda, 
■' Vastu pilgasta pimedat. 
Maa oli musta ja mudane, 
Taevas laia ja lageda. 
Jääme siia öömajale, 
Teeme tule teerajale, 
10 Ase aia käänakusse ; 
Lööme leeri lepikusse, 
Kulda leeri kuusikusse. 
Armas leeri haavikusse, 
Kallis leeri kaasikusse 1 
^° Kes see tuli me tulele ? 
Tuli kaksi kaubameesta. 
Kaksi kaubame'e sulasta. 
Kaksi kaubapoisikesta ; 
Mõlemil oli moeka vööle, 
-^ Kahel kannuksed jalassa, 
Kahel kirjad kannustessa. 
, Neitsikene, noorekene, 
„Müü mulle isa hobune, 
„ Kauple venna kaerasööja, 
-^ „Vennanaise rokajooja!" 
Mina mõistsin, vastu kostsin: 
„Müi sina mulle moeka vöölta, 
„ Kauple kannuksed jalasta, 
„ Kauple kirjad kannustesta ; 
„Siis ma müin isa hobuse, 
„ Kauplen venna kaerasööja, 
„ Vennanaise rokajooja." 

„Ei ma, ei ma, neitsikene, 
„Ei ma ta'a isa hobusta, 
„EgSL venna kaerasööjat, 
„Vennanaise rokajoojat ; 
,Luba sa ennast minule, 
„ Sõsarad mu sõbradelle!" 
Mina mõistsin, vasta kostsin : 
„ Ennem võin ennast lubada, 
„Ennem kui isa hobuse, 
„Ehk ka venna kaerasööja, 
«Vennanaise rokajooja. — 
„ Siiski ütlen ümber jälle, 
«Mõistatan mõlemid pidi : 
„Ei ma või ennast lubada: 



30 



35 



40 



•jO 



,Alles mu pihad peenikesed, 
,Õlanukid õhukesed, 
, Käevarred võigukesed ; 
.Oleks mu küira künnarpune, 
, Oleks mu õlad õunapused, 
.Käevarred vahtcrased ! 
,Sõrmed sõstarpuu lülista. 
,Pea ei kanna päitelida, 
,Lagipea ei kardalappi. 
,Kael ei kanna kudrussida." 



Lähme suveks Soomemaale. 

V. II. 46. 

Lööme endid linnu leeri. 
Paneme endid piia-parve; 
Lähme ära siita maalta, 
Lähme suveks Soomemaale, 

■^ Talveks taha Venemaale ! 
Teeme seal kivist kiriku. 
Paneme karratud kabeli, 
Alla altari ilusa. 
Kui tuleb poistel pruudi puudus, 

10 Noortel meestel neiu nälga. 
Peremeestel orja puudu : 
Tulgu hool otsimaie. 
Sälu searil sõitemaie, 
Varsa kabjal vaatamaie ! 

1^ Tuld löövad hooste turjad. 
Sädemeid löövad sälu seared, 
Riksa-raksa ruuna rauad, 
Vilku-välku varsa kapjad, 
Neiu hulka otsidessa, 

-° Piia-parve püidessana. 



Noormees ja neitsit. 

V. K. I. 30. 

Üö pikka ni pimedi, 
Paiu padja ni kavali," 
Ei või nätä neiokeist, 
Kannahtada kabokeist 



64 



Isamajas ja mehekodus. 



■' Oja veereb olevat, 
Kääroh jalgo kängivät. 

Mano kargudi hobese, 

Üles kergüdl kiibärä : 

Tere neio, tere nuori ! 

10 Kas sa olet mu tsibine, 

Mino mieli-marjakene ? 

Kuule, kulla nuori miesi : 
Ole-e ma sino tsibine, 
Sino mieli-marjakene. 
^^ Mina ole imä tsibine. 
Memme mieli-marjakene. 
Kirves olgu su tsibine, 
Kuvvas su mieli-marjakene. 



-^ Alanda haavik ilusa, 
Sallenda salu saleda : 
Lasen tuka maani tulla, 
Juusse'ed kannuni kasuda, 
Hoiab õla, katab kaela, 

•^0 Sattab vihma, siis nõretab, 
Paestab päeva, siis läegätäb. 



Pead ei anta poeste piifda. 

V. K. II. 34. A. 

Läksin karja saatemaie 

Pühapäeva hommokulla, 

Varasella valgehclla, 

Karedalla kaste'ella. 
^ Kes mo vasta või tuleksi ? 

Tulli vasta valge poissi, 

Vasta valge naese poega ; 

Küssis muita peädä piirda, 

Linajuussi'id lühendä. 
10 Mina mõistsin, kohe kostsin : 

Pead ei anta poeste piirda, 

Juust ei joosiku lühendä! 

Ma viin peä ju memme piirda, 

Juusse'ed õe lühendä. 
^^ Kui ep memme piira peädä, 

Lühendä õde madala : 

Küläp siis piirab päeva poega, 

Lühendab kuu sulane. 

Kui ep piira päeva poega, 
20 Lühendä kuu sulane : 

Küläp,. siis piirab pikka metsa. 

Alandab haavik ilusa, 

Sallendab salu saleda. 

Kui ei piira pikka metsa. 



Neiu vend. 

V. K II. 51. B. 

Vennakene, hella vellä ! 
Kui laed naista võttemaie. 
Ehita oma hobone, 
Kehita oma kübärä. 
5 Pane peale paabu sulge, 
Kuramaa kuke sulge, 
Meie maa meoka sulge, 
Kui laed maale sõitemaie. 
Ilmale ilu tegema. 

10 Viru neidissed vaatsid. 
Harju kaasikud kaesid : 
Oleks sie miesi meie käessä, 
Oleks sie peigu meie pärältä. 
Mis siin sõedab silda müödä, 

15 Kuramaa mägesid müödä, 
Hobo alla, kui sie osja. 
Täkku alla, kui sie tähte, 
Isi peale, kui sie päeva. 
Kuub tall selga kuldatoime, 

2j Vüö tall vüöle Riia risti. 
Kübar peas kiriku kirja! 

Neitsikesed, noorekesed ! 
Maha te jäete minusta 
Teu tiedä kõndimaie, 

25 Korrakotti kandemaie ! 
Viru neidissed vaatsid. 
Harju kaasikud kaesid : 
Oleks sie miesi meie käessä. 
Oleks sie peigu meie pärältä, 

30 Mis siin sõedab silda müödä, 
Kuramaa mägesid müödä. 



Isamajas ja mehekodus. 



65 



Soome silda nõkutelles ! 
Kus ta läheb, taevas läigib, 
Kus ta kõnnib, maa kõigub, 

-'^ Kõik suo siniheline, 
Kõik võsud vase valule. 
Kus ta liigutab hobosta. 
Sirina linna liiguteleb ; 
Kus ta tantsitab hobosta, 

■**^ Sinna tantsitab tanavi ; 
Kus ta mängitab hobosta. 
Sinna mäed mängäteleb ; 
Kus ta keeritäb hobosta, 
Sinna keeritäb kiriku. 

*'' Neitsikesed, noorekesed ! 
Ma laen Riiast naista tuoma, 
Võnnusta võitegijät. 

Külal pillub kopikille, 
Talul pillub taalderille, 

50 Lapsed laiali rahale 

Mõo saksad mõttelesid, 
Mõtlesid Kuramaa kuninga : 
Hüppa Eltse, karga Kaie, 
Tantsi Tammiku Mareta ! 
' Võta kurelt kulda kuube, 
Võta hanilt halh sulge, 
Meie maa meoka sulge, 
Pühi tallid, luome laadad, 
Siep on Kuramaa kuningas ! 

+)0 Mina mõistsin, kohe kostsin : 
Oh m-o härtu härräkene, 
Kuldakruoni prouakene ! 
Sie laeb Narvast naista tuoma, 
Võnnust tuob võitegijät 

"" Noore koore kopotaja ; 
Ei sie tuegu tuorvi alla, 
Vaaru vie pangedelle, 
Sie tunneb tuleta käia, 
Ilma lühi lühteritä, 
:j Küündelitä kummardada. 



Oleks see mees minu. 

V. II. 6. 

Oleks see meesi minuUa, 
Oleks see kaasa kanalla, 
Mis seal sõidab teeda mööda, 
Aeleb aruda mööda ! 

'' Hobu alla kui see ahju. 
Ise päälla kui se pääva, 
Kübar kui kirikukellu, 
Vöö kui linna lipuriie, 
Kingapaelad kui kibemed, 

10 Säärepaelad kui sädemed. 
Kuip see meesi mind ei võta, 
Mind ei võta, teist ei jäta : 
Hobu tal alla hallitagu 
Ise pääle pälvitagu, 

^■' Sadul selga sammeldagu, 
Kübar pähä koUetagu, 
Vöö vööle vööditagu ! 

Neil neitsit. 

V. II. 14. 

Sõidan teeda tipulista, 
Maada maksakarvalista. 
Tuli vasta toomepõesäs, 
Sai vasta sarapuu-põesas; 

- Seal oli neli neitsikesta. 
Üks jo ütles : hirmu, hirmu ! 
Teine ütles : armu, armu ! 
Kolmas ütles : kurja, kurja ! 
Neljas nuttis noorta meesta, 

10 Kes mullu sõdaje viidud. 
„01e väida, neitsikene, 
„Juba su meesi näikse, 
„Pea tal paistab pealta metsa, 
„Jalad aita harva metsa, 

'• „Keha metsa keske'elta." 



66 



Isamajas ja mehekodus. 



Oles sie neidu minule. 

V. K. II. 22. 

Olga terve memmekene, 
Teeses terve taadikene ! 
Andis muir alati aega, 
Lubas päeva pesta peädä, 

^ Teese päeva pead sugeda, 
Kuu juussid kuevatada. 

Kui ma kõntsin tiedä müödä, 
Läksin suurta laanta müödä, 
Astsin aru äärtä müödä, 

10 Mehed metsästä vaatsid, 
Poisid kummuli kulusse, 
Põiki pajo põõsa'asse : 
Oles sie neidu minule, 
Mis seal kõnnib tiedä müödä, 

15 Astub aru äärtä müödä, 
Lähäb suurta laanta müödä, 
Juus tal lehvib lepikussa, 
Ma seesäs suve söömata, 
Talve tangu maitsemata ! 

Varjult vaataja. 

V. II. 8. 

Oli mul mullu musta ruuna, 
Tuna tuhkur täkukune. 
Sood künnin, sinikad kasvid, 
Murud künnin, murakad kasvid. 
- Maad künnin, maasikad kasvid. 
Palud künnin, pohlad kasvid, 
Orud künnin, otrad kisvid, 
Karjamaa künnin, kaerad kasvid, 
Rohumaa künnin, rukkid kasvid, 
10 Tallermaa künnin, tatrad kasvid. 

Siis tõin neiud leikamale, 
Punapärjad põimimaie, 
Siilindid vihku siduma, 
Ise läksin varjult vaatamaie : 
15 Kel on vihud viisakamad, 
Kelle kubud kuulusamad — 
See neidu minu päralta. 



Laisk ja virk neiu. 

V. I. 17. 

Neli oli neiduda peressa, 
Viis oli noorta noorikuda : 
Tuba luudada küsikse, 
Ahju halguda anukse, 

5 Pada vetta palvelekse, 
Kibu nutab nuustikuda. 

Meil oli üksi, maksis kaksi, 
Seisis seitseme eessa, 
Kannab kümne mehe kübara, 

10 Üheksa au ajakse. 
Luos tal lusikavarred, 
Pügalas on piimapütid. 
Leivaraasud raamatussa. 
Neli oli neiduda peressa, 

^^ Tuba oli põlvi põhku täis, 
Sääreluini sasi täis, 
Kedreluini kerpu täis. 
Kerbud kõndsid, kõrred suus, 
Täied läksid nurka, pakud jalas, 

20 Iga tunnis tõmbasivad, 
Tunni taga hammustasid. 



Noormees ja neidsit. 

V. K. I. Lisa 30. 

Õtak tule, vilu veerus, 
Hämmär meile hällünessä. 
Pime'ehnä pihta like, 
Hämärähnä sälgä hämme. 

■' Siin mie piiksu pimeheni, 
Siin mie hällü hämarani. 
Ega pimme meid ei peta, 
Ega hämmär meid ei hälvä ; 
Meid iks petva pika' poisi', 

10 Hälväse hämme' jala'. 
Üö pikka ni pimeda, 
Paiu padja ni kavala, 
Ei või nätä neidisit, 
Ei või käija kabosit. 



Isamajas ja mehekodus. 



67 



is Näie oroh olevat, 

Kääroli jalgo kängivät, 

Aie mano hobesega, 

Hobesega ütsäga, 

Kanimitsjalga katsaga : 
20 Tule mulle, näiokene. 

Karga mulle, kabokene ! 

Ei ma sunni survemahe, 

Pane pallo jauhemahe, 

Hiiro' toova, halli veivä, 
-^ Kõrvi' kivile kõigutiva, 

Musta" morole veerädi. 

Halli ai aida lävele. 
Sai sis neio saanuvas, 

Kabo ärä kaubeldus, 
;jo Sai kübara külele, 

Kalli kaasa kaisu sisse, 

Ärä petet neiokene, 

Ärä ostet orjakene. 

Küll sis sundse survemahe, 
:;:. Pandse pallo jahvamahe. 

Naine kiidse kivi puuhna, 

Naine lauli lapatih. 

Kivi puu käe kuludi, 

Kivi vitsa riki rinna. 
*^ Oh ma imätä kanane. 

Ilma päädä pääso poiga ! 

Oles ma elo ette tiednü. 

Ette mõistnu mõro meele, 

Oles ma kotost kohe lännü, 
'^ Jalga viinu ve isistä ; 

Tennü esä teopäivi, 

Astnu emä abipäivi. 



Ema, poeg ja minija 

V. K II. 56 A. 

Emakene, memmekene ! 
Mõtsid käevä teotiedä, 
Poega sõitis kosjatiedä, 
Ajas neiu asjasida. 
I Tulli kosjasta koduje, 



lo 



20 



30 



40 



45 



Panni vüö varna otsa, 
Panni kaabu laua peale, 
Kindad kaabu ääre peale. 
Isi otsa ikkemaie. 

Kesse läks kurva küskelemä? 
Emä läks kurva küskelemä : 
Mis sa nutad, poega nuori ? 

Poega mõistis, kohe kostis : 
Emakene, memmekene ! 
Suli on pallu tütterida: 
Ei tule naene minule, 
Ei saa mini sinule, 
Hõbedane pojanaene, 

Emä siis mõistis, jälle kostis : 
Oh sa rumal poega nuori ! 
Oleks mull kümme tütterida: 
Küll saas tüödä kümnelegi. 
Viis panes villuda ketrama. 
Kolm panes linu kolkimaie, 
Kaks laes kangasta kuduma, — 
Küll on tüödä kümnelegi. 

Poega sõitis kosjatiedä, 
Ajas neiu asjasida. 

Jälle kosjasta koduje, 
Panni vüö varna otsa, 
Panni kaabu laua peale 
Kindad kaabu ääre peale, 
Isi otsa ikkemaie. 

Kesse läks kurva küskelemä? 
Emä läks kurva küskelemä : 
Miks sa nutad, poega nuori ? 
Mõtsiri käevä teotiedä. 
Saksa asjasid ajava, 
Sina aga kõnnid kosjatiedä, 
Ajad neiu asjasida. 

Poega mõistis, kohe kostis : 
Emakene, memmekene ! 
Vii sa tütterid vesile. 
Kanna halvad allikaile, 
Siis tuleb naene minule, 
Siis tuleb mini sinule. 
Hõbedane pojanaene. 

Emä lõi rindu ja rusikat, 

5* 



68 



Isamajas ja mehekodus. 



Teistä põlvile põrutas : 
59 Oh sa rumal poega nuori ! 

Ennem viin vene vesile, 

Kannan laastud laine'elle, 

Kui viin vere vesile, 

Kannan lapsed laine'elle. 
53 Poega sõitis kosjatiedä, 

Ajas neiu asjasida. 
Tulli kosjasta koduje, 

Panni vüö varna otsa. 

Panni kaabu laua peale, 
^^ Kindad kaabu ääre peale, 

Isi otsa ikkemaie 
Kesse tulli kurva küsima ? 

Emä tulli kurva küsima : 

Miks £a nutad, poega nuori ? 
f.ä Mõtsin käevä teptiedä, 

Saksa asjasid ajava. 

Sina jälle kõnnid kosjatiedä. 

Ajad neiu asjasida. 
Poega mõistis, jälle kostis : 
^^ Mis mina nutan, memmekene? 

Suil on pällu tütterida. 

Pällu paua tahtijaida, 

Enam helmekandijaida. 

Sest ep tule naene minule, 
"^ Sest ep saa mini sinule, 

Hõbedane pojanaene. 

Vii sina tütterid vesile, 

Kanna halvad allikaile. 

Siis tuleb naene minule, 
üu Siis tuleb mini sinule, 

Hõbedane pojanaene 
Emä siis mõistis, kohe kostis : 

Oh sa rumal poega nuori ! 

Kui viin tütterid vesile, 
s5 Kui viin halvad allikaile, 

Kes mo kangad siis kuoksi, 

Kes lüös lõnga lõemetoime 

Paberist mull paugateles ? 
Poega mõistis, jälle kostis : 
'**° Emakene memmekene ! 

Minip so kanga'ad kujub, 



05 



Mini lüöb lõngad lõemetoime. 
Vaskivarva veereteleb, 
Paberista paugateleb. 

Emä olli hullu, võttis usku, 
Viis ta tütterid vesile, 
Kandis halvad allikaile, 
Luopis lapsed laine'elle. 
Viis ta Ellu herne'esse, 

looMari pardis põõsa'asse, 
Kaie viis karjamaa rajale. 
Ell siis liüüpis herneessä, 
Rõõt, sie rääkus rukkiissa, 
Mari partsus põõsaassa. 

J05 Sai sie mini saanudesse, 
Jälle mini jäänudesse, 
Emä läks kajolt vetta tuoma, 
Kajokuok tall' kaela tulli. 
Ell sie hüüpis herneestä : 

J 10 Saagu, saagu, ma sajatan, 
Saagu, saagu, memmekene, 
Kajokuok sind kukutama ! 
Sie oled minusta saanud 
Emä läks riidast puida tuoma. 

^'■'Riit seal rinnule sadasi. 
Rõõt sie rääkus rukkiista : 
Saagu, saagu, ma sajatan, 
Saagu, saagu, memmekene, 
Haoriit sind rõhumaie ! 

i2oSie oled minusta saanud. 
Küsisid küläsed naesed, 
Üleaidased omased : 
Kus so mini meelelene, 
Pojanaene häälelene ? 

^"^Kes so kanga ad kujuksi, 
Kesse lüöb lõnga lõemetoime? 
Emä siis npõistis vasta kostis : 
Mini padjussa pagiseb, 
Subemessa suurusteleb. 

i:5oKes mo kanga'ad kujuksi, 
Kesse lüöb lõnga lõemetoime? 
Sigurikud seädelesid, 
Lammerikud loevad lõngad. 



Isamajas ja mehekodus. 



69 



Neiu ja poisi matus. 

V. K. I. 119. 

Neio lätsi Maarja mano, 

Maarja and' omma mammakeist, 

Jummal omma joogikeist. 
Kohes neio mateti, 
5 Neio hinge heideti ? 

Suo sinet' sitikit, 

Maa veret' maasikit : 

Sinna neio matetas, 

Neio hinge heidetäs. 
•0 Imä käve kääpa pääle, 

Esä ristihnä ringudi. 

Sääl papi' pallo laulva, 

Paljo kuukva koolipoisi'. 
Kohes poissa matetas, 
j5 Poisi hinge heidetäs ? 

Suo sinet' sitikit, 

Maa punet' mardikit : 

Sinna poissa matetas, 

Poisi hinge heidetäs. 
20 Kes sääl käve kääpa pääle, 

Kes sääl ristih ringudi ? 

Kahru' käve kääpa pääle. 

Soe ristih ringudi. 



Mis sa nutad, tammeltene ? 

V II. 25. 

Läksin metsa kõndimaie ; 
Mis ma leidsin metsastagi ? 
Leidsin tamme nuttemasta, 
Musta puu muretsemasta. 
5 Mina tammelta küsima : 

„Mis sa nutad, tammekene? 
„Mis ma nutan, neitsikene ? 
,,Muida puida raiutakse, 
„ Minda üksi jäetakse " 
10 Mina mõistsin, vastu kostsin : 

„Mul on kodus kolmi venda, 
„lgal vennal viisi kirvest : 



„Need lähevad tamme raiuma." 
Mis sest tammest tehtanessa? 
^^ Otsast saab hobuste talli, 
Ladvast laste lõõri lauda, 
Keskest saab kena kiriku ; 
Liistukestest, laastukestest, 
Neist saab neiu kirstukene. 



Oh seda endista eluda! 

V. I. 75. 

Oh seda endista eluda, 
Kallist kasvupõlvekesta. 
Kui ma kallis kasvanesin, 
Mari maasta tõusenesin, 
^ Angervaks üles ajasin ! 
Kasvin kui kanep ajassa. 
Sirgun kui sibul salussa, 
Pikka putke puu vilula. 
Ei mind täidind eidel lüia, 

le Ei mind täidind taadil lüia, 
Hellal vennal vemmeldada. 
Õlekõrs oli venna vemmal. 
Takukoonal taadi rooska, 
Villasalk oli eide vitsa. 

^'"^ Nüid mind kopib koera poissi, 
Näpib näljatse sulane. 



Enne ja nüüd. 

V. K. I. 54. A. 

Oh mu ennist elokeist. 
Kallist kasvopõlvekeist, 
Kui ma olli umah kotoh. 
Elli uma esä tareh, 
^ Vierdü vele põrmandul ! 

Kõnne ma, kodo kõrisi, 
Tandse ma, tare tõrisi, 
Esä helme helinällä, 
Vele tingä tilinällä, 
10 Kaalaraha kahinalla. 

Helme" belkse, tingä' tilkse, 



70 



Isamajas ja mehekodus. 



Noorde meeste silma' tsilkse 

Kui ne kurja kutsa silma', 

Kui ne kale kassi silma', 
1' Tillokese tüse silma. 
Panni ma piru purde'es, 

Ole kõrre kõnnikis, 

Es murru pirdu purde'ehna. 

Ole kõrsi kõnnikilina. 
20; Sai md kurja kotta'alle, 

Sai ma kale kallale, 

Sai viledsä veerele. 

Sai heridsä elole, 

Sis panni palgi purde'essa, 
HO Kolle kõivo kõnnikissa, 

Murdu palki purde'ehna, 

Kolle kõivo kõnnikihna. 
Kas raa seda esi murri ? 

Ega no seda esi es murra, 
•^* Seda murri mureh suuri, 

Painutelli paha mieli. 



Külaskäik. 

V. K. I. 49. ^ 

Etsa uotke, mu umadse", 
Kannahtage, kallis hõim ! 
Las tulla sügüsekene, 
Astu armas aokene, 

■'' Pane ma sulgu suure tsia, 
Maaha tapa talve härä. 
Künni oro' ollut juoskva, 
Mäe' mängvä haanikat. 
Kuna ma lää umele, 

10 Kuna sõida sõsarille, 
Küdsä ma kuu kukkelit, 
Päivä latse pätsikit, 
Ajastaja mõse hameht. 
Esä sai nurme otsa pääle, 

^■' Vele nurme veere pääle, 
Sääl mu hobo hirnahlie, 
Esä Härmi haugahtie. 



Vasta tulli hella' vele', 

Vasta tsõõrigo' sõsare', 
20 Sommoh mu vele sulase', 

Padjah vele palgalise'. 

Üts riiel rinnusilla, 

Töine tapel taosilla, 

Kolmas luoka koputelli, 
-'' Neljas iks ohjo hoitelie, 
Saie Virro velile. 

Saaremaale sõsarille, 

Imä lats ruttu ruoga kietmä. 

Taat lats ruttu härga tapma, 
30 Sõsar lats ruttu sõira sõkma. 

Veli virgast viina tuoma. 
Imäkene, hellakene ! 

Mingu-u ruttu ruoga kietmä, 

Mingu-u äkki härga tapma. 
35 Ega ma tule söögi totu, 

Ega ma tule joogi totu, 

Mina tulli umme kaema, 

Armast takah ajama, 

Tulli Virro velile. 
■^^ Saaremaale sõsarille. 
Viroh olli mino vele', 

Saaremaal mu sõsare'. 



Sõnumed kodu poole. 

V. II. 36. 

Kui lähän mina kojujc, 
Ehk lähän Mari majaje, 
Kodu kurjad kukutasse. 
Sõnad halvad annetasse, 
'■' Meele pahad paisatasse ; 
Kellel muile kui minule, 
Tütterille vaivatselle, 
Lapselle alatumalle. 

Kerin kurjad kerale, 

10 Panen pahad pallidesse, 

Veeretan kera vedeje. 

Lasen palli laine' eie ; 

Vesi viineb venna teada, 



Isamajas ja mehekodus. 



71 



Hoog ajab õdede teada, 
^'^ Laine laksutab emale : 
Tütar paigussa pahussa, 
Asemissa halbudessa. 



Isakodus ja võera juures. 

V. II. 73. 

Kui ma kasvasin kodussa, 
Istusin isa tuassa, 
Veersin velle põrmandalla, 
Tantsin taadi kamberissa,, 

5 Olin kui uba ilusa, 
Käisin kui käbi kenaste. 
Ua õisi uhke'esti, 
Herne õisi ehtiesti. 
Elin kodu, maksin kulla, 

^^ Isa õuessa hõbeda, 
Venna õues veeringida, 
Taadi õues taalderida, 
Siis ma sõin seda kalada, 
Mis tuli mängides mäele, 

^•^ Mis tuli karates kalda'asse, 
Lusti lüijes lootsikusse. 
Kui sain välja võera'ille, 
Siis ei maksnud maasta rohtu, 
Maasta rohtu, puusta lehte, 

-^ Jala alt seda porida. 
Mis on kahe kanna alla, 
Viie varvaste vahela. 
Nüid ma süön seda kalada. 
Mis on ammu hallitanud, 

25 Seina ääres seenetanud. 
Mis on siad solgutanud, 
Ussid läbi uuristanud. 
Seal on kanad kallal käinud, 
Pääsukesed pesad teinud, 

30 Mutikad sisse munenud, 
Sipelgad sees siginenud. 



Sant teenistusekoht. 

V. II. 37. 

Ei oleks mina mõelnud, 
Ehk oleks sada üelnud, 
Tuhat suud oleks tunnistanud, 
Keelta kümme kinnitanud. 

:, Sajad raamatud lugenud, 
Eile neilla aegudella, 
Tuna neilla tundidella : 
Seie saama, kus olen saanud, 
Seie veerma, kus olen veernud, 

10 Seie puile puutuvada. 
Seie maile mahtuvada, 
Uksile ulatavada, 
Sagaraile sattuvada ! 
Sain kui konnade kojuje, 

^■' Sain kui madude majaje, 
Sisalikkude segaje, 
Ussiparve hulkajeni, 
Kalaparve kaasajeni, 
Konna keeru keske'elle, 

20 Ära konnad söövad kopsu, 
Ära maud söövad maksa, 
Sisalikud sõid südame, 
Kihnlased keedid keele, 
Murelased murrid meele, 

;!0 Herilased võtid hinge! 



Ema õpetus. 

V. K. L 6L C. - 

Imä utel, ellehnä, 
Karist' kalmu minnehnä : 

Tütar, hella linnukene. 
Mesi, memme marjakene ! 
5 Ole sa nope nurme pääl, 
Väile võõra välä pääl, 
Jäägu-u nuias nurme pääle, 
Vääsäs võõra välä pääle, 
Kubjas-nuias nurme pääl. 
10 Kilter-vääsäs välä pääl. 

Ole sa iks nope nurme pääl, 
Väile võõra välä pääl, 



72 



Isamajas ja mehekodus. 



Sis küll nägeva nälägugi, 
Panva tähele palagugi : 

^^ Oles sie muna mulle saasi, 
Upin mulle unehtusi, 
Sis ma peas peo pääl, 
Kannas kaabu veere pääl, 
Sis ma peas pienü lina, 

20 Kannas kaali narmelise. 



Manitsus virgusele. 

V. K. I. 62. B. 

Uni tulli uikuhna, 
Läbi laane lauldehna. 
Uni otse unista neiot, 
Magajada Maiekesta. 
^ Keä iks istus une rekke, 
Lamme rammu ratta'alle, 
Tuo iks istus iku tareh, 
Laul ta leina lavva takah, 
Ikku täil süvvä, ikku täil juvva, 

10 Ikuga ta magama lät, 
Iku pikeri peohna. 
Iku kanni kangelahna. 

Keä iks unda virotelles, 
Rammu manta raputelles, 

15 Tuo iks istus ilo tareh, 
Laul ta rõõmu lavva takah, 
Ilo täil iks üles tullehna, 
Ilo masj^ama minnehnä, 
Ilo pikeri peohna. 

20 Ilo kanni kangelahna. 



Ema õpetus. 

V. K. l 6L E. 

Aitumma mu imäle, 
Kats ilmast kaonulle ! 
Keä es lase laisas harida, 
Lase veerdä videlikus, 
* Lase no õppi unitses. 



Hõise ta kirstuh kipe vitsa. 

Kaane ai kasvo ladva, 

Kui sutse ni sopudi, 

Kui viise ni vihte. 
10 Imä opas usse takah, 

Imä nuome nulga takah, 

Es sunni ta sulaste kuuldeh, 

Noomi noorde meeste kuuldeh. 

Es sööda sõrmi tseole, 
15 Küüdsi küla kanole. 

Labaluid lambille, 

Põlveluid põrsille. 

And ta kätte käe' karre', 

Pand ta suuhte sõna' sorre', 
20 Päähä piste no pika meele. 

Jala' and ala avara". 



Senni tfittered ilusad. 

V. II. 59. 

Senni senni, hellad vennad, 
Senni tüttered ilusad, 
Kui nad kasvavad koduna 
Istuvad isa tuassa, 
" Veerid venna põrmandalla, 
Saivad marjad muile maile, 
Kanad muile kaevuteele, 
Haned muile allikaile, 
Tedred teisile vesile — 

10 Kohe loivad kolletama, 
Ja värssi vananema. 
Silmi nähjes nähmendama. 

Tulid meile võeriseile. 
Küsisid külatsed naised: 

if. Oma otsa neitsikene, 

Kas oled, armas, haige olnud. 
Kas oled, toomeke, tõbine, 
Või oled virveke, vigane ? 
Või oled musta sööma tõttu, 

20 Või oled musta jooma tõttu ? 
„Ei ole musia sööma tõttu, 
Ei ole musta jooma tõttu — 



Isamajas ja mehekodus. 



73 



Ma musta murede tõttu, 
Tõmmu suure hoole tõttu, 

-"'* Ma sain kurjaje pereje, 
Õelaie rahva'aie, 
Tigedaile tütterille. 
Mis minusta naistel süia, 
Naistel süia, meestel lüia, 

:!o Raudakämmelte rabada ! 
Teen tööda kui tuleje, 
Näen vaeva kui vedeje. 
Raiun raudaje ramuda : 
Ei tunne tige tänada, 

sr. Õel anda atjumada — 
Küll tunneb tige tõrelda, 
Õel hästi hauguteta." 

„Kus minide meelevalda ; 
Kus kälide käiniapaika ? 

io Tuli lukuta tuassa, 
Kaev on kaaneta mäella, 
Sialaut on võttemetta — 
See minide meelevalda, 
See kälide käimapaika!" 



Ei tea mehe südant. 

V, II. 58. 
Mis mind seia oodatiie, 
Üle välja hüietiie ? 
Üeldi kuused kulda joosma, 
Sarapuud raha sadama, 
^ Männid metta tilgutama. 
Sain elama, sain olema. 
Küll need kuused jooksid kurja, 
Sarapuud rahet sadasid. 
Männid tõrva tilgutasid. 

10 Ei ma tea, neitsikene, 
Ei tea mehe südanta, 
Ehk on sitikad siessa, 
Herilased alla hõlma, 
Porikärbsed põuessana ; 

^■^ Mees musta, süda mureda, 
Mees valge, rusikas valju. 
Mees kärme, kämmel käreda. 



Kuri ja hüva mees 

V. II. 64. 

Neitsikene, noorukene, 
Kirjupihfa peenikene, 
Ära jookse joomarule, 
Kohe kõrtsi käimarille ! 

•''Tunnub joomari hobune, 
Kõrtsi käimari kübara, 
Lakekoera laugukene : 
Ise joob kõrtsis kõige pääva. 
Kõrtsis kõigetse nädala, 

10 Hobu koogussa konutab, 
Silmad söövad, suu vaatab. 
Kabjad kangasta ku'uvad. 
Saba lõhub lõuendida. 
Küllap tunnub kuri meesi : 

^■^ Kui tuleb kõrtsista koduje, 
Üles tõstab teki sõrva, 
Harutab palaka sõrva, 
Võtab piitsa piida pealta, 
Kaika kammeri lävelta, 

20 Lööb tema selga seitse hoopi, 
Kaelale kaheksa hoopi. 
Mööda külge kümme hoopi, 
Pähä peksab märjad männid. 
Kuivad kuused kukalasse, 

-'^ Kaelale kased kõverad, 
Selgaje sinised lepad. 
Kisub siis riidu kinnastesta. 
Saab süüd söömisesta. 
Viga vee toomisesta, 

30 Jagu jalarättidesta. 

Küllap tunnub hüva meesi 
Ja tunnub hüva me'e naine 
Kübarasta, kinda'asta, 
Sadulasta, saapa'asta. 

3.J Kui tuleb kõrtsista koduje, 
Üles tõstab teki sõrva, 
Harutab palaka sõrva : 
„Tudu minu tuomekene, 
„Maga marjavarrekene. 

40 „Huoga ua-kaunakene ! 



74 



Isamajas ja mehekodus. 



,Sa oled tüki tüöda teinud, 
,Kõva kangasta kudunud. 
,Ma olen kõndind kõrtsiteeda, 
„ Hulga hukanud kopikaid !" 

Petetud naine. 

V. K. I. 53. C. 

Neiokene, noorekene ! 
Mis sa pelgät mulle tulla, 
Kardat mulle kärada ? 
Pääl meil rügänes nurm, 

'' All meil kalanes järv, 
Järv meil kalludi kallo. 
Nurm meil nukudi rüki, 
Meil man mahlakõivo, 
Veereb viel vihalehese'. 

10 Neiokene, noorekene ! 
Mis sa pelgät mulle tulla, 
Kardat mulle kärada ? 
Ega ma sunni surmumahe, 
Pane pallo jauhemahe, 

"° Hiiro' mul viiva, halli' toova. 
Kõrvi' kõigudi kivile, 
Paadi' lasi lapatsille. 
Neiokene, noorekene ! 
Tule iks mulle tupe totu, 

20 Väe väidse lõia totu. 
Tule mu hüvvä hoitemahe, 
Kulda kokko kaitsemahe. 
Mul o kulda kuhja pantu, 
Hõpe sarda salitu. 

26 Kui sai neio saanuvas, 
Armas neio antuvas, 
Saie tütar tühja paika. 
Lätsi lahja taari mano. 
Sis ta sünde surmumahe, 

30 Pande pallo jauhemahe. 
Käsikivi põrodi käe. 
Kivi riista' riki rinna, 
Sis oi' kuri kuhja pantu. 
Saadan sarda salitu. 

^" Säält ma ikule isosi, 



Säält ma nõssi nõrele : 
Oh mu ennist elokeist, 
Kaunist kasvopõlvekeist ! 
Oles ma elo ette tiednü, 

40 Oles mõistnu mõro meele. 
Es lännü ma kotost kohegi, 
Es viinu jalga veiitsist. 
Innemb ma olnu umah kotoh, 
Elänü uma esä man. 

*■' Sai no kurja kottale. 
Sai viledsä veerele. 
Muru süö, töist murehta, 
Kandsu süö, töist kahidse. 

Joodik mees. 

V. K. I. 55. D. 

Jummal hoitku toda neido. 

Toda kapo kasumasta, 

Kiä johtu joodikolle. 

Johtu joodigo osassa, 
^ OUepulga puttijalle. 

Viinavaadi vahtijalle. 
Kõrtsi vei neio kõriga. 

Pandis neio pallapoole, 

Liina vei neio linige. 
10 Kõrik mull' kõrdsist kõneli, 

Pallapuol pandist pajadi, 

Linik mull' lunast libisi : 

O mu kulla kudajani, 

Hella hoi heitijäni, 
ir, Vikervoki veerätäjä! 
Kiko kiri viisi korda. 

Kukke lauli kuusi korda, 

Sis ta koera kodo tulli, 

Pini umma perrehe, 
20 Rakke umma rahvahe. 

Löuse' ta sängü säädemätä, 

Sängü padja' pandemata, 

Sängü lina' liitemätä. 

Löuse voki saisevada, 
25 Voki pooli" puhkavada, 

Lei ta pooli' puuda vasta, 



Isamajas ja mehekodus. 



75 



Voki asja' aida vasta 
Hinda rube rusikilla, 
Hinda kärbe kämbelillä. 

3^ Or täil vüöl vaadi vitsa, 
Ollepulka puusa pääl, 
Pes ta neio piha pääle, 
Säie neio sälä pääle. 
Säält ma ikule isosi, 

■ ' Säält ma nõssi nõresille: 
Oles mu ikku nätä saasi, 
Silmavesi pääle käia, 
Saasi küla karja juvva, 
Hulga hobeste ojotada, 

"^0 Valla varso vallatella. 

Kohe ma iste, sääl ma iki, 
Koh ma noodi, sääl nõredi, 
Sinna tekkü tiigikene, 
Kasvi küla kaivokene. 

Joodik mees. 

V. K. 55. A. 
Jummal hoitku seda neido, 

Seda kapo kasumast, 

Kiä viel johtu joodikolle, 

Kõrdsi tie kõndijalle. 
•'' Neio kõriga kõrtsi veie, 

Pallapoole pandis pande. 

Kõrik no kõrdsista kõneli, 

Pallapuol pandista pajadi : 

Kos mino kulla kudaja, 
10 Hella hoi heitijä ? 

Kunas küll tegi vaene lats? 

Tegi teole minnehnä, 

Kudi kodo tullehna. 

Kost ma teie, kost ma saie, 
15 Kost ma kõrsi kolkemit, 

Siegi saise sita ai, 

Ajastaja asu ai. 
Kiko kirge viisi kord. 

Kukke lauli kuusi kord, 
'-^ Kui sie koera kodo tulli, 

Pini umma perrehe. 

Löus' ta sängü säädemätä, 



Sängü padja' pandemata, 
Võt ta piidsa vüö alt, 

25 Sääd neio sälä pääle, 
Heit neio ola pääle. 

Tsih, tsih, neiokene, 
Paras, paras, neiokene! 
Seda sa iä ihasit, 

30 Kasupõlve kargelit. 

Naine, ärä naista naarku, 
Töise naise tütteriti 
Suil omma esi tütre' tareh, 
Põlle pidäjä' põrmandul. 



Ülemeelik mees. 

V. K. I. 52. 

Lätsi liina lipsahti, 
Lätsi turgu tolmahti. 
Otse mehe meelelise. 
Kaasa kaala arvolise. 

■' Saie ütsi nädälikene, 
Pääle kats päiväkeist. 
Aie ma miestä merele, 
Aie kaasa kalale, 
Es lää mies merele, 

^0 Es lää kaas kalale, 
Utel mere eätetü, 
Kala järve kahutetu. 
Lätsi esi neiokene, 
Karksi esi kabokene, 

15 Es ole meri eätet. 
Kala järvi kahutet. 

Aie miestä kündemä, 
Kaasa atra kandema, 
Es lää mies kündemä, 

20 Kaas atra kandema. 
Utel künnü külmetetü, 
Adra kasti kahutetu, 
Härä ette härmätetü, 
Piidsa peijo eätetü. 

2' Lätsi esi neiokene, 
Karksi esi kabokene, 



76 



Isamajas ja mehekodus 



Es ole künd külmetet, 
Adra kast kahutet, 
Härä' es ette härmätetü, 
80 Piitsk peijo eätet. 
Olli mies ülemeelik, 
Kaas ülikammelik. 



Ma sain musta ja rumala. 

V. K. II. 111. A. 

Uinusin unemäele, 

Viibisin vilet ajama, 

Pajopillida puhuma, 

Kui neid neidissid jäeti. 
^ Muud said mukid, kõik said 
kekid, 

Ma sain musta ja rumala, 

Tarvasjala ja tõbise, 

Varvasjala ja vigase. 
Läksin nuttees koduje, 
^^ Alandades alla õue. 

Kes mo vasta või tuleksi? 

Tulli vasta memmekene. 

Mis sa nutad poega nuori ? 

Mis mina nutan, memmekene ? 
^■' Uinusin unemäele, 

Viibisin vilet ajama, 

Pajopillida puhuma, 

Seni kui neidissid jäeti. 

Muud said mukid, kõik said 
kekid, 
-0 Ma sain musta ja rumala, 

Tarvasjala ja tõbise, 

Varvasjala ja vigase. 
Emä hullu õpetama : 

Mine mustaga merele, 
-^ Aja alla allikaile. 

Pese viiele viele, 

Seitsme'elle seebilegi, 

Siis on mukki nii kui mundel, 

Siis on kekki nii kui kõigil ! 



Pereminija vaene lugu. 

V. I. 76. 

Ma vaene pereminija, 

Hakkasin pada pesema. 

Katelt kullest küirimaie, 

Hõbesänga hõerumaie ; 

r, Tegin tanu tahmaseksi. 
Lindi laia liivaseksi. 
Hakkasin tanu pesema, 
Linti liivast loputama : 
Küsisin kuilt künada, 

'ö Äialt häili kattelida, 
Nault kullatud kurikat. 
Ämmalt seepi meevahasta. 
Küdi viind küna külasse. 
Äi viind häili kelderisse, 

1'' Nadu kulla kamberisse, 
Ämma seep oli otsa saanud. 
Mina võtsin ja vihastsin. 
Viskasin tanu tulesse, 
Lindi leede ja lahutsin, 

jo Põlle panin mehe põlve peale, 
Kingad ämma kerstu peale; 
Ise läksin lendes lepikule, 
Karktes kasekaasikuie. 
Küdi hüidis künnikselta, 

■fo Nadu karjus katukselta. 
Oma mees tua eessa : 
„Tule koju, naine noori !" 
Mina kuulin, vasta kostsin: 
„Parem on pajune pärga, 

•^^ „Kui on poisi poorikene, 
„Kasupoisi karrakene, 
.Tiupoisi tressikene!" 



Kanga kuduja 

V. II. 62. 

Küindlakuul kangast kudusin, 
Lumine suga käessa, 
Jäine piird oli põlvillana, 
Surnukas käis sussasassa, 
& Tallapuu käis talleralle. 



Isamajas ja raehekodus. 



11 



Hakkas äia haugutama, 
Hakkas ämma haugutama : 
Oleksid sia sugune, 
Oleksid tubU tuhnimaie; 

lo Oleksid koera kombeline, 
Paneksin õue haukumaie; 
Oleksid kana sugune, 
Paneks sõnnikut siblima ; 
Oleksid kuke kombeline, 

^^ Paneksin lakka laulamaie. 
Minij kuulis, vasta kostis : 
Oi minu mesine meesi, 
Tubli teinepoolekene, 
Kuueline kaasukene : 

20 Toome kangaspuud tubaje! 
Hakkan kangasta kuduma, 
Lõuendista loksutama, 
Paberista paugutama: 
Nigisid, nagisid niied, 

■-'■^ Pligisid, plagisid piirad. 
Suitses surnukas käessa. 

Viisin siis toimikud turule, 
Panin peened pleegi peale, 
Panin valged vainijulle; 

^^ Küsisid külatsed naised, 
Valla naised vaidelesid: 
Kas kudund kuninga tütar ? 
Ämma kuulis, vasta kostis: 
Ei kudund kuninga tütar, 

^5 See'p kudund minu minija^ 
Ainekene pojanaine. 



Peiu toob omale saiasõõja. 

V. II. 9. 

Peiukene, poisikene, 
Eila läksid kui isanda, 
Polnd emandat minnessani, 
Saiasööjat saanissagi, 
' Õllejoojat hõlmassagi, 
Kurikalööjat kõrvassani, 
Vardalööjat vastassani. 



Homme tuled kui kuningas, 
Tood emanda tullessani, 
^^ Saiasõõja saanissani, 
Vardalööja vastassani, 
Kurikalööja kõrvassani, 
ÕHejooja hõlmassani. 



Mulle anti must naine. 

V. II. 60. 

Jüri jõe tagune, 
Või Mari maa-alune : 
Kui seda pidu peeti, 
Ja seda jagu jagati, 

h Naise õnne annetiie, 
Käharpäida käänatiie — 
Muir anti musta ja rumala, 
Tõrvaskandu ja tõsise. 
Kuhu pian mustaga minema, 

10 Rumalaga ruttamaie, 
Tõsisega tõttamaie? 
Kus oli oitu, seal ujutin, 
Kus oli vetta, seal virutin. 
Kus oli lõiku, loputasin. 



Koduväi. 

V. I. 77. 

Kutsuti koduväiks!, 
Peretütteri meheksa, 
Äia ämmale abiksa; 
Arvan aida annetama, 
■'* Kirju karja kingitama. 
Sain olema, sain elama. 
Äi aga hakkas haugutama: 

„Mis sul oli meile tulles, 
Sul pornd raudijat hoosta 
1° Ega raudavankerida !" 

Küll muir siis harki annetije, 
Kaelapuida kaubeldije, 
Utma suita süteroopi! 



Vaeselapse ja lesenaise laulud 



Vaeselapse ja lesenaise laulud. 



Vaeselapse laul. 

V. I. 98. 

Nõnda halba vaene lapsi, 
Kui halba hägune aeda, 
Kee-kakk oli kasvandikku, 
Vahelik oli vaene lapsi, — 
õ Peretütar pepernoori. 
Talutütar saiataigen. 
O oh päevad, orja päevad, 
Vahest vaese lapse päevad ! 
Orustagi peaseb orja, 

'<* Hädastagi peaseb härga — 
Ei pease pere-minija. 
Kinni kihlatud sulane, 
Raha pandud palguline. 
Ülevalta hüiab Looja, 

15 Maaita Maaria kõneleb; 
Ärge lööge vaesta lasta, 
Vaene nutab löömatagi, 
Halab ilma haige'eta, 
Hulub ilma hoobitagi. 
Kus ta istub, seal igatseb, 

■^^ Kus ta astub, seal halatseb, 
Kus ta seisab — seinad märjad. 
Kus ta nutab — nurgad märjad. 

Kellel' kurdan, tütar kurba, 
Kellel' kurdan kurva meele, 

-'' Hani haigeed halatsen, 
Lindu vihad veeretelen ? 



Kivile kirikuteele, 
Paele papi välja peale. 
Kivi oli kõrki, ei kõnelend, 

30 Paas oli paksu, ei pajatand. 
Kurdan kullerkuppudelle. 
Halan angervaksadelle, 
Nutan noorele rohule. 
Kolletavad kullerkupud, 

'"^^ Hallita vad angervaksad, 
Rohi noori nõrgasteleb 
Minu kulla kurtedessa 
Ja hane haladessana. 
Linnu viha veeretelles. 

Mina nutan eldekesta. 

V. IL 74. 
Ei mina mehida nuta, 
Ega kaasuda kahatse. 
Mina nutan eidekesta, 
Halatselen haudujada. 
■' Meeletu mehida nutab, 
Alpi kaasuda kahatseb. 
Eite viia uksest välja. 
Armud viia akkenasta ! 
Eite haudaje maeta, 
10 Armud haua kalda aje. 
Tunniks on mul tuule armu, 
Päävaks kaheks kaasa armu - 
Eluks ajaks eide armu. 



82 



Vaeselapse ja lesenaise laulud. 



Mis sa varra ärä kuolit? 

V. K. I. 141. 

Emakene, hellakene ! 
Mis sa varra ärä kuolit, 
Enne muida mulda lätsit? 
Lätsit liiva linnateh, 

5 Kalmihe karateh, 
Mõtlit kooba kullas ollev, 
Havva mõtlit hõpesta. 
Kuop olli sisest kopitetu, 
Haud oli sisest hallitetu. 

10 Teit sa varra vaiva särgi, 
Enne muida mure kõrige. 
Jätit ulli hoole paale, 
Nõrgakese mõtte noale. 
Kost ma ulli hoole võti, 

^^ Nõrgakene nõo löüdse? 
Lätsi ma aita ojatehna, 
Kamberehe kaivateh: 
Oi aita, avida minno, 
Aida piita, peä kinni, 

-0 Kambre tulpa, tuke vasta! 
Ait jät mu aia noale, 
Ait jät nõgese noale. 
Nõgene mu nõna kõrvet, 
Pilliruogu pisti silma. 

-'■"' Imäkene, hellakene! 
Tule üles utes tunnis, 
Astu avvu päiväski ! 
Tule ulli oppamahe, 
Tule nuorta noomimahe. 



Oles mull immä iäs saanu. 

V. K. I. 67. 

Tulli ma üles hummogul, 
Inne varra valge'et. 
Kuuli ma käo kukkuvat, 
Laane linnu laulavat, 
"' Mõtli ma imä olevat, 
Armu üles ajavat. 
Ega es ole imäkene, 



Aja üles armukene, 
Kuugi kulla käokene, 

10 Lauli laane linnukene, 
Kägo kuugi, mõts kumedi, 
Sisask lauli, mõts sinedi. 

Oles mull immä iäs saanu, 
Kandijada kauge'es, 

15 Oles ma suve söömata, 
Käüs talve kängätä. 
Imä arm iks illos arm, 
Kandja arm iks kallis arm. 
Nii om illos imä arm, 

20 Nii kallis kandja arm. 
Kui sie armas aho paiste. 
Kui sie lämmi linnaste riih. 



Tütar eide haua pääl. 

V. K. I. 68. A. 

Tulli ma üles hummogul, 

Varra inne valge'et, 

Mõsi ma suu, suie pää, 

Kange ala au-ja!a', 
5 Pääle liide lemme-seere', 

Lätsi ma lauta kaema, 

Karja lauta laskemahe. 

Kuuli^ ma käo kuukuvat, 

Laane linnu laulavat, 
10 Mõtli ma imä hõikuvat, 

Armu üles ajavat. 

Ega nos hõigu imäkene. 

Aja üles armukene, 

Tuo no kuugi kunnu tsirku, 
15 Lauli laane linnukene. 

Saadi ma karja kannistuhe, 

Vasika' Vase mäele, 

Säält ma karksi kalmu teele, 

Säält ma lintsi liiva teele. 
L'o Üles ma kaksi kalmu kaane. 

Üles liide liiva havva. 

Näi nia imä ilosat liniket, 

Vele verevat kübarat, 

Sõsare sõba päätit. 



Vaeselapse ja lesenaise laulud. 



83 



-•'' Tule no üles, imäkene, 
Aja üles, armukene! 
Tule liivast, lövvä nõvvo, 
Tule kalmust, kanna huoli, 
Löwä nõvvo linikist, 

:{o Kanna huol' kaputist. 
Tütar, hella linnukene, 
Madalikku marjakene ! 
Mull om man maa haisu. 
Suu man surma haisu. 

35 Imäkene, hellakene! 
Ma tie sulle kolme' lipe': 
Üte tie lipe linnuhkist, 
Töise tie make maasikist, 
Kolmanda tie kuremarjost, 

40 Mõse suil mant maa haisu, 
Suu mant surma haisu. 
Tule no üles, imäkene. 
Aja üles, armukene ! 
Ei või minna, tütar hella, 

45 Mull om kolmi hoitijada: 
Tooni poiga pähütsen, 
Tooni tütar jalotsin. 
Vana Tooni vaihe'el. 
Tütar, mu hella linnukene ! 

50 Küsü no puult puüteit, 
Küsü haavalt hammeit, 
Küsü lepalt linikit, 
Küsü kõivolt kõrikit. 
Ei anna puu puuteit, 

'^^ Ei anna haaba hammeit, 
Ei anna leppa linikit, 
Ei anna kõivo kõrikit. 



Tütar eide haua peal. 

V. 1. 97. 
Lähme eide haua peale," 
Hauduja südame peale! 

Eite hauasta kõneli, 
Alla mulla muisateli : 
5 „ Kesse hulgub uksillani, 
„Kes veereb väravillani, 



„Kõnnib kalmu kaasillani?" 
Mina värsi vastaelin : 
„Mina hulgun uksillasa 

10 „Ja veeren väravillasa, 
„ Kõnnin kalmu kaasillasa. 
„Tõuse üles, eidekene, 
„ Tõuse üles. tõsta peada, 
«Kergita kena juusta, 

lõ „ Näita su nägu ilusa! 
„Tõuse üles, eidekene, 
„Tõuse üles, anna armu ! 
„Tõuse minu vakka valmistama, 
«Kirstu kaanta kinnitama!" 

•20 Eite hauasta kõneli, 
Aita kaanta tõstis healta : 
„Ei või tõusta, tütar noori, 
„Ei või tõusta, ei ärata! 
„Muru on kasvand peale mulla, 

^^ «Aruheina peale haua, 
„Silmile sinine metsa, 
.Kulmule kulu punane, 
„Südamelle suuri saari, 
„Jalgule jalakas kõrbe ! 

■^'^ „ Sööda sina muru mullikaile, 
«Aruheina härgadelle, 
„Sinilälle lehmadelle ! 
„Murul on mullikad vägevad, 
«Aruheinal härjad suured, 

s5 «Lehmad matsukat maguda!" 



Eide õpetus hauast. 

V. L 96. 
Käisin eile Hiielassa, 
Tunaeile Tuonelassa, 
Eile eide haua pealla. 
Hauduja südame pealla : 

5 Tõuse üles, eidekene. 
Tõuse üles, anna armu. 
Eite värsi vastajeli. 
Eite hauasta kõneli : 
Ei saa tõusta, ei ärata: 

10 Tuone poeg on põlvillani, 

6* 



84 



\'aebelapse ja lesenaise laulud. 



Tuone tütar sülessani, — 
Silmil on sinine metsa, 
Jalgul on jalakasmetsa ! 
Mine koju, tüttareni, 

1^ Palu võerasta isada, 
Palu võerasta emada, 
Anu võerast haudujada. 
Kes sinul istuneb isaksa, 
Kes suil astub haudujaksa, 

2^' Kes sinu piu pidaneb, 
Kes sinu jau jaganeb, 
Kes su lukuvööd lugeneb, 
Kes sinu sukad suoriteleb, 
Kes sinu kindad kieresteleb, 

o,:^ Kes sinu vakka valmisteleb. 

Ema surm. 

S. I. 25. 
011 iks imel ütsi lätsi, 
Kandijalla käsikannel. 
Elli na' ilmah ilosalie, 
Katekese kaunihe. 

» Ime iks opas umma last, 
Käristi umma kanasta, 
Suvel iks suure nurme pääle, 
Talvel tareh istuh, 
Ime-eks-kestä, lielläkestä, 

^^ Meelimarja mammakestä, 
Tull täil surma suu vierde, 
Katsko kaala ümberelle, 
Ime kuoli suurela suvelä, 
Hellätsellä hainangulla. 

^'^ Tütar tuo iki pähütseh, 
Sõsar sõrmi nõala, 
Vello voodete veereb. 
Ime tuo lausi meelestani : 
Ära sa ikku-u tüttereni, 

20 Kahiku-ui, mu kanane ! 
Ega ma iks koole kauge'es, 
Hauda ma lää aos veitüs. 
Lää iks ma ninni mäele, 
Lää maale maranahe. 

25 Tütärd iks hella linnukest, 



Meelimarja madalat! 

Oodi ta eelä, oodi täämbä, 

Oodi ta kolm kolmapäivä, 

Oodi neli neläpäivä, 
:!o Viis no rikast riedit, 

Kuusi puhast puolpühhä. 

Ega tuo ime kodo tule-es, 

Kandija kodo kaalu-us. 
Iste iks maale ikemahe, 
'■'■' Moro pääle murehtama. 

Iki ta üte vakatävve, 

Nõretelli nõlvatävve. 

Kiä iks ta rüppü lindasigi. 

Karas kura kangelalle? 
41. Sinisiibo tsirgukene, 

Vahajalga varbelane: 

Midä-äs sa iket, neio noori, 

Kabo käpe kahitsellet ? 
Neio taidse vasta lausta, 
tõ Kullakene vasta kosta : 

Sini-iks-ta-siibo tsirgukene, 

Vahajalga varbelane ! 

Eelä iks mo ime ninni lätsi, 

Lätsi mamma maranahe, 
M) Ega iks no ime ninnist tule-ei, 

Tule-ei mamma maranast. 

Oodi iks jo kolm kolmapäivä, 

Oodi neli neläpäivä, 

Viis jo rikast riedft, 
•"'•'' Kuusi puhast puolpühhä. 
Sini-iks-tuo-siibo tsirgokeist, 

Vahajalga varbelaist ! 

Ärä iks sa uotku, neiu noori, 

Ärä kaegu, kabo käpe ! 
'''^ Ega iks so ime ninnih ole-ei, 

Ole-ei mamma maranah, 

Ime iks suil pühe tooni morro, 

Laabe lasta Manalaisil. 

Ega iks enämb Toonist kodo 
tule-ei, 
^'■' Ega iks kalmult kodo kaalu-ui. 
Neio iks lausi meelestani, 

Lausi meele poolestani: 



Vaeselapse ja lesenaise laulud. 



85 



Miä iks saa valla vaesist, 

Alla ilma armetuist ? 
70 Kiä iks no oppas uUi latse, 

Taso targassa vaese? 
Sini-iks-siibo tsirgukeist, 

Vahajalga varbelaist ! 

Ärä iks ta lausi meelestani, 
'^ Lausi meele poolestani : 

Ärä iks ikku, murehtagu-ui, 

Pallo hinnast pahandagu-ui, 

Jummal iks oppas ulli latse, 

Taso targassa vaese. 



Vaeselapse laul. 

N. II. 43. A. 

Kui tuli õnnis õhtuke, 

Vilets videvikuke, 

Keik kullad koju lähevad, 

Keik hellad oma eluje. 
^ Kuhu lähen mina isata. 

Kuhu lähen mina emata, 

Vanemata vaenelaps, 

Ilma eideta kanane ? 

Kivi juure, kännu juure, 
10 Puu juure, pedaka juure. 

Kase kalli kaendelusse. 

Haava halli hõlma alla. 

Lepa sirgeva süleje ? 

Kask ei võta kaendelusse, 
15 Haav ei halli hõlma alla, 

Lepp ei sirgev jo süleje ! 

Kuhu võin minna, kuhu võin 
jääda. 

Kuhu pean pea panema, 

Jalad alla jo ajama ? 

Alla minna allikasse ? 
■-^^ Kole jo kaevuje karata. 

Pime jo pilveje pugeda ! 
Minu hella eidekene. 

Siruta jo sinist lõnga. 

Poeta punane paela. 



Anna, armas, halli lõnga ! 
-^ Tõmba minu taevaesse ! 
Seal mu hea elada ! 



Kolm vaest. 

V. K. I. 63. A. 

Kolm vaest ilmahna, 

Ala ilma armetut : 

Üts oli' imätä neido. 

Töine esätä poiga, 
^ Kolmas vaene läskä-naine. 
Mida iki imätä neido? 

Iki kirstu keerijät, 

Iki vaka vaalijat. 
Mida iki esätä poiga ? 
10 Iki adra köütijät. 

Adra pää päätijät. 
Mida ik' vaene läskä-naine ? 

Kündijädä, külvijädä. 

Musta mulla pöörijädä. 
15 Kohe iki imätä neido, 

Sinna läte ligosi. 

Kohe iki esätä poiga. 

Sinna kasvi kaivokene. 

Kohe iki läskä-naine, 
-° Sinna tekkü tiigikene, 

Kaldu kalajärvekene, 

Sulaside suu mõske, 

Näüdsikide närdso mõske. 



Surma pilkamine. 

V. I. 93. 

Surma sõitis sooda mööda. 
Taudi talviteeda mööda, 
Kimp oli seljas kitse-luida, 
Vakk oli seljas varsa-luida. 
^ Mina surma sõimajelin : 
Oh sina surma, musta kuube, 
Taudi, katkenud kasuka. 



86 



Vaeselapse ja lesenaise laulud. 



Tapid eide, tapid taadi, 
Pealt võtid pea-vanema ! 
10 Jätid huliun' hoolimaie, 
Nõtran' nõuu võttamaie, 
Peenen' pidama mureta ! 



Lesenaise nutulaul. 

V. I. 94. 

Ma tahan surmaga tõrelda, 
Ma tahan taudi haugutada. 
Oh sa surma, musta kuube, 
Taudi, tahmane kasukas ! 

'• Võtid mult mure pidaja, 
Laua ots'st osa jagaja, 
Laualt laste tallitaja. 
Tua täis jäi tuikumaie, 
Laua täis jäi laulamaie, 

10 Pingi täis jäi piukumaie. 
Muu kündjad koju tulevad, 
Adra kandajad ajavad, 
Seemendajad seisatavad ; 
Minu kündija kadunud, 

i-> Adra kandaja kabelis. 
Seemendaja seljaliste. 
Nõnda halba leski naine, 
Kui halba hägune aeda, 
Kui on hoont katukseta, 

-^ Kui on aita harjamatta! 



Ma tahan surmaga tõrelda. 

V. II. 77. 

Oot, oot, surma, noo, noo, 
surma. 
Oot, oot. surma, musta kuube, 
Taudi, tahmane kasukas ! 
Ma tahan surmaga tõrelda, 
• Ma tahan taudi haugutada : 
Muilt ja käänid käkkiesta. 
Imevad ema sülesta, 
Noored nõrgasta vibusta : 



Mult võtsid perevanema, 

10 Otsasta osajagaja, 
Lauast laste tallitaja! 
Jätsid hulga hullukesi, 
Tua täie tuuvikesi. 
Laua täie lapsukesi, 

15 Pingi täie pisikesi. 

Jätsid hulga munne hoida, 
Tua täie munne toita, 
Laua täie munne laita. 
Pingi täie munne pesta, 

•20 Sauna täie munne sööta ! 



Leskede laul. 

V. K. l 69. A. 

Kunas kulla' kokko saame, 
Marjakese' töise mano ? 
Kavveh omma mie omadse', 
Maa takah mieli-marja'. 

^ Kelle mie ütle oma oho, 
Kelle kaiba oma kahjo ? 
Ole-e Jummal kuulemanna, 
Maarja manna saisemanna. 
Oh mino hüva ulguvani, 

10 Oh mino kallis kaasavani ! 
Kohes ma sino unehta, 
Minkas meelest minedä? 
Lää-äs meelest minnehnä, 
Söämestä süvvehnä. 

20 Üles kakse kalmu kaane, 
Liigutagi liiva lavva' : 
Tule üles, ulguvani, 
Karga üles, kaasavani ! 
„Ei või mina üles minna, 

25 Ei või üles kärada: 
Mull on man maa haisu, 
Suu man surma haisu. 
Käe man kääpa haisu." 
Tule üles, ulguvani, 

30 Karga üles, kaasavani ! 
Ma tie lipe livvakuhe, 
Lämma vie länikohe, 



Vaeselapse ja lesenaise laulud. 



87 



Mõse mant maa haisu, 

Suu mant surma haisu, 

•'" Käe mant kääpa haisu. 



Lese kaebtus. 

V. K. I. 144. 

Ega es ike imä pääle, 
Ei kaiba kandja pääle ; 
Jke ma kurja koolu pääle, 
Kaiba kale kadso pääle. 

^ Võt' mu mehe meelelise, 
Kaasa kaala arvolise, 
Jäti mu iäs ikkema, 
Pooles põlves puhkuma. 
Iki ma silma' ilosa', 

10 Veredi sarna' vereva'. 
Kelle ütle oma oho, 



Kelle kaiba oma kahjo ? 

Pähüts-pakule pajadi, 

Ole-kõrsile kõneli ; 
10 Ole-kõrsi kõsahtie, 

Pähüts-pakku paugahtie. 
Säält ma ikule isosi, 

Säält ma nõssi nõresille : 

Tie es elät ülä pääle, 
20 Kargat ülä kaala pääle. 

Mis pääle mina vaene ? 

Ma iks looda Looja pääle, 

Elä Issanda pääle. 

Üleväh es õnne looja, 
-^ Taivah tasategijä. 

Keda iks tuuse, toit ta võti. 

Keda tuuse, tolle anni ; 

Paigolde es Jummal pärandi, 

Asemide anni armu. 



Ema ja poeg, õde ja vend 



Ema ja poeg^ õde ja vend. 



Millal maksan eide vaeva. 

V. I. 100. 

Minu hella eidekene, 
Millal maksan eide vaeva, 
Eide vaeva, hella piima, 
Hea ema imetisvaeva, 

^ Hauduja une magusa ? 
Mitu ööd olid uneta, 
Mitu suitsu suurukseta, 
Mitu hommikut osata, 
Mitu päeva loune'eta ! 

10 Ei lõppend tuli tuasta. 
Säde ei sängi samba'asta. 
Kilu ei keske põrmandalta. 
Hobu ei halli rakke'esta, 
Naine ei noori riide'esta : 

15 Otsis lapse lausujata, 
Noore nutu võttijata. 
Mina aga kiusta kiljatasin, 
Suota suuda maugutasin. 
Mis tema andis lausujalle ? 

20 Andis lamba lausujalle, 
Talle keele katsujalle, 
Kitse kirmi rikkujalle. 
Minu hella eidekene, 
Millal maksan sinu vaeva, 

-^ Kelle rüppes ma rübelesin, 
Kelle maksul ma magasin, 
Kelle kopsul ma kosusin, 
Alla rinna ringutasin, 
Sõin hella südame sooni ? 

^'^ Millal hella eidekene. 
Millal maksan sinu vaeva ! 



Tänamata laps. 

V. K. I. 139. 
Imä last es kasutelli, 
KasutelH, korgutelli, 
Umas toes tulevat, 
Umas abis astuvat. 
"■ Tugi tulli tuli-suula, 
Abi aste ammu suula. 

Ole varra vaiva nännü, 
Inne muid und virotanu, 
Peräh muid pirda palotanu, 

10 Es kistu tuli taresta. 
Valu vanast huonesta, 
Sau sängü sambasta. 
Muu' naise' une magasi, 
Mina ütsi ülevännä, 

10 Kandja kate jala pääl. 
Koh ma näie kuiva kuuse, 
Säält ma haari helle halo ; 
Koh ma näie kolle kõivo, 
Säält ma võti vipe viha. 

■-° Läbi tuisu tõie tule. 
Läbi külma küti sanna, 
Läbi halla hause viha. 
Küdü kääni kümme külge, 
Mõrsja küle' mõlemba'. 

^^ Mis sai abi no imäle, 
Kasvo mulle kandijalle ? 
Sau sai sanna küttemäst, 
Silma vesi vihtumast, 
Mäda sõna mähkimäst, 

30 Halva sõna haudumast. 
Tuo sai abi arma'alle, 
Kua kasvo kandijalle. 



92 



Ema ja poeg, õde ja vend. 



Tänamata poeg. 

V. K. I. 71. 

Imä poiga kasutelli, 
Üsä kirja ülendelli, 
Kistu-us tuli taresta, 
Valu vanast huoneest, 

5 Säde sängü samba'ast. 
Mis sai pojasta imäle, 
Mis sai kasvo kandijalle V 
Ikku saie imäle, 
Kurbust saie kandijalle. 

10 Ega es tule imä tuke, 
Ega astu imä api, 
Tugi tulle tuulispäältä, 
Abi aste ammusilta. 
Seeni poiga memme poiga, 

15 Kui oir poiga põlve päälä. 
Säädü poiga sadulahe. 
Jala' täil iks jalusehe : 
Mine sa memme minosta, 
Käü sa kavvest, kandija ! 

20 Mine usse, pure puid, 
Salva usse sagarit, 
Pessa pinki pika' sõrme', 
Rao rauda rusigo", 
Sis su viha veerines, 

-^ Paha alla paisunes. 
Löögu-u, neio lühikene, 
Pesku-u, neio peenikene. 



Vaeselapse saunakene. 

V. II. 22. 

Oh mina vaene põlgtud lapsi! 
Isa põlgis, ema põlgis, 
Isa põlgis põlvestagi, 
Ema põlgis põuestagi, 
i Õed mind põlksid õuestagi, 
Vennad vilja välja pealta. 
Läksin suure saare peale, 
Veikse saare veere peale; 



Võtsin sõle rinnastagi, 

10 Raha laia kaelastagi; 
Panen sõle sõudemaije. 
Raha laia lendamaije: 
Sõua solge, lenda lehte, 
Sõua suure saare peale, 

15 Veikse saare veere peale! 

Sinna tegin saunakese, 

Riigudesta, raagudesta, 

Suure soo sammelista. 

Seinad tegin sõsterista, 

20 Lagi peale laudadesta, 
Katus kala soomuksesta, 
Rästas Riija rääbistesta, 
Seest tegin siididesta. 
Looglekesed, laaglekesed, 

■^5 Ligi taeva linnukesed, 
Ligi laevast te elate! 
Viige mu isale teada. 
Viige mu emale teada. 
Kandke kahe õe teada, 

30 Viige viie venna teada : 
Tulgu minda vaatamaije. 

Tuli isa, see imestas. 
Tuli ema, heitis risti, 
Tulid vennad, väänsid pääda : 

^^ „ Kust see sant on sauna võtnud, 
„Hiline tua ehitanud ?" 
Mina mõistsin, vastu kostsin : 
«Hiline on ilma tarka, 
„Sandike sadune tarka ; 

40 „ Hilisest saab ilma rikas, 
, Sandist saab sadune rikas." 

Õed tõid siis õlletoobid, 
Vennad tõid siis viinakruusid; 
Seal siis käisid salgu saksad, 

45 Iga kuu käisid kuningad, 
Iga reede Riija härrad. 
Iga laupääv Laasi saksad, 
Küsitelles, mõistatelles : 
„Kas on linna, või on lippu? 

"•o „Või on keiseri kiriku? 
.Või on Soome soolalaeva? 



Ema ja poeg, õde ja vend. 



93 



„Või on Pärnu pärjapoodi?" 
Mina mõistsin, vastu kostsin: 
^See pole linna, see pole lippu, 
,See pole keiseri kiriku, 
„See pole Soome soolalaeva, 
„See pole Pärnu pärjapoodi, — 
,See on sandi saunakene, 
„ Vaeselapse varjukene." 



Mull oli üksi ainus venda. 

V. II. 75. 

Vihasel oli viisi venda, 

Kadedal kaheksa venda, 

Õelal üheksa venda. 

Kurjal venda kümmekonna; 
-. Mull oli üksi ainus venda, 

Mull oli üksi, maksas kaksi, 

Seisas seitseme eesta. 

Kändas kümne mehe kübara; 

Oli üksi, maksas kaksi, 

Seegi sõlmiti sõdaje, 

Seegi värviti vägeje, 

Pandi pauna kandamaie, 
if. Musketi muretsemaie. 

Pikka püssi laskemale ! 
„0h minu hella vennakene, 

„Ära sõida sõja eessa, 

„Ära sõida sõja taga. 
Il „ Sõida sõja keske'ella! 

.Esimesed, hella venda, 

„ Esimesed heidetakse, 

„Tagumised tapetakse, 

^Keskmised koju tulevad!" 

Leina laul venna ärele. 

V. I. 95. 

Kuu tõuseb, alaneb päeva, 
Kuu tõuseb Jua jõesta, 
Päeva Pärnu allikasta : 
Ei mull tõuse hellad vennad, 



3 Ülene hüvad sõsarad ! 
Vesi viinud muita vennad, 
Vesi viinud, hoog ajanud. 
Vesi viin'd Venede maale, 
Hoog on ajan'd Harjumaale, 

]ö Saatnud pärjad peale vetta, 
Kübarad küla aluje, 
Laiad kaabud laine'eie. 

Kuu mina nutan venna kuube, 
Päeva nutan venna pärga, 

ir. Aasta venna aseta. 

Kuu mina nutan kuuse alla 
Ja päeva pädaka alla; 
Kuu mina nutan kunimuliste. 
Päeva pika pikaliste, 

'^ Öö kõige istuliste! 



Uppunud vend. 

V. II. 76. 

Muud suured pugude peale, 
Uhke'ed õdede peale, 
Kõrge'ed kodade peale, 
Viksid viie venna peale: 

r, Mull' pole venda ühtedana, 
Kanasel ei kahtedana; 
Vesi viinud muita venna, 
Vesi viinud, hoog ajanud. 
Kübar jäänud kulu vahele, 

10 Kaap jäänud kallaste vahele; 
Küllap ma kübara saanen. 
Pea ma paela peale ostan: 
Elades ei hellat venda, 
Kasvades ei kallit venda. 

,3 Kuud ma nutan vennakesta. 
Kuud ma nutan venna kuube, 
Päevad pikad venna pead, 
Aasta'a venna aseta. 



Orjalaulud 



Orja laulud. 



Orja õpetus. 

V. 1. 2õ. 

Kes tahab orjaks! asuda 
(ujuda), 
Sulaseksi minna suiga, 
Käia käskujalgadeksi, 
See tulgu minult küsima, 

•'' Kuda orjan' oldanekse, 
Käskujalan' käidanekse. 

Pisut piab ori magama, 
Vähä unda uinutama, 
Vähä aega haigutama, 

10 Siiski seinade najalla, 
Kirvesvarrede varalla, 
Ukselingi õiengulla, 
Pead peab piidalla pidama, 
Künniksel piab kükitama, 

.15 Redupakul ringutama. 
Vara on vareski liikel, 
Enne muida musta lindu, 
Enne koitu koovitaja, 
Enne päeva pääsukene ; 

20 Veel varemin' vaenelapsi, 
Enne muid ematu tütar. 
Kui see ukse uugasteleb, 
Kui see õrssi õilasteleb, 
Parrekene paugasteleb, 

25 Ukselinki liugasteleb. 
Siis on orjad hulkumassa, 
Vaesedlapsed vaarumassa, 
Ematumad heljumassa. 
Tasa uksi ummistagu, 

30 Ukselinki liugastagu, 
Et ei hellikuid ärata, 
Peretütterid pelasta, 



1 Pereeite ehmatele. 
- Viskan uksile oluta, 
•^^ Sagaraille saadan kalja, 
Et ei ulu uued uksed, 
Kalju kaskised sagarad. 
Vingu piidad pihlakased. 
Minu orja hulkudessa, 
40 Vaeselapse vaarudessa. 
Ematuma häilidessa. 

Peretütar neitsikene, 
Talutütar taimekene, 
Magab vööta voodi'essa, 
"*^^ Likati lina sieessa, 
Peale sängi sääreksita ; 
Mina virbe vööni märga, 
Kabu kaelani ligeda ! 

Peretütar ja orjalaps. 

V. K. II. 30. 

Peretütar, neitsikeae: 
Tõused hommoku ülesse, 
Võtad astu aeda tiedä, 
Käia kelderi radada ; 

•' Seal sa süöd sea lihada, 
Seal katsud kana munada, 
Siiski silmiltä sinine, 
Siiski palged päevätänud, 
KoUatsed suil kulmu ääred. 

10 Mina vaene orjalapsi : 
Tõusen hommiku ülesse, 
Lähän lehmi lüpsemaie, 
Sealt laen karja saatemaie, 
Hobosida otsimaie, 

1^ Süön putkid põõsa 'asta, 

7 



98 



Orja laulud. 



Nopin maasta marjasida, 
Lakun vetta laine'esta, 
Siiski olen silmillä sinine, 
Siiski palge'ed punased. 



Orja laul. 

V. I. 27. 

Kana lakas kõeruteles, 
Orjapoissi naerateles : 
„Täna saab mune mudida, 
Võtta võida ruuge'eda." 
^ Perenaine kostelekse : 
„01e sina valda, orjapoissi, 
Küll munal muida murdejaida, 
Võil on muida võttejaida ; 
Küll lapsed munad mudivad, 
10 Võerad või võttelevad." 

Mina tuisun ja vihastan. 
Läksin kõrtsi kõigeks päevaks, 
Kõrtsi kõigeks nädalaksa. 
Kui lä'än kõrtsist koduje, 
^5 Peremees aga peksab reie, 
Perenaine peksab reie. 

Peretütar peenikene 
Hakkas minda haugutama : 
,Mis sa hulgud ukse eessa, 
20 „Tasa piidled pinu taga, 
„Sammu astud sa salaja?" 

Mina kuulen, jälle kostan : 
„P;;remees, peremehike, 
,. Perenaine, naisukene, 
„Too mu sukad, kanna kalsud 
„Too mu siidi searepaelad, 
„IV\a hakkan ära minema, 
^Ma lähen Harju hulkumaie ; 
„ Harjus orje otsitakse, 
^ Palju palka maksetakse, 
„KlIimitul, poolel vakal, 
„Kilimitul kilingida. 
.Vakal vana taalderida." 

Peremees aga jälle kostab : 



aõ 



80 



40 „ 



Ole sa väida, orjapoissi, 
Ole see suvi minula, 
Jää seks aastaks jälle mulle 
Iga päe' saad peene särgi, 
Igas pühas uued püksid, 
Iga kuu uue kuue. 
Kahe kuu peale kasukas." 
Mina kuulen, jälle kostan : 
Peremees, peremehike, 
Tee muir paari ratta'aida, 
Teise paari telgesida : 
Siis lähen mina tiule, 
Suvel teen ma tiupäevad, 
Ajan abi vaimupäevad. — 
Olgu nõnda, jäägu jälle." 



Reie peksmise lugu. 

V. I. 31. 

Tuleb see õnnis õhtuke, 
Vilets videvikukene, 
Siis need rehed riidelevad, 
Reie vardad väidele vad. 
^ Ma lä'än reiele rebane, 
Odra reiele orava, 
Kaera reiele kanane, 
Rukki reiel' räägukene, 
Ahukselle ainukene. 

10 Õlled juuakse minuta, 
Saiad süiakse salaja, 
Mesileivad mekkimatta, 
Koogid kulla katsumatta ; 
Rel ei pekseta minuta, 

^^ Varta ei lüia vaivatseta. 
Kubu ei kulleta siuta. 
Kui ep ole reiella rebane, 
Kaera reiella kanane, 
Odra reiella orava, 

■20 Rukki reiel' räägukene 
Mina Mari maani tarka, 
Võtin varda varnaltana, 
Puu kõvera kõrvastana, 



Orja laulud. 



99 



Lõin aga varta vasta maada, 
'^' Koodi kolmeksi põrutin. 
Tiupoiss mull vennikene, 
See oli vali varga'alle, 
Kärme kotti kandemaie, 
Võttis peene pika kotti, 
!-''"Pihu täie pistis kotti, 
Näpu täie nässakuie. 



Peremees kuri, sulane parem! 

V. I. 30. 

Peremees oli mulle kurja, 
Perenaine mulle valju, 
Mina hea siis härgadelle 
Ja veel parem paaridelle. 

'• Küll ma kündsin härgadega, 
Ei siis juhtund jumikasse, 
Ega osand ohakasse, 
Talland ei takkija südant, 
Puutund puujuurikasse : 

10 Siis jumikal olid juured suured, 
Ohakal olid oimud laiad, 
Takkijal olid lapsed targad. 
Puujuurel palju peret. 



Härg ja ori. 

V. I. 34. 

Härga orjalta küsiksi, 
Luusarve luba paluksi : 
^Kas on pikkida pühida, 
„ Palju palvereede'eida, 
° „ Suvel suuri neljapäivi, 
„Et saaks metsassa magada, 
„Alla lepiku levada, 
„Et saaks rohtuda robida, 
«Angervaksa hammustada, 
10 «Kullerkuppu kuugistada, 
„Nal!ernaatida nagida, 
«Sinilille lämmatada!" 



Hale lugu. 

V. I. 37. 

Ma vaene vabatmehe naine, 
Sandikene, saunanaine, 
Käin ümber tubase naise, 
Pihlaka marjad pihussa, 
' Kadaka marjad käessa. 
Toome oksad alla hõlma. 
Esite palun padada, 
Siis palun paja aseta, 
Nurun lee nurgakesta. 
10 Leem mull leede lükatie, 
Ua leem mull hukatie. 
Tangu leem mull tallatie, . 
Kulpi tuhka topitie, 
Ennast peale peksetie. 



Ehk on orjal õnnekene. 

V. I. 36. 

Neitsikene, noorukene. 
Ära ohka, ei on orja. 
Ära vahi, et on vaene, 
Ära põlga, et sulane. 
■-' Ehk on orjal õnnekene, 
Sulasel Jumalukene ! 
Üleval on orja õnne. 
Kauge "ei on orja karja, 
Pealael lammaste jagaja, 

10 Rahatäht on taeva'assa; 
KjI tahab tasu jagada — 
Orjast saab osa jagaja. 
Sulasest saab suuri meesi, 
Perepojast palguline, 

,; Palguline, päiviljne. 



Orja laul. 

V. K. II. 146. A. 
Küll mina tundsin orja hoole. 
Orja hoole, vaese vaeva, 
Kudas orjas oldanessa, 

7* 



100 



Orja laulud. 



Käskijalas käidänessä : 
•' Ori peab usin olema, 
Käskijalga kärmäässe. 
Heedab õhta'alt magama : 
Paneb hoole õrre peale, 
Mure musta parre peale. 
10 Tõusub hommokult ülesse : 
Võtab hoole õrre peältä, 
Mure musta parre peältä, 
Joostes tuob tule külasta, 
Karates vie kajolta. 
15 Oh ma vaene orjalapsi ! 
Mis mull palgas paesatasse, 
Mis mull annis annetasse ? 
Meri mull musta joogikappa. 
Taevas mull laia söögilauda : 
•20 Sie mull annis annetasse, 
Sie mull palgas paesatasse. 
Küll olli vares varane, 
Enne päeva pääsukene, 
Varasem viel vaenelapsi. 
-■' Ingel tulli taeva'asta : 
Peremies, peremehike, 
Tule taeva, peremehike, 
Võta kangas kaindelasse, 
Küünarpuu pikka peosse, 
30 Maksa ärä orja palka. 
Alla anti raudatuoli, 
Ette panti raudalauda, 
Kätte tõrvane karikas : 
Peremies, peremehike, 
•''•'' Süö sa tulda, juo sa tõrva ! 
Ingel tulli taeva'asta, 
Kutsus orja taeva"asse : 
Tule taeva, võta vaeva ! 
Mis tall alla annetie ? 
40 Alla anti köldatuoli. 
Mis tall ette pannetie ? 
Ette panti kuldalauda. 
Mis tall ette kannetie ? 
les tall kullatsed karikad. 
45 Oh sa vaene orjalapsi, 
Süö sa kulda, juo sa metta! 



Ikki peab ori ojuma. 

V. K. II. 147. 

Tuleks või tulista lunda, 
Sajaks raudasta raheta, 
Tilguks tinavihmukesta : 
Ikki peab ori ojuma, 
'' Ikki vaene vänderdama, 
Orjalaps läbi ojuma, 
Palgapoiss läbi pugema. 
Küll tien tüödä, ei tänätä, 
Näen vaeva, vannutasse. 



Maarja maksab orja vaeva. 

V. I. 28. 

Ära mina teadsin orja hoole. 
Orja hoole, vaese vaeva, 
Kuda orjas oldanekse, 
Käskijalas käidanekse. 
' Ori peab usin olema, 
Enne päeva, enne kuuda, 
Enne teisi tedrekeisi, 
Enne päeva pääsukeisi. 
Ööd mina huigun, päevad kar- 
jun : 

10 Ööd ma huigun õitsessagi, 
Päevad karjun karjassagi. 
Ööd olin hobuste õitses, 
Enne valget varsa karjas, 
Enne koitu koerte karjas. 

15 Koidus pian koju tulema. 
Võtan õlpemed õlale, 
Tinapanged õlpemelle : 
Tinasangul sangatatud, 
Tinavitsul vitsutatud. 

20 Läksin merelt vetta tooma. 
Kes mu vasta või tuleksi ? 
Tuli vasta Maariake. 

„ Neitsikene, noorukene, 
„Kuna sa une magasid? 

-'" „Ööd olid hobuste õitses. 



Orja laulud. 



101 



„Enne valget varsa karjas, 
„Enne koitu koerte karjas, 
„Nüid lä"äd merelt vetta tooma; 
„Vii sa vesi koduje, 

30 „ Kalla vesi kattelisse, 
,Pane panged pingi peale, 
,Tule üles taeva'asse, 
„ Taeva laiasse taresse, 
,Maariani kamberisse." 

'"' Läksin üles taeva'asse, 
Maariani kamberisse : 
Alla anti kuldatooli, 
Ette lauda laasiline. 
„Söö ori, joo ori, 

4n Et sa enne olnud ilma!" 
Peremees tuli järele. 
Kangarull tall kaendelassa, 
Küinarpuu pikka piussa. 
„Tule ori võta oma, 

^'' „Tule vaene, võta vaeva!" 
Mina kuulin, vasta kostin : 
„Ei ma taha taeva'assa, 
„ Maksu, Maaria tuassa, 
,Kui sa ei maksnud sinna 
maale, 

50 „Kus sa mu vere valasid, 
,Kus sa mu luud lugesid !" 



Jõukas ja kehv vald. 

V. II. 44. 

Tunnukse Roela valda : 
Kui nad lähvad linna poole, 
Astuvad alevi poole : 
Kubjas kui kurat eeli, 

^ Junkur kui Juudas järella, 
Rahvas rauetsed vahella, 
Hobu oli eessa hallitanud, 
Look oli pealla loga-laga, 
Rangid kaelas riga-raga, 

10 Aisa otsad hallitanud, 
Ise kontsussa kohiseb. 



Jala nartsussa nahiseb, 
Vana viisussa vihiseb. 
Tunnukse Kulina valda : 

ir. Kui nad lähvad linna poole, 
Astuvad alevi poole : 
Kubjas kui kuu eeli. 
Junkur kui Jumal järele, 
Hobu oli eessa ilma suuri, 

20 Rangid on rahast valatud, 
Look on pealla Looja loodud. 
Aisa otsad haljastetud. 
Rahvas siidised seessa, 
Sees on saabaste sahina, 

-^ Ummiskingade uhina, 
Raagnahk kinga raksumine, 
Parknaha kinga paukumine. 



Karola valla kiitus. 

V. L 35. 

Võtku pergel selle põlve, 
Mis on meie mõisa'assa, 
Vanamõisa vallassagi : 
Härjad söövad ikke'essa, 
' Tiumehed teivastessa, 
Vaimud vaesed varrastessa. ■ 
Oh kallist Karola valda, 
Muie valdade vahella, 
Kihelkonna keske'ella : 
10 Härjad söövad heinamaalla, 
Ruunad rohukoppelissa, 
Tiumehed tinatuassa, 
Vaimud vaskikamberjssa. 



Endine teoorjuse laul. 

V. II. 41. 

Vaadake, minu vanemad : 
Jo paistab pagana linna, 
Kuradi koda kumakse, 
Põrgu akkenad põlevad, 
Juudi tornid tõlgendavad ! 



102 



Orja laulud. 



Õekesed, hellakesed, 
Ärge seisage, sõsarad, 
Ärge vahtige, vaderid ! 
Jo tuleb musta mõisaasta, 

10 Sinine salu seasta. 
Halli aitade vahelta, 
Kirju mõisa keskeelta ! 
Jo tulekse, jo näikse, 
Jo tulekse tukistaja, 

15 Jo näikse näpistaja, 
Viie lapse vingutaja. 
Kuue lapse kuugistaja, 
Seitsme mehe vere valaja ! 
Nuttu kuuleb Nurmetuie, 

-^ Haledus Alutahaje 
Vitsa vingu Viiburiie, 
Laste kalju kauge'elle. 
Kolm oli sammast mõisa'assa, 
Kus neid naisi napsitakse, 

'^^ Piiripäida pööratakse. 

Heldele härrale. 

V. II. 42. 

Oh mu härtsu härrakene, 
Kuldakrooni prouakene, 
Tõuse üles tooli peale, 
Saa üles saali peale, 

•'• Astu akna raami peale, 
Vaata vaese valla peale, 

■ Kuda valda vaevatakse, 
Pisikesi piinatakse ! 
Härjad söövad ikke'essa, 

10 Ruunad raugad rakke "essa, 
Tiomehed teiba 'ässa, 
Vaimud vaesed vardaessa, 
Poisid postide najalla. 
Mehed rinnu riideessa, 

15 Naised nutid ukse eessa, 
Munakinda'ad käessa, 
Kanad kallid kaindelassa, 
Haned hallid alla hõlma, 
Valge lammas vankerilla. 



Teo-orja õhkamine. 

V. I. 32. 

Oi meie ilusa härra. 
Oi meie punane proua, 
Oi meie saleda saksa, 
Hõbenuppu noori härra, 

'' Kuldapitsi preilikene ! 
Tõuske üles tooli peale. 
Saage üles saali peale. 
Tõuske valda vahtimaie, 
Kuda valda vaevatakse, 

10 Kihelkonda kiusatakse, 
Pisikesi piinatakse, 
Rammetumaid raisatakse. 
Pihad peened peksetakse, 
Õlanukad nokitakse, 

16 Käevarred vaevatakse ! 
Piilus keppi pihlakane, 
Tutjus keppi toomikane, 
Heikis keppi eierkane 
Minu peenta pihta mööda, 

•20 Vaese käevarta mööda. 
Hõikuda õlada mööda ! 



Orjatüdruku kaebtus. 

V. II. 40. 

Viis on vaimu välja pealla, 
Kuus on kubjasta järella, 
Seitse selja peksijada. 
Kaheksa karistajada, 

'' Kümme kulle mõetijada. 
Pereeit jäi nutteniaie, 
Peretaat jäi nuttemaie, 
Ahjule halatsemaie. 
Pingile nõu pidama, 

10 Et tütar mõlgub mõisaassa. 
Kiigub kiiteri eessa. 
Vaarub vaimude vahella. 
Tütar mõistis, tütar kostis : 
„Minu hella eidekene, 

lõ „Mis sina suota nutad, 



Orja laulud. 



103 



„ Ilmaasjata halatsed ! 
^Ei mind peida peened särgid, 
„Kata ei kardene kasukas, 
„Mata ei manteli-alune ; 
20 «Mind ju peidab peene liiva, 
„Maha matab musta mulda!' 



Teotudruku kaebtus. 

V. K. I. 87. A. 

Eläsi, muido eläsi, 

Olesi. nigu olesi, 

Mis ne kurja" kuulutase, 

Mis ne halva' haugutase, 
° Läävä läbi söäme, 

Läbi hella hingekese, 

Läbi kundsesta kullasta, 

Läbi varbist vaose. 
Oh mu omma imäkeist, 
10 Kallist omma kandijat ! 

Tulli ma tibine teolta, 

Kanane karja kõrralta, 

Pande piima picsümä, 

Liha leeme löögümä, 
15 Sääd' sängü magama, 

Panni padjol hingama, 

Käve mano kaema, 

Katt' kaska siiloga, 

Sääd' pääle särgi siilo. 
-® Oh mu omma imäkeist, 

Oh mu kallist kandijat ! 
Võõrastani, võigutani I 

Hõigas ütsi, hõigas katsi. 

Kolmandat - ja kui es kuule, 
-^ Käsi Äiol ärä kanda. 

Suurel Juudal suohu viija. 
Võõrastani, võigutani ! 

Nägi kodo tulevat, 

Nurme oisah olevat, 
so Tõi ta tuori morole, 

Panni pangi valge'ehe, 

Pingi panni pime'ehe, 



And ta karmast käsu kätte : 
Joose Maie, karga Kaie, 

^'^ Pane sa värä' püörä, 
Usse' uvve" rõngeMhe. 
Joba tule suuri süöjä, 
Suuri süöjä, jämme järäjä, 
Poole pätsi poolendaja, 

40 Neländiku neelähtäjä, 
Keskest kiku keerotaja, 
Ohigo otsast ai ostaja. 

Võõrastani, võigutani ! 
Nägi minno tulevat, 

•*'^ Nurme otsah olevat : 
Kagu tule muna murdo, 
Muna murdo, kanaste katsko ! 
Ole-e ma su muna murdo, 
Ega su kanaste katsko, 

50 Haugas su kanaste katsko, 
Harak su munade murdo. 



Lase lapsed lõune'elle. 

V. n..38 a. 

Meie kubjas kullakene. 

Kilter kirju linnukene, 

Lase lapsed lõune'elle. 

Õekesed õhta'alle ! 
■' Lapsed lõunata paluvad, 

Õekesed õhta'ada. 
Kui ep lase, ei palugi, 

Küllap tasun taeva'assa, 
10 Maksan Maria eessa. 

Hulgud, kannikas õlalla, 

Piimalähker pealaella, 

Võivitsik vöö vahella, 

Silgukarbid kaendelassa : 
15 „Tulge sööma, vaimud vaesed, 

„Tiumehed teised vaesed, 

„ Vabadikud kolmandamast !" 



104 



Orja laulud. 



Tont iäks valda varga'alle. 

V. II. 45. 

Tont läks valda varga'alle, 
Kihelkonda kerjamaie; 
Juhtus kõrtsije minema : 
Uinus kõrtsi laua peale. 
' Tulid koerad reielised, 
Hakkasid tonti haugutama : 
Oh sa tont ja koera kont, 
Ööse oled õlletont, 
Südaööse süte tont ! 

10 Koidu ajal kondi tont, 
Laial valgel laste tont ! 
Tont läks mõisa kaebamaie : 
Tondil õigust annetiie, 
Tiomeel vitsu pakutiie, 

'■' Ühele üheksa paari, 
Kahele kaheksa paari. 
Kolmandalle kimpu kümme. 



Mis ma sest orjusest saan ? 

V. I. 29. 

Kõik kedran kevad'sed päe- 
vad. 
Tallan vokki kõige talve. 
Ei saa särki sääselegi. 
Palakat ei parmulegi. 
^ Kedran rüidi rööveHlle, 
Peenta särki peKsijalle, 
Siidi silmapistijalle. 



Kuu ma ollin kubja alla. 

V. K. II. 153. 

Kuu ma ollin kubja alla, 
Viisi kiltre vitsa alla. 

Meie kubjas kullakene, 
Kilter hella linnukene : 
^ Ärä ole mulle kurja, 



Mulle kurja, vaesel valju ! 
Meil on kuri kubja põli, 
Küll on kibe kiltre põli, 
V^ali vana härra põli. 

10 Kubjas kuri mõisa'assa : 
Aab ta valla varda'asse, 
Teolapsed teibäässe, 
Pisikesed pilpa'asse. 
Oh sa härtu härräkene, 

,5 Kuldakruoni prouakene! 
V^aata vällä valla peale, 
Kudas seda valda vaevatasse. 
Mehed pakussa paluvad, 
Naesed uksila huluvad. 

-^ Naesed käeväd mõisa tiedä, 
Munakinda'ad käessä, 
Lammas lauku vankerilla. 
Hani hallas alla hõlma, 
Kana kallis kaindelassa, 

-"' Viivad meestest meeleheädä. 
-Mina kubjast haugutama : 
Uot, uot, kubjas, no, no, kub- 
jas ! 
Suil on ase ammu valmis. 
Katel on valmis valatud, 

.30 Põrgus valmis vaskikatel. 
Seal sa kied kibedasti, 
Teopoisid teevad tulda, 
Abivaemud aavad halgu, 
Varised valusamini. 



Teeme tüõdä timohkalle. 

V. K. I. 77. 

Teeme tüödä timohkalle. 
Näeme vaiva varga'alle. 
Tunne-e timohk tüöd tenädä, 
Varas vaiva kitäskellä. 
Oles tennü esä tüödä, 
Nännü vaiva vanemballe, 
Tunnu esä tüöd tenädä, 



Orja laulud. 



105 



Vanemb vaiva kitäskellä : 
Siin om tütar tüödä tennü, 
10 Lats om käsi laotanu. 



Kui ma pääsen mõisa'asta. 

V. K. II. 159. 

Kui ma pääsen mõisa asta, 
Siis ma pääsen põrgu'usta, 
Pääsen kui soe suusta, 
i Lõvi lõugade vahelta, 
^' Havi hammaste tagalta. 



Ei vaadand mina tagasi, 
Verstal vaadasin tagasi : 
Nägin mõisa'a põleva, 
Kubja tua kõrvevada. 

10 Kuri mingu kustutama, 
Paha vetta viskamaie ! 

Kesse siis hõikus järele ? 
Kubijas hõikus järele, 
Kilter kilgates järele, 

lõ Junkur juosis juhva-jahva, 
Nuatupp lõi tuusen teiben, 
Karman karas kaksipidi. 



4 



Töölaulud 



Töölaulud. 



Heina ajal. 

V. II. 31. 

Lähme vilul veeremale, 
Hallal maada algamaie. 
Kastel maad karutamaie. 
Ei tütar vilulla veere, 
' Ega hallalla aele ; 
Vikasti, vihane rauda, 
Kures, kurja poisikene, 
See lääb viiul veeremale. 
Hallal maada algamaie, 

ao Kastel maad karutamaie : 
See vieb vere vennaltani. 
Puna pohla leheltani, 
Kava ainelta kautab ; 
Siis saab vennike vereta, 

!.-> Pohla leheke punata, 
Karvata kodu kanane. 
Oot oot, venda, noo noo, 
venda: 
Las' tuleb homme uusi pääva, 
Siis tuleb kaubamees külaje, 
' Linnamees ligi väravat, 
Poepoiss tuleb ukse ette, 
Ostan võida veeringilla, 
Naelalla sia-lihada, 
Karbilla kanamuneda; 

-'' Söödan venna, joodan venna, 
Viin venna viluu magama, 
Kannan külma kamberiie, 
Üle õue hoone'eje. 
Siis saab vennike veresse, 

;o Pohla leheke punasse, 
Karvasse kodu kanane. 



Kull on hale hakata. 

V. II. 47. 

Küll on hale hakata, 
Küll on kuri kummarda 
Siia suure põllu peale, 
Lagedama platsi peale ! 

•^ Lõigake, õed lõdusad. 
Tõmmake, õed tõsised, 
Kälid, laske kääd käia, 
Et meie esi edeneb, 
Et meie väli vähäneb 1 

10 Siome kinni sitast põllu, 
Paneme kokku kulla põllu, 
Lademesse laia põllu ! 



Leigakeme, hõigakeme. 

V. n. 49. 

Leigakeme, hõigakeme. 

Tõmmake õed tõeste, 

Vinnake viha parasta, 

Laske käia kaksi katta, 
^ Veerta viisi sõrmekesta. 

Käia kümme küinekesta — 
Et me saame saadukesi, 

Kogutame kuhjakesi, 

Asutame hakikesi, 
10 Teeme soosse suured kuhjad, 

Arule saadud saledad. 

Kuhjad paistid Kunda'aie, 

Hakkjalad Alutahaje, 

Nabrad Narvaje näevad, 
15 Sestap naerid Narva saksad, 

Imestid Viru isandad, 



110 



Töölaulud. 



1'/ 



Et on nabrad naiste tehtud, 
Kuhjad tütarte kogutud, 
Hakid imme istutetud. 



Oi teie odrad õelad. 

V. I. 45. 

Oi teie odrad õelad, 
Oi teie kaerad kavalad, 
Või teie rukkijed rumalad ! 
Orgu teile otsitasse, 
^ Nõgumaida nõuetasse. 
Siiski kasvite kadalad, 
Maasta tõusite madalad 
Minu kulla kummardeta, 
Pardi peada painuteta, 

jo Linnu luida liiguteta, 
Kana kaela õiendeta. 

Kuri seie kummardagu, 
Paha peada painutagu, 
Õel luida liigutagu ! 

15 Saagu, saagu, ma sajatan, 
Viigu, viigu, ma vihastan : 
Seie surgu Saksa selga, 
Katke ku emanda kaela, 
Neitsi niuded nikardagu, 

20 Proua puusaluud põdegu, 
Härra hända äpardagu! 



Saslne vili. 

V. I. 44. 

Ma leinan sia sasida, 
Kure kurja raisatunda, 
Hane halli tallatunda ; 
Siin on kurgi kuu maganud, 
* Aasta haned lebanud, 
Päeva pardid peperdanud : 
Seie jäänud kure kuube, 
Kure kuube, kana kaabu, 



Tedre tikatud kübara, 
10 Pardi põimitud palakas, 
Hane hallid säärepaelad. 



Küll leikan, ei jõua. 

V. I. 40. 

Küll ma leikan, ei ma jõua, 
Küll ma katkun, ei kahaqe, 
Küll ma väänan, ei vähäne ! 
Mis piaks minul olema ? 
'"' Kas on käed kinni pandud, 
Sõrmed selgaje siutud, 
Peigelad pihuje pandud, 
Käevarred vannutudki? 
Teaksin tegijad teinud, 
10 Teaksin panijad pannud. 
Teaksin Anne antud soola, 
Maie lausutud mageda, 
Leenu tehtud liiad soolad — 
Küll ma teaksin, mis ma teek- 
sin : 
^•"' Kütaks ahjud halgudella, 
Tua ahjud turda puilla. 
Sauna ahjud sangalepal, 
Reie ahjud remmelgilla. 
Küll mina teaksin, mis ma 
teeksin : 
•20 Arstid ahjusse ajaksin, 
Nõiad topiksin tuleje 
Küla nõiad küpsetaksin, 
Valla nõiad vaigistaksia. 



Tule, tule, tuulekene. 

V. I 39. 

Tule, tule tuulekene, 
Käi, hella hingekene, 
Lõetsu, Looja leilekene ! 
Puhu, tuuli, põuejeni, 
^ Käi, tuuli, käiksejeni. 



Töölaulud. 



UI 



Veere, vilu, varrukale, 
Aja, tuuli, alla hõlma': 
Nüüd on pardilla palava, 
Nüüd on linnul liiga sooja, 

10 Higi eide tütterella ! 

Tule, tule jälle, tuulekene, 
Käi, hella hingekene, 
Lõetsu. Looja leilekene, 
Vii pardlita palava, 

^^ Vii minult liiga sooja, 
Higi eide tütterelta. 

Nüüd ma jookseksin jõgeje, 
Mari veereksin vedeje, 
Laseks lainete vahele, 

•jo Küla külma allikale. 



Tule, tule, tuulekene. 
Käi, hella hingekene, 
Lõetsu, Looja leilekene ! 
Vii vetta vilja pe-ilta. 
Kastet kaera kõrre pealta. 
Roostet rohu ladva pealta : 
Härmatust hädala pealta : 
Vili vihmalla idaneb, 
Rohi märjalla mädaneb. 



Lõpe, lõpe^ põllukene. 

V. K. II. 183. C. 

Lõpe, lõpe, põllukene, 
Vähäne, välläkene, 
Saa otsa, saarekene, 
Kuule, kulla nurmekene ! 
^ Kui ei lõpe, siia jätan ; 
Siia jätan sirgu süüa, 
Sirgu süüa, virbe viia, 
Virbe viia, kärbe käia, 
Siia kure kummardada, 
10 Siia lõo lõõritada, 
Pääsukesel peale tulla, 
Mõtussel mune muneda, 



Tedrele teha pesädä. 
Siin on kuu olnud kurge, 

^"^ Siin päeva olnud pääsu, 
Aasta hani maganud : 
Siia jäänud kure kuube. 
Kure kuube, tedre tekki, 
Haraka aluspalakas, 

"-'' Varesse halli vaipa. 
Kure kuube jutilene. 
Tedre tekki täpilene. 



Ära põimi pika põllu. 

V. K. I. 75. 

Ärä põimi pika põllu, 
Ärä laabe laja välä. 
Es jää põllule põdema, 
le pääle hingama, 
■' Kuo pääle koolema. 
Jäänes osa hummenis, 
Tulevatses tõisipäiväs ? 
läänes siijä tsirgu süvvä, 
Musta tsirgu muna luwa, 
JO Haha tsirgu havvuskella ? 

Päeva lõõrib lõune'eie. 

V. I. 38. 

Päeva lõõrib lõune'eie, 
Keerub keske hommikule, 
Meie lõuna lõõrimatta, 
Keske hommik keetematta, 
° Katel külma küirimatta, 
Hõbe haljas hõerumatta, 
Vesi kaugelta vedada. 

Küll härjad vee veavad. 
Ruunad tõrred tõmba'avad, 
10 Mehed köied kinnitavad. 

Naised naeravad tuassa, 
Tüttered lee eessa, 
Lapsed lee lõuka'alla : 
,Minu hella vennakene, 
!■> , Viska maha manteliku, 



112 



Töölaulud. 



•-'0 



„Seljasta sinine kiiube, 
„Puusalta punane kuube, 
„Mine lõhed lõhkumaie, 
„Kala katki raiumaie ! 
„Lohu lõhed loune'eksa, 
-Kalad keske õhta"aksa !" 



Kas läks tõtte, mis tõotid? 

(Söömalaual). 
V. K. n. 196. 

Peremies, peremehike, 
Perenaene, naesuke ! 
Kas läks tõtte, mis tõotid, 
Kas said kätte, mis sa kassid? 
"' Tõotid torre oluta, 
Vaadi viinada vihada, 
Poole poolikut mõduda, 
Pulli põllu pulma ajas. 
Värsi vällä varu ajas, 

10 Ära tappa selle härja, 

Mis põle ilmas ikkes olnud, 
Kümnel aastal kiinnud maada, 
Sajal aastal sahka näenud : 
Kümnel mehel saab külge 
süüa, 

^^ Sajal mehel saab sapsu süüa. 
Tuhandel saab turja süüa. 
Peremies, peremehike. 
Perenaene, naesuke ! 
Kas on lusikad loetud 

20 Või on taldrekud tahutud, 
Liuad liidetud lihada ? 

Täna käisin tüki tiedä, 
Tüki tiedä, marga maada, 
Ei leidnud seda pereta, 

-'^ Kus oUi pinki peeli pestud. 
Kus olli lauda laasilene. 
Õllekannud kui nied kannid, 
Piimapütid kui nied pildid, 
Lusikad lume sugused. 

30 Nüüd ma sain sinna talusse,' 



Kus oUid hoolikad orja lapsed: 
Seal olli pinki peeli pestud. 
Seal olli lauda laasilene, 
Õllekannud kui nied kannid, 
^^ Lusikad lume sugused. 



Tänu lõune andjalle. 

V. I. 43. 

Juba lõpin lõunat süia, 
Lõpin lõunata pidada ; 
Nüid on söödud sööma korrad, 
Nüid on joodud jooma korrad, 

^' Veel on laulud laulematta, 
Hüva kokka kiitematta : 
Hüva kokka, kallis kokka. 
Hüva kokka keetnud leeme, 
Parajaste pannud soola, ' 

^^ Tasa tanguda jaganud. 
Toonud rohud Rootsimaalta, 
Salatimed Saksamaalta, 
Pippared Venede maalta. 



Rohi rääkis Rootsi keeli, 
15 Salatimed Saksa keeli, 
Pippered Venede keeli, 
Kokka ise — Kura keeli ! 



Põlluharijat kiidetakse. 

V. l 41. 

Siin ma kiidan kündijada, 
Kündijada, külvajada, 
Auustan äästajada, 
Musta mulla pöörajada, 
^ Seemende segutajada. 

Siin on künnud mu küike, 
Äästanud sula sõsara ; 
Seie käsnud kaunis vilja, 
Hüva rukkike ülenud ; 



Töölaulud, 



113 



1* Seie pihul pillutetud, 
Kamalulla kallatetud, 
Matilla maha valatud. 



Lõikuse õnnistamine. 

V. II. 48. 

Arvam' see põldu ülesse : 
Täide tünnid, täide tannid, 
Täide laste laiad vatsad, 
Tuhat punda tuulajalle, 
• Sada punda sarjajalle, 
Kümme punda kündijalle, 
Üheksa äästajalle. 
Tükk tuppa tulijaile, 
Vänsakas välja minijalle, 
30 Kanikas kaudu käijalle ! 

Töölt tulles. 

V. K. I. 79.. 

Lääme siistä seda tiedä, 
Seda tiedä ostetut, 
Raha ,marga massetut ! 
Läbi mie lääme lahu laane, 
" Lahu laane, morgi mõtsa. 
Laas jääs perrä laulemahe, 
Künd jääs perrä kuukumahe ; 
Läbi süst lännü laulu latse'. 
Läbi kuukuja' kanase'. 

10 Milles oie' kunnu' kurvalise', 
Laane veere' leinalise' ? 
Tike võtku püssü sepa, 
Tapku taba tegija, 
Keä lask laanest laulija', 

15 Kunnust vasta-kuukija'. 
Selle no kunnu' kurvalise', 
Laane veere' leinalise'. 
Ilokas oir mine imä, 
Naljakas oli' naine tarka. 

20 Ilo iske meeste poole. 
Laulu laule laste poole. 



Üle ta käve kärbilise, 

Üle ropse rohilise, 

Üle pille pistilise. 
■'" Läbi ta latse kolme hulga, 

Läbi meeste, läbi naiste, 

Läbi tükke tütterekast. 

Läbi poisasta poeldi, 

Läbi lahke latsikesist, 
30 Es tie hätä häelmülle. 

Es tie vika visnapuule. 

Kedrates. 

V. K. I. 82. 

Linakene, linnukene, 

Võinu sa innemb maale määda, 

Innemb jäijä järve põhja, 

Innemb luota lume all, 
5* Kui sa karmast kätte sait 

Sulasille silestellä, 

Päivilisil pääle lüvvä, 

Mino ola ojaskella, 

Mino piha piinaskella, 
10 Käe varre vaivaskella. 

Talves vokki tallutella. 
Tei ma rüüdü röövelille, 

Siidi silma kiskijälle, 

Kalevut kaala lõikajalle, 
15 Talo tütrele tasast langa, 

Kinämbähe kitulist. 

Kindso' sõkkuh kibisese, 

Vaese' reie' valutase. 

Ega tenätä tegija sõrmi, 
'■^° Teotetas tegija sõrmi, 

Vannutase valaja näpo", 

Miä viga tegijat tihnelda, 

Valajada vannuskella, 

Sõimada sõgla kihässä, 
-^ Vana vaka uurdeis ? 

Terämati' tennüvä, 
Jahumati masnuva. 



114 



Töölaulud. 



Käsikivil. 

V. K. II. 188. 

Kivikene hallikene ! 
Eks sa võind meres mürädä, 
Mere kaldaas kasuda : 
Meri oles sinda meelitanud, 
^ Mere kallas kasvatanud. 
'>,■ Kivikene hallikene! 
Eks sa võind meres mürädä, 
M re kaldaas kõrada, 
Ennem kui tuorti me tubaje, 



10 Kanti meie kamberisse, 
Meie neidiste vedädä, 
Kaokeste kakestada. 
Kivikene hallikene ! 
Nüüd sa rikud rinnaluida, 

15 Katki murrad kaelaluida, 
Nüüd minu käed kuluvad. 
Kivi riimi rikub ri .nad, 
Kivi vitsa väänab kaela, 
Käsipuu käed kulutab. 



Karjaste laulud, 



Kevadel. 

N. II. 56. B. 

Juba lehib leinakaske, 
Haljendab muretishaav 
Suure soo keskeella, 
Laia laandede vahela. 
5 Neitsikesed noorekesed. 
Lähme okse murdemaie, 
Kasukesi katkumaie 1 
Murra oksi, neitsikene! 
Murra oksi, katku kasu! 
10 Jäta ladvad murdemata, 
Jäta ladvad linnu lenda, 
Linnu lenda tui tulla, 
Peasukestel peale käia, 
Käol otsas kukutada. 



Kuku, kuku, käokene. 

V. K. II. 176. 

Kuku, kuku. käokene, 
Helgi, hella linnukene'. 
Egä kägu muele kuku : 
Kägu kukub karjatselle, 
• Laalab lapsehoidijalle. 
Helgib heenäniitejälle, 
Paugub pajoraiujalle ! 



Kägu kukub kuuse otsas. 

V. K. II. 175. 
Kari mull mängib kaasikussa, 
Talled tantsvad tallermaale, 
Isi mina mängin männa otsas, 
Käo pojad põuessagi. 
^> Kägu kukub kuuse otsas : 
Kulla neiu, hella neiu, / 
Anna mo pojad kädeje ! 
Ma tien sulle kolmed kingad. 
Ühed puescd, teesed luesed, 
Kolmandad kivised kingad. 
10 Puesed tien ma pulmes käiä, 
Luesed ilma lusti lüüa, 
Kivised kirikus käiä. 



Vihmale. 

V. II. 35. 

Saja vihma, kasta saksa, 
Kasta muida karjatseida, 
Uhu muida hulgukseida. 
Jäta minda kastematta, 
» Linnukest liutamatta, 
Värvukest väribtamatta. 
Mull ep ole kodu kuivajada, 
AU ei vee väänaj. da. 
Pealt et märja peastijada. 
10 Kesse kuivab märja särgi, 

Kesse valgema virutab, 
' Peseb piimakarvalise. 



116 



Karjaste laulud. 



Paneb kuuske kuivamaie, 
Pädakaie pleekimaie, 

^^ Kadakaie kahkumaie, 
Tammeje tahenemaie ? 
Jumal kuivab märja särgi, 
Mari valgema virutab, 
Peseb piimakarvalise, 

20 Paneb kuuske kuivamaie, 
Tammeje tahenemaie, 
Pädakaie pleekimaie, 
Kadakaie kahkumaie. 



Virulaste kiitus. 

V. II. 34. 

Vii üle vihmahoogu, 
Kanna üle kastehoogut, 
Vii hoogu Vigula poole, 
Aja hoogu Harju poole, 

.-, Vigula veiste juua, 
Harju naiste käte pesta, 
Käte pesta, rätte pesta. 
Uniste peade pesta, 
Tahmaste tanude pesta, 

J ) Liivaste linade pesta ! 

Harjumaal on mehed mustad, 
Tütterid ülitigedad. 
Poisid pooled niustelased. 
^ Meie maal on mehed mukid, 

lõ Mehed mukid, naised virgud, 
Tütterid üli-ilusad, 
Poisid pooled sakselased. 



Veera, veera, päiväkene. 

V. K. I. 85. 

Veera, veera, päiväkene, 
Alanegi, aokene ! 
Veera sinna, koh su vele', 
Sõvva sinna, koh sõsare'! 

Ega viisi päivä veerdä, 



Viisi aigu alaneda, 
Päiväl Olli paljo tüödä, 
Sulasilla suurta tüödä. 
Päiv suge sulaste päid, 

]o Laape karjalaste päid, 
Kullane hari käehnä, 
Laapilauda hõbeene. 

Sätte hari merde, 
Laapilauda lättehe. 

^^ Ai ta uUi otsimahe, 
Nõrga perrä nõudemahe, 
Saa-as ullil otsitus. 
Nõrgal perrä nõvvetus. 
Lätsi esi neiokene, 

^^ Esi karksi kabokene, 
Tõie tuo harja merestä, 
Laapilaua lätteest. 



Süö karja, sineta karja ! 

V. K. II. A. 172. 

Süö karja, sineta karja, 
Juo karja, jumeta karja, 
Heedä karja iiingämaie, 
Puhukeses puhkamaie, 
^ Raasukeses ramastama ! 

Süö siitä, kust ma söödan, 
Juo siitä, kust ma joodan, 
Süö siitä söödi rohto. 
Pure siitä puegu juurta, 
10 Näri siitä nälgäheinä, 
Senikui tõuseb tõrvalille, 
Ajab üles angerpüsti. 
Pistab üles piibelehte. 



Karjatse kaebtiis. 

V. K. II. 145. 

Muud käisid kirikutiedä, 
Mina käisin karjatiedä ; 
Muud laulsid kirikulaulu, 



Karjaste laulud. 



117 



Mina laulsin karjalaulu ; 
^ Muud kuulsid kirikukella, 
Mina kuulsin karjakella, 
Lepikussa lehmakella, 
Haavikus hoboste kella. 



Üleüldine karjalaut. 

S. II. 5. 934. 

Mõtsa, mõtsa, kar'akene, 
Keera mõtsa, kiräkene ! 

Kohe ma kar'a kallutelle, 
Kohe lehma' liigutelle? 

'' Turu ala toomistuhe, 
Liina ala lepistühe, 
Koh ei ole muud puud, 
Muud puud, muud lehte, 
Toome ossa, toome urva, 

10 Toome hellädse häielmü', 
Toome lilli liikmah. 
Sinna lää sisse sinimõtsa, 
Vahamõtsa vaihhele, 
O iks minno näiokeisi, 

15 Minno meelimar'akeist ! 
Panti ma karja kasinast, 
Vitsa võtma väikost, 
Jõvva-a ma kabu karja kaitsa 
Jõvva-a vaene vasta lüvvä. 

"20 Lõika ma siest sinivitsa, 
Lõika vaihhelt vahaladva, 
Sini iks vitsa kar'a kaidsi, 
Vahalatva vasta lei. 
Kar'usid iks vaesid, 

'^^ Kar"usid meelimar'akeisil 
Kiä iks kuuld, tuo kur'ot, 
Kiä näk, tuo näägut : 
Kar'use' iks kur'ategijä', 
Vele vila ravitseja'. 

;{0 Süö iks, süö, kar'akene, 
Maidsa', meelimar'akene ! 
Süö iks kottu, kui kõtra, 
Maidsa mago, kui marja. 



3.} 



nO 



Sus aja kodo kar'akese, 
Aja maija mar'akese, 
Kui iks um Sito söönu, 
Sito söönu, Juto joonu 
Sus iks kotost tõrelda-ai, 
Pirnaise pessä-äi. 

Pääväkene, tsõõrikene, 
Kuu kulla poolekene ! 
Joose sa päivä Jumalihe, 
Maali päiv madalahe, — 
Sus saa aig kodo minna, 
Kirja kodo keerätellä, 
Kar'usil iks päiv pikk, 
Näädsikil nätäl pikk, 
Sulasil iks suvi pikk. 

0-ks meid oraliisi ! 
Tohi mie karja kodo aia, 
Tohi kirja kodo keerdä, 
Vaest iks mie varra saa, 
Vaest astu inne aign ; 
Kodo umma tuodu toome- 

vitsa', 
Haavaladva' havvutedu. 
Sus iks meid lüvväs lühkeisi. 
Sus meid pestäs peenikeisi. 



Keväjäne karjalaul. 

S. II. 3. 930. 

Kohe aja uma kar'a, 
Vele kirä keerätelle ? 
Aja aleva nurmile, 
Aja kerigo kesale. 
^ Om iks meil allev aia all, 
Om kerik kesa pääl. 
Kulda saa risti kottalle, 
Haara Jumalat pallelda. 
Haara Marijat manida ; 
10 Naka-a sus kaoma Kares-leh- 

mä', 
Jää-ei maale mara-lehmä'. 
Aja sus hot sisse sinimõtsu, 



118 



Karjaste laulud. 



Vahalatvo vaihhelle, 

Lõika siest sinivitsa, 
16 Lõika vaihhelt vahaladva, 

Sinivitsa iks kar'a kaidsi, 

Vahalatva vasta lei. • 
Ärä iks ütle töist värki, 

Kaabu katsude kõnele : 
20 Sinivitsa' iks karja kaidsa-ai. 

Lüö-üi vasta vahaladva", 

Esi ma näio kar'a kaidsi, 

Vahalatva vasta lei. 
Anna iks teno Jumalaile, 
*° Au ala Marijalle, 

Ärä iks näi tuo päävä, 

Näi nuo' nädäli', 

Karja näksi iks mõtsa kallu- 
tama, 

Kirja mõtsa keerätämä. 
30 Illos sai iks ilma suvine, 

Kinä päivä keväjäne, 

Lätsi iks lumi lootsikilla, 

Viidi päivä vehmeril. 

Kavva mie olli umah kotoh, 
8B Kavva iste jese kotoh. 



Ku oU iks tasa talvekene, 

011 kidsu külmakene, 

Suur oli iks lumi usseh, 

Padi lumi paja all, 
•'^■^ Tuotse mie uppu uarmille, 

Tuotse tappa talve külma. 
Anna iks teno Jumalaile, 

Au ala Marijalle, 

Sai iks nö illos ilmakene, 
40 Paha vallus pääväkene. 

Karja näksi mie m.õtsa kallu- 
tama. 

Kirja mõtsa keerätämä, 

Saa iks nu suur suvekene, 

Saa kinä keväjäkene, 
*^ Haina nakkas mõtsah hale tarna. 

Lehte puuh libisema. 
Süö iks, kulla karakene, 

Maidsa. meelimarakene ! 

Süö iks kottu kui kõtra, 
so Maidsa mago kui mari, 

Süö iks haina täivast, 

Juo vesi vikahtkaarist. 



Mardi, Kadri ja Vastla laulud. 



Mardid. 

V. K. II. 204. 
Mardid tulnud kaugeelta, 
Üle suo suure ja libeda, 
Kullasta kõrendat müödä, 
' Vaskista valemit müödä. 

» Peretütar, neitsikene, 
Talutütar, tallekene : 
Ava uksi, tõsta telgi ! 
Kui sa ei ava uksekesta 
Egä tõsta telkkesta, 

10 Uksed põõnusta põrutan, 
Sagarista saputelen 

Peretütar, neitsikene, 
Talutütar, tallektne: 
Puhu sie tuli tubaje, 

1* Lõõtsu lõke põrmandulle ! 
Kui põle tulda teil tuassa, 
Puhu tulda kuke suusta, 
Lõõtsu lõo lõua luista, 
Kõeruta kana ninästä. 

to Peretütar, neitsikene, 
Talutütar, tallekene : 
Võta pindu pingistagi 1 
Kui põle pindu pingissagi, 
Võta pindu parrestagi ; 

a* Kui põle pindu parressagi. 
Võta laastu lõukaalta ; 
Kui põle lõukal laastukesta, 
Võta tohto tualaelta. 



Peretütar, neitsikene, 
30 Talutütar, tallekene : 

Falun sie tuli tubaje ! 

Märdid tulnud kaugeelta, 

Märdi küüdsed kühnetäväd, 

Varvaad valu tegevad, 

36 Sõrmeotsad sõitelevad. 

Peretütar, neitsikene, 

Talutütar; tallekene : 

Ava uksi. tõsta telgi! 

Kui sa ei ava uksekesta 
40 Egä tõsta tellekesta, 
Uksed põõnusta põrutan, 
Sagarista saputelen 
Mull on ju hulgas uksessepäd, 
Salgus mull sagarasepäd, 
45 Mull on põues põõnassepäd : 
Ma panen põõnad põdrasarvist, 
Ma panen kiilud kitsesarvist. 
Pulgad panen pukisarvist. 

Kadrid. 

V. K II 205. 

Kadri tulnud kaugeelta, 
Üle suo, läbi libeda 
Kadri küüdsed külmetavad, 
Varvaad valu ajavad, 
õ Peremies, peremehike, 
Perenaene, naesuke : 



120 



Mardi, Kadri ja Vastla laulud. 



Laske sisse Kadri sandid ! 
Peretütar, neitsikene, 

Puhu sa tuli tubaje, 
10 Lõõtsu lõke põrmandalle ! 

Kui põle pierguda peressa, 

Võta lõhnast lõmmukene; 

Kui põle lõhnas lõmmukesta, 

Võta pingist pinnukene; 
16 Kui põle pingis pinnukesta, 

Võta ruogu räästäästä. 
Peremies, peremehike, 

Perenaene, naesukene, 

Laske sisse Kadri sandid ! 
2° Lasete sisse Kadri sandid : 

Õnnistagu teie õued. 

Õued täisi õhvasida, 

Õued õhvade emasid; 

Laadad täisi lammaida, 
-° Laadad lammaste emasid; 

Põhud täisi põrsaida, 

Pahnad põrsaste emasid ! 

Kui ei lase sisse Kadri santa: 

Saagu, saagu, ma sajatan, 
^ Saagu tütar sammeldama, 

Seenä ääre seenetama. 

Mehele meelepahasse. 

Taadi tahma lakkujasse, 

Õe õue pühkijässe, 
^° Vennale vie vedajas ! 



Vastlapäeva laul. 

V. II. 72. 

Vistel vastel poisikene, 
Ei vastel tuassa seisa. 
Vastel seisab vainijulla. 
Lume valgella väljala, 

Linad liuu laskijalle. 
Takud taga tõukajalle, 
Hebemed eestvedajalle, 
Tudrad tua-istujalle ! 



Liulaskmise laul. 

V. I. 89. 

Liu lau laskijalle, 
Linad pikad liugujalle. 
Takud taha tõukajalle, 
Tutrad tua-istujalle. 
5 Kes ei tule liugumaie, 
Sell linad liguje jäävad, 
Seina ääre seenetavad. 
Aja ääre hallitavad, 
10 Koppelije kolletavad ; 
Nõnda pikad minu linad. 
Kui see liuumäekene 
Nõnda valged mmu linad, 
Kui see lumehangekene. 



Nekruti laulud. 



Kus meid viimaks viidänessa. 

V. K. II. 288. 

Tuul teab seda tubada, 
Maru teab seda ma jada, 
Kus meid viimaks viidänessa, 
Ajal pikal annetasse. 
'' Kuna hellad, kuna velläd, 
Kuna meie sinna saame, 
Kus ei kuule kuke heältä, 
Egä linnu laulu heältä : 
Kus on püsside põrina, 
10 Suuretükkide surina, 
Tinakuulide logina. 
Seal on hellad, seal on vel- 
läd. 
Seal on velläd vehkelemäs, 
Taadipojad tappelemas. 
^^ Teene püüab teese peädä. 
Teene teese verd imeda. 
Seal on hellad, seal on vel- 
läd. 
Seal on vüöni meeste verda. 
Pooli sääri poeste verda, 
20 Ratsu kapju kaasa verda, 
Tühigi tüdreku verda. 



Kui mind ära annetasse. 

V. K. II. 290. 

Kui mind, kui mind, vennu- 
kene. 
Kui mind ärä annetasse, 
Siitä maalta saadetasse, 
Siitä maalta sinna maale, 

5 Kus on püsside põrina, 
Puusetükkide tüminä, 
Raudamägede ragina, 
Hõbekuulide lagina : 
Seal nied vennad vehkeleväd, 

10 Tädipojad tappelevad. 

Seal põle, seal põle, vennu- 
kene, 
Seal põle sõjas naene armas, 
Naene armas, kaasa kallis: 
Armas aga on hallas moeka, 

15 Kallis kangepeä hobone. 
See peästäb mehe sõjasta, 
Mehe poja Pohlamaalta, 
Emälapse lahingista, 
Isäpojad pulmastagi, 

20 Minu verisest mängusta. 



Kätkilaulud. 



Kätkilaul. 
V. II. 71. 

Tudu, tudu, kasva, kasva, 
Tudu, kasva, tõuse suureks, 
Maga kaua, kasva pikaks, 
Kasva eidele esiku, 
^ Haudujalle askelikku, 
Toojale tule puhuja, 
Virvele vee vedaja, 
Salme sauna küttijaksa ! 



Ehk saad eide itketaja, 
'" Haudujalle haugutaja, 
Vee silmasta vedaja ! 



Lapse uinutamise laul. 

V II. 70. 

Tule, tule, unekene. 
Tule, uni, uksest sisse, 
Astu, uni, aknast sisse, 
Kuku lapse kulmu pääle, 
Lange lapse lau pääle. 



Sihi lapse silma pääle, 
Asuta aseme pääle. 
Vao lapse voodi pääle ! 
Mina vaene lapse vangi, 

^0 Kali kätkite alune, 

Käed ei lõpe kätki päälta, 
Sõrmed kätki sõudemilta. 
Jalad kätki jalgudelta. 
Muud naised uned magavad, 

15 Kali käänab teise poole. 
Mina laulan lastadana, 
Suisutelen sulgedana 
Kui see parti poegadana. 
Maga kaua, kasva suureks, 

-0 Kasva suureks, karjas käija, 
Karjas käija, marja tooja, 
Orusta hobuse tooja, 
Soost lehma lennataja ! 
See toob marja metsastagi, 

■^5 Sinikad soo siesta, 
Jovikad jõe taganta 
Murakad toob muilta mailta, 
Pohlad põllu rajadelta, 
Maasikad toob mägedelta. 



Mõistatused. 



Mõistatused. 

V. 1. 84. I. 

Mõista, mõista, mu õeke : 
„Mis sealt tõuseb soost sini- 
ne ?" 
Mina mõistan, miks ei mõista : 
,Kuu tõuseb soost sinine." 
•'' Mõista, mõista, mu õeke : 
„Mis sealt tõuseb maast pu- 
nane ?" 
Mina mõistan, miks ei mõista : 
, Päev tõuseb maast punane." 
Mõista, mõista, mu õeke : 
^^ „Mis seal mugendab mäella?" 
Mina mõistan, miks ei mõista : 
„Ruki mugendab mäella." 
Mõista, mõista, mu õeke : 
,Mis sest rukkist muge'emba?" 
15 Mina mõistan, miks ei mõista : 
„Nisu rukkist muge'emba." 
Mõista, mõista, mu õeke : 
„Kesse ehib riide'eie?" 
Mina mõistan, miks ei mõista : 
20 „Herne ehib riideeie." 
Mõista, mõista, mu õeke : 
«Kellel need ilusad õiled?" 
Mina mõistan, miks ei mõista: 
,Ual need ilusad õiled." 
-^ Mõista, mõista, mu õeke : 
,Kes maani maksuline ?" 



Mina mõistan, miks ei mõista: 
„Läätse maani maksuline." 

Mõista, mõista, m'u õeke : 
^^ „ Kesse liputab sabada ?" 

Mina mõistan, miks ei mõista: 
„Lina liputab sabada." 

Mõista, mõista, mu õeke : 
„Kellel kuldene kübara." 
''^ Mina mõistan, miks ei mõista : 
„Kuusel kuldene kübara." 

Mõista, mõista, mu õeke: 
„Kellel ilus haisukene ?" 

Mina mõistan, miks ei mõista : 
*^ „Õunal ilus haisukene," 

Mõista, mõista, mu õeke : 
„Kellel valgee kasukas ?• 

Mina mõistan, miks ei mõista: 
„ Kasel valgee kasukas." 
*^ Mõista, mõista, mu õeke : 
«Kellel see sinine kuube?" 

Mina mõistan, miks ei mõista: 
«Pajul see sinine kuube." 

Mõista, mõista, mu õeke : 
•^0 .Kellel need punased sääred?" 

Mina mõistan, miks ei mõista: 
„Lepal need punased sääred." 

Mõista, mõista, mu õeke : 

«Kellel see krobi kasukas." 

55 Mina mõistan, miks ei mõista: 

„ Männil see krobi kasukas." 

Mõista, mõista, mu õeke : 



124 



Mõistatused, 



eo 



65 



,Kesse metsas musta kukke?" 

Mina mõistan, miks ei mõista: 
, Tedre metsas musta kukke." 

Mõista, mõista, mu õeke : 
,Kes on kõrve karjapoissi?" 

Mina mõistan, miks ei mõista: 
,Karu kõrve karjapoissi." 

Mõista, mõista, mu õeke : 
„Kes on laane lambuline ? 

Mina mõistan, miks ei mõista: 
.Hunt on laane lambuline." 



Mõistatused. 

V. I 84. II. 

Mis seal kõnnib kõrta mööda, 
Astub aia äärta mööda. 
Üles tõuseb tõstematta, 
Maha laseb laskematta, 
5 Ilma piimata elakse? 

Mina mõistan, miks ei mõista: 



Mesilane linnukene, 
Herilane hellakene, 
Seep see kõnnib kõrta mööda, 
10 Astub aia äärta mööda, 
Üles tõuseb tõstematta, 
Maha laseb laskematta. 
Ilma piimata elakse. 



Vikerkaar, 

V. I. 85. 

Kesse joob meresta vetta, 
Haisub vetta allikasta. 
Katsub vetta kaivudesta. 
Mekib mitmesta jõesta? 

Vikerkaar, minu vennikene, 
See'p see joob meresta vetta, 
Haisub v£tta allikasta, 
Katsub vetta kaivudesta, 
Mekib mitmesta jõesta. 



Lood 



Legendad, 



Jeesuse sõit. 

S. I. 2a. 143. 

Jeesu sõite jõke pite, 

Püha Maarja perve pite. 

Kiä täil vasta puttusigi, 

Puttusigi, johtusTgi? 
• Pjttu täil hiiro, hüä hopen, 

Puttu ratsu, rataskaal 
Jeesu haard hiiroga kõnelda, 

Tere iks sa hiiro, hüä hopen, 

Tere ratsu, rataskaal ! 
10 Vii iks sa Jeesu üle vete, 

Kanna Määrija kanane, 

Vii iks sa väilä välä pääle, 

Kosta vällä kuiva pääle 
Hiiro iks keelilä kõiieli: 
15 Või iks ei viia Jeesus poig, 

Ole iks ma väega väsünü, 

Raaskese ramehunnu. 

Eelä ma sõidi saja all, 

Veeri ma vele all, 
2« Selle ole ma väega väsünü. 
Jeesu iks tuo keelilä kõneli : 

Kui sa iks hiiro liukatat, 

Sulle tulgu valda varesit, 

Küläkond kaarnit. 
55 Kõik iks vierku su verele, 

Kõik rüökku rõip-lle 

Kui sa iks hiiro hukatat, 



Mille vii-is sa Jeesut üle vete, 

Kanna-as Marija kanast. 
30 Jeesu iks sõite jõke pite, 

Püha Maarja perve pite. 

Kiä iks täil vasta puttusigi, 

Puttusigi, johtusigi? 

Puttu iks täil kerik kuldakupp, 
^^ Kuldakupp, hõpe rist. 

Jeesus iks kerikuga kõneli : 

Tere M<s sa kerik. kuldakupp, 

Kuldakupp, hõberist. 

Vii sa Jeesu üle vete, 
^'■^ Kanna Marija kanane. 
Või ei viia, Jeesus poig, 

Kanda-ai, Marija kanane. 

Hummen tule mull päivä pühäne, 

Kaiius kallis aokene, 
*'^ Siseh mull iks papi palle lauli, 

Siih kuugi koolipoisi', 

Siih singe sinisärgi', 

Kõnne kõlladse' kasuga'. 
Jeesu iks keelilä kõneli : 
*^ Papi jäägu suil iks pallo 

laulma, 

Koolipoisi* kuukma, 

Jäijgu iks su sisse sinisärgi', 

Kõnma kõlladse' kasuga'. 

Kui vii-is sa leesut üle vete, 
'^ Kanna-as Marija kanast. 
Jeesu -õite jõke pite, 



128 



Legendad. 



Püha Maarja perve pite. 

Kiä täil vasta puttusigi, 

Puttusigi, johtusigi ? 
''O Puttu iks täil härga ugasarvi, 

Ugasarv, kõlguskõtt. 
Tere iks härg, ugasarv. 

Vii iks sa Jeesu üle" vete, 

Kanna Marija kanane, 
®'' Vii iks sa valla välä pääle, 

Kosta vällä kuiva pääle. 
Härga iks keelilä kõneli : 

Ma iks küll veesi, Jeesus poiga, 

Kannasi, Marija kanane, 
70 Om iks mull kukru kulehunnu, 

Omma sarve sammeldunnu. 
Jeesu lausi meelestani : 

Pane ma kulla kukruhe, 

Hõpe sarvile salidse, 
'^ Vii iks Jeesus üle vete. 
Pand iks ta kulla kukruhe, 

Hõpe sarvile salidsi, 

Vei iks ta Jeesu üle vete. 

Kanni Marija kanase, 
80 Vei iks ta vällä vala pääle, 

Kost vällä kuiva pääle. 
Jeesu iks jäll keelilä kõneli: 

Oh iks sa härga, ugasarv ! 

Kui sa iks härg hukatat, 
86 Vaga veri vaivatat. 

Sülle iks õlle utetase'. 

Sulle viina' veetase', 

Hõim iks kokko kutsutas, 

Armu' ütte aelase, 
90 Sulle iks peo' peetase, 

Kui härg tapetat. 



Ilma parandamine. 

S, I. 34. 

Tulli üles hommogulla, 
Inne varra valgehet, 
Kaie usse läbi paja, 



Aie pää akenast. 
õ Usseh iks iki ilma latse'. 

Täiva tähe tänitelli. 

Mille nu iki' ilma latse', 

Täiva tähe' tänitelli ? 

Tühi uose ilma tütärd, 
10 Nälga ilma näiokeist. 
Säält ma tahtse taivahe, 

Tahtse iks taivaste takasta, 

Pässi iks pilvi vaihhelt, 

Säält lätsi iks Jesu lävele, 
15 Aste ma Maarja aknaile.- 

Koputelli, raputelli, 

Kuldarõngast koputelli, 

Raudarõngast raputelli. 
Kiä iks sääl lävele lähesi, 
-° Kiä sääl aste aknaile! 

Jeesu sääl lävele lähesi. 

Maarja aste aknaile. 
Tere sa Jesu, mino jese. 

Püha Maarja, mino maama! 
-^ Tule sa maale kaema, \ 

Maale maada parandama, 

Usseh sääl iki ilma latse', 

Täiva tähe tänitelli. 

Tühi sääl uose ilma tütärd, 
30 Nälga uose ilma näiot, 

Selle iki ilma latse, 

Täiva tähe' tänitelli. 
Jesu hõigas' iks kolme sulast: 

Sulane iks, sui hobene, 
35 Päiviline, otsi päitse', 

Or'alise', otske uh'a', 

Palgaline, pane ette, 

Jesu hoigas iks kolme tütärd: 

Anne sa armas, Katre kalfis, 
^0 Hedo, hella latsekene ! 

Tooge iks ruttu mu rõiva', 

Kärehe mu kängidse'. 

Lää iks ma maale kaemahe, 

Maale ma maada parandama. 
45 Lätsi ta maale kaemahe, 

Maale maada parandama, 



Legendad. 



129 



Ärä ta laust meelestani, 
Lausi meele poolestani : 
Ärä tie ikku, ilma latse', 

'0 Täiva inäp tie tähe' tänitelgu-ui! 
Kuu olgu tuo tütar kuningille, 
Ao tütar Aleville 
Päävä tütar päälikille, 
Vaene iks võtku vaesid, 

•'•' Rikas võtku rikkid. 



Tamme istutamine. 

V. K. II. 296. A. 

Läksin metsa kõndimaie, 
Uduselta hulkumaie, 
Varaselta vaatamaie. 
Mis mä leidsin metsästägi ? 
.-. Leidsin tamme taimekese. 
Viisin kodo kasvamaie, 
Õue-aida õitsemaie, 
Ukse-edise ehteksi. 
Istutin isä ilule : 
lo Jõua tamme, kasva tamme, 
Tõuse, tamme, tugevaksi, 
Kerki, tamme, kõrgeeks! ! 
Tamm ei jõudnud, tamm ei 

käsnud, 
Tamm ei hiljuke edenend, 
15 Tamm ei tõusnud tugevaksi, 
Tamm ei kerkind kõrgeeksi. 

Istutin emä ilule : 
Jõua tamme, kasva tamme, 
Tõuse, tamme, tugevaksi, 
•>ö Kerki, tamme, kõrgeeksi ! 
Tamm ei jõudnud, tamm ei 

käsnud, 
Tamm ei hiljuke edenend, 
Tamm ei tõusnud tugevaksi. 
Tamm ei kerkind kõrgeeksi. 
-^ Istutin venna ilule : 

Jõua tamme, kasva tamme, 
Tõuse, tamme, tugevaksi. 



Kerki, tamme, kõrgeeksi ! 
Tamm ei jõudnud, tamm ei 
käsnud, 

:<o Tamm ei hiljuke edenend, 
Tamm ei tõusnud tugevaksi. 
Tamm ei kerkind kõrgeeksi. 

Istutin õe ilule : 
Jõua tamme, kasva tamme, 

■'^ Tõuse, tamme, tugevaksi. 
Kerki, tamme, kõrgeeksi ! 
Tamm ei jõudnud, tamm ei 

käsnud, 
Tamm ei iiiljuke edenend, 
Tamm ei tõusnud tugevaksi, 

4u Tamm ei kerkind kõrgeeksi. 
Istutin peiu ilule : 
Jõua tamme, kasva tamme, 
Tõuse, tamme, taevaasse, 
Oksad poolde pilveesse ! 

^•"' Tamm siis jõudis, tamm siis 
kasvis, 
Tamm siis hiljuke edenes, 
Tamm siis kasvis taevaasse. 
Oksad pilveje pugesid, 
Tamm taht taevasta jagada, 

.-,0 Oksad pilvet pilkitada. 
Mina venna palvielle : 
Vennakene, hella vellä. 
Ihu kirves, kiilu värsi, 
Tie taperi tera tasane, 

õõ Tule tamme raiumaie ! 

Tamm tahab taevasta jagada, 
Oksad pilvet pillutada. 

Vennakene, hella vellä 1 
Alt saab aita, pealt saab lauta, 

00 Tüvikust saab tünderida, 
Okstest saab hobeste talli, 
Keskeelt kena kiriku, - 
Ladvast laste lustilauda. 
Mis jääb üle laastukene : 

65 Sest saab mulle kirstukene. 
Kirstu peäie kaanekene. 



130 



Legendad. 



Sinikirja linnukene. 

V. I. 10. 

Mina laulan, mitu tunnen, 
Mitu ilma tundematta. 
Kes ei tunne, see küsigu, 
Küll ütlen, koha juhatan, 
^ Küha arma annan teada. 
Vihulast olen viidud virve. 
Sagedast olen saaaud Salme, 
Arukask olen Kandleelta. 

Üks on õunapuu mäella, 
10 Üks on oksa õunapuussa. 
Üks on õlle oksa pealla. 
Üks on õuna õile pealla. 
See õuna mõnesugune: 
Kuu poolt kumedikene, 
15 Päeva poolt punasikene, 
Riia poolt on ristiline, 
Narva poolt on naastulinc, 
Harju poolt on haukuline. 

Tuli üksi suuri tuuli, 
"■^^ Sai üksi sadune ilma, 
Veeretas õuna vedeje. 
Ajas õuna allikale. 
Mis sest õunast sündinekse ? 
Sinikirja linnukene, 
•^'^ Sinikirja, siibakirja. 

Loogelekse linnukene, 
Loogelekse, lendelekse, 
Letidas meie lepikule, 
Kukkus meie koppelie, 
^3o Arvas meie haavikule. 
Määras meie männikuie. 

Meie koplis kolmi põesast ; 
Üks on sinine põesas, 
Teine on punane põesas, 
^^ Kolmas kulla karvaline. 
Sinikirja linnukene, 
Ära pue sinise põesa, 
Ära pue punase põesa, 
Pue kulla karvatsisse. 
40 Sinisiiba linnukene 



Võttis kuldase omaksi, 

Hõbedase armaaksi 
Hakkas siis pesa tegema, 

Tegi kuu, tegi kaksi, 
4.-) Poole kuuda kolmatagi, 

Nädalagi neljatagi ; 

Sai siis pesa valmieksi. 
Hakkas siis mune munema, 

Munes kuu, munes kaksi, 
-.0 Poole kuuda kolmatagi, 

Nädalagi neljatagi ; 

Said siis munad munetud. 
Hakkas poegi hauduma, 

Haudus kuu, haudus kaksi, 
■'■' Poole kuuda kolmatagi, 

Nädalagi neljatagi; 

Said pojad verisulije. 
Hakkas poegi pillutama: 

Ühe pani kuuks kumamaie, 
^'^ Teise pani täieks t.evaaie, 

Kclnias p-ievaks pääle ilma. 

P isi' e tsõõri morola. 

V. K. I. 18. 
Poisi' lei tsõõri morola, 
Vaski-tsõõri vainiulla, 
Kulda-tsõõri koppelih. 
Mina mari manna vahe, 
•'' Virvi veerel veerätelli, 
Leiva põrmu põlle päälä, 
Sine siidiräti päälä, 
Udsu uvve kängä päälä. 
Lätsi kodo ikkeehna, 
10 Imä mulle vasta tulli, 
Küsütelü, nõvvatelli : 
Mis sa iket, tütar nuori? 
Mis ma ike, imäkene ? 
Poisi' lei tsõõri morola, 
,- Vaski-tsõõri vainiulla. 
Kulda-tsõõri koppelih. 
Mina mari manna vahe, 
Virvi veerel veerätelli, 



Legendad. 



131 



üo Leiva 
Sine 
Udsu 
Ärä 
Meil 

■25 Meil 
Meil 
Mõse 
Sine 
Udsu 



põrmu põlle päälä, 
siidiräti päälä, 

uvve kängä päälä. 
ikku, tütar nuori ! 
juosk oja usse alt, 
om läte läve ai, 
om väina värehte ai. 

põrmu põlle päält, 
siidiräti päält, 

uvve kängä päält. 



Helmeste kahju. 

V. K. I. 106. 

Lätsi mõtsa kõndimahe, 
Arro pite ajamahe, 
Näie kaara kasuvat, 
Tõvvu vila tõsevat. 
■' Karksi kaara kitskemahe, 
Heidi helme" kivi pääle, 
Kaala raiia' kannu pääle. 
Tulli varas var:kost, 
Kuri mies kuusikost, 

10 Haard helme' kivi päält, 
Kaala raha' kannu päält. 
Säält ma ikule isosi, 
Säält ma nõssi nõrole, 
Tulli ikkeh imä mano, 

'^ Nutteh noore vele mano. 
Imä küündü küsijmähe, 
Imä nõrku nõudemahe: 

Mis sa iket, tütar hella. 
Mis sa kaibat, kabo kallis ? 

-° Mis ma ike, imäkene, 
Mis ma kaiba, kabokene ? 
Lätsi mõtsa kõndimahe, 
Arro pite ajamahe, 
Löüse kaara kasuvat, 

■-^ Tõvvu vila tõsevat. 
Oli Juudas jutra külvnü, 
Äi külvnü äijästüt 
Karksi sisse kitskemahe, 
Heidi helme' kivi pääle, 



;io Kaala raha" kannu pääle. 
Tull iks varas varikost. 
Kuri mies kuusikost, 
Haard mu helme' kiviltä, 
Kaala raha' kannu päält. 

•^•'' Ärä ikku, tütar hella ! 
Kui ma riedi liina lää. 
Siis ma osta suure sõle, 
Pääle heida helme kõrra, 
Päähä tuo Pärna räti. 

Hane karjane. 

V. K. II. 304. A. 
Emakene, memmekene I 
Muile antsid muuda tüödä, 
Sulaselle suurta tüödä, 
Minijälle mitu tüödä, 
° Mulle tüödä hõlbukesta : 
Hanid hoida, kanad kaitse, 
Lestäsjalad lepitada, 
Varvasjalad vaigistada. 
Ajasin hanid ojasse, 

^^ Keerutin kanad kesale, 
Varvasjalad varvikusse, 
Lestäsjalad lepikusse. 
Laglekesed laine peale. 
Isi istsin õmmelema, 

'•"" Ajasin uduhameta, 
Pilutasin peenet särki. 
Pannin peä pajo nõjale. 
Uinusin unde magama. 
Tulli kulli kurja küüsi, 

■-" Ajas mo hanid ojasta, 
Keerutas kanad kesältä, 
Laglekesed laine peältä, 
Varvasjalad varvikusta, 
Lestäsjalad lepikusta. 

-"' Läksin kodo kurval meelel, 
Ahju ette halval meelel. 
Kes tulli kurva küskelemä ? 
Oma hella emakene : 
Miks sa nutad, tütar nuori? 

9^- 



132 



Legendad. 



^0 Mina mõistsin, kohe kostsin : 

Miks mina nutan, memmekene? 

Muile antsid muuda tüödä, 

Sulaselle suurta tüödä, 

Minijälle mitu tüödä, 
''^^ Mulle tüödä hölbukesta : 

Hanid hoida, kanad kaitse, 

Lestäsjalad lepitada, 
/ Varvasjalad vaigistada. 

Ajasin hanid ojasse, 
■♦o Keerutin kanad kesale, 

Varvasjalad varvikusse, 

Lestäsjalad lepikusse. 

Isi istsin õmmelema. 

Ajasin uduhameta, 
*■' Pilutasin peenet särki. 

Tulli kulli kurja küüsi, 

Ajas mo hanid ojasta, 

Keerutas kanad kesältä. 

Varvasjalad varvikusta, 
i9 Lestäsjalad lepikusta. 

Emä mõistis, vasta kostis : 

Ole väita, tütar nuori ! 

Ma panen orjad otsimaie, 

Levälapsed hana leidma, 
55 Mina siis mõistsin,jälle kostsin: 

Emakene, memmekene! 

Ori otsib hooletusti, 

Levälapsed laiska müödä. 

Ma laen isi tillukene, 
Go Müöda maada madalukene. 
Läksin isi tillukene, 

Müödä maada madalukene. 

Läksin mina tüki tiedä, 

Läksin mõisa vällä peale, 
65 Seal olli kümme kündijädä, 

Ühessä äestäjädä. 

Küssin mina kündijältä. 

Ei sie kündijä kõnelend, 

Äestaja teenud heältä. 
7c Võtsin kündijä kübärä, 

Äestaja looga peältä. 

Küll siis kündijä kõneles, 



Äestaja, hästi rääkis : 
Neitsikene, noorekene ! 

75 Mine sa Meeri mõisaasse. 
Sinnap so hanid aeti, 
Sinnap so kanad keerati, 
Sinnap so lagled lendänesid. 
Läksin Meeri mõisaasse. 

so Alla tuodi kuldatuoli 
Mo oma hani luesta. 
Ette panti kuldalauda 
Mo oma hani kondista. 
Peale panti kaksi kannu, 

85 Mõlemad mõduda täisi 
Mo oma hani verestä. 



Härgade kahju. 

V. K. I. 104. 

Mull on veli veripini, 
Aie külmal kündemähe, 
Kalel atra kandemahe. 
Hallal maada harimahe. 

■' Härä ette härmätetü, 
Piitsk oli peijo külmanu 
Teie tule toomistuhe, 
Sau lats saare veere ala. 
Lätsi käsi peesütämä, 

10 Jala kundse kostutama. 
Tulli susi soomikost, 
Lagja käppa laasikost, 
Seie nie' härä' mõlemba', 
Kats üte karvalist, 

1^' Kalli' kuUasta mõlemba'. 
Mina kodo joosteh joosi, 
Joosteh joosi, jalol käve. 
Kiä küündü küsümä, 
Kiä nõssi nõudema? 

•20 Imä küündü küsümä, 
Imä nõssi nõudema. 
Mis sa iket, pojakene ? 
Mis ma ike, emakene ? 
Mull on veli veripini, 

-■' Aie külmal kündemähe, 



Legendad, 



1^3 



Kalel atra kandemahe, 
Hallal maada harimahe, 
Härä etle härmätetü, 
Piitsk oli peijo külmanu. 

■"■'^ Tele tule toomistuhe, 
Sau lats saare veere ala. 
Lätsi käsi peesütämä. 
Jala kundse kostutama. 
Tulli susi soomikost. 

^•"' Lagja käppa laasikost, 
Seie nie' härä" mõlemba , 
Kats üte karvalist, 
Kalli' kullasta mõlemba . 
Ära ikku, pojakene ! 

40 Kui Poolo poja tege, 
Kares leliem kandma saa, 
Sis saava härä' mõlemba", 
Kats üte karvalist. 
Kalli" kullasta mõlemba". 



Salme. 

N. I. 3. A. 

Oli üksi noori naene ; 

Laksi karja saatemaie, 

Leidis kana vainiulta, 

Viis see kana kojuje. 
•' Kanast kasvis inimene, 

Sula Salme neitsikene ! 
Siis sel tulid kolmed kosjad: 

Üks oli kuu, teine päeva, 

Kolmas tähte poisikene. 
10 Tuli kuu poisikene 

Viiekümmenel hobusel, 

Kuuekümmenel kutsarilla. 

Salme hüüdis aidastana, 

Kõneles kivi kojasta : 
i. Ei mina kuule lähe ! 

Kuul on kolmi ametida ; 

Korra tõuseb koidikul, 

Vahel päeva veerangul, 

Korra päeva tõusangul. 
20 Tuli päeva poisikene 



Viiekümmenel hobusel, 

Kuuekümmenel kutsarilla. 

Salme hüüdis kaugelt vasta : 
Ei mina päevale lähe 1 
-^' Päeval paljo viisisida : 

Palavaste paistab päeva, 

Heledaste heidab ilma ; 

Kui on hele heina aega. 

Siis ta vihmada vihistab ; 
^" Kui on kallis kaera külvi, 

Siis ta põudada põristab, 

Kaera külvie kautab. 

Odrad põllule põletab, 

Linad liitis liivakuie, 
•^^ Herned vao vahele, 

Tatterad toa tahaje, 

Läätsed käänas käändaaie. 
Tuli tähte poisikene 

Viiekümmenel hobusel, 
40 Kuuekümmenel kutsarilla. 

Salme hüüdis aidastana : 
Talli viige tähe hobune, 

Tähe lauku latterie. 

Andke ette heinusida, 
*•"' Kandke ette kaerusida, 

Peitke peenie linuje, 

Katke laia kangaalla. 

Silmad siidie magama, 

Kabjad kaeraje lebama. 
50 Ise, tähte, istutage 

Ette see ihutud lauda. 

Taha see tahutud seina, 

Alla pinki pihlakane, 

Ette need road rohised, 
55 Peale pipparad paremad. 
Toodi siis tähte tubaje : 

„Söö, tähte, joo, tähte. 

Ela, tähte, rõõmusaste!'' 

Tähte mõõkada täristab, 
t;o Kulda helkuda helistab, 

Kannus-kardada käristab : 
„Ei taha süüa, ei taha juua! 

Tooge mu oma tubaje, 



134 



Legendad. 



Saatke Salme põrmandale !" 
66 Salme hüüdis aidastana, 
Üle õue hoorieesta : 
. Peiukene, poisikene, 
Annid aega kasvadessa, 
Anna aega ehtidessa. 
70 Kaua ehib see isata, 
Kaua ehib see emata, 
Kaua vaene vöödeleksi. 
Ei ole eite ehtimassa, 
Vanemad valmistamassa, 
75 Küla eided ehitavad, 
Valla naesed valmistavad. 
Küla annab külma nõu, 
Rahvas raudase südame. 

Lunastatav neiu. 

S I. 39. 
Vello võtt Vinne naase, 
Sõsar salle sõamiest. 
Saie istma sõatõlda, 
Vainulippu liikmahe, 

' Sõa lõüsi tõlla tõrvatedu, 
Vainulipu liivatedu, 
Tahtse tõllast är paeda, 
Vainulipust linnada. 
Saa-as tõllasta paeda, 

10 Sinilipusta linnada. 

Lätsi siis vineh veerümä, 
Purjo pooli juoskema, 
Näio lausi meelestani, 
Lausi meele poolestani : 

,5 Piä sa vineh, Vineläne, 
P.ä sa purjo, Poolakene ! 
Lase ma kae kodo poole, 
Heida silmi hella poole. 
Kiä näe ma kotoh käüvat, 

20 Eloliinah liikuvat? 

Ese näi iks kotoh käuvat, 
Eloliinah liikvat. 
Esekene, hellakene, 
Tätäkene, tähekene ! 

'^5 Võta sa tiitär sõast, 



Sõa leiba süömäst, 

Vainukandsu kastemast. 
Ese lausi meelestani, 

Lausi meele poolestani : 
Ho Tütar, hella linnukene ! 

Mine iäst, elä kavva, 

Sõa iks leiba süömä, 

Vainukandsu kastema. 
Lätsi jäir vineh veerümä, 
■'■' Purjo pooli juoskema, 

Näio jäir lausi meelestani, 

Lausi meele poolestani : 

Piä sa vineh, Vineläne, 

Piä purjo. Poolakene! 
40 Lase ma kae kodo poole, 

Heida silmi hella poole. 
Kiä näe m.a kotoh käuvat,. 

Eloliinah liikuvat? 

Ime näi ma kotoh käuvat, 
^^ Eloliinah liikvat. 

Imekene, hellakene, 

Maamakene, mar'akene ! 

Võta sa tütar sõast, . 

Sõa leiba süömäst, 
50 Vainukandsu kastemast. 
Ime lausi meelestani, 

Lausi meele poolestani, 

Minga ma sinno võta ? 
Omikssull kotoh kolmi lehma,. 
•'^ Üts iks sa anna mino jaost, 

Tõne sa tõlgule tooda, 

Kolmas suil kodo jäänes. 
Ime lausi meelestani : 

Mine sa iäst, elä kavva, 
(50 Sõaleibä süömä, 

Vainukandsu kastema. 
Lätsi jäir vineh keeruma, 

Purjo pooli juoskma, 

Näio lausi meelestani : 
''•' Piä sa vineh, Vineläne, 

Piä purjo, Poolakene ! 

Lase ma kae kodo poole, 

.Heida silmi hella poole. 



Legendad. 



135 



Kiä näe ma kotoh käuvat, 
',0 Eloliinah liikvat. 

Velekenc, noorekene ! 

Võta sa sõsar sõasta, 

Vainukandsu kastemast. 

Vello lausi meelestani, 

'^ Lausi meele poolestani : 

Minga ma sinno võta ? 
Kolm on suil hobest kotoh, 

Üts sa anna mino jaost, 

Tõne tõlguie tooda. 
Sü Kolmas suil kodo jäänes. 
Vello lausi meelestani, 

Lausi meele poolestani : 

Mine iks iäst, elä kavva, 

Sõaleibä süömä, 
^' Vainukandsu kastema. 

Lätsi jäW vineh veerümä, 

Purjo pooli juoskema, 

Näio lausi meelestani, 

Lausi meele poolestani ; 
90 Piä sa vineh, Vineläne, 

Piä purjo, Poolakene ! 

Lase ma kae kodo poole, 

Heida silmi hellä poole. 
Kiä näe ma kotoh käuvat, 
ö" Eloliinah liikvat ? 

Sõsare näi ma kotoh käuvat, 

Eloliinah liikvat 

Sõsareni, armahani ! 

Võta minno sõasta. 

JOO Minga ma sinno võta ? 
Kolm on suil sõrmust kotoh, 
Üts sa anna mino jaost, 
Tõne tõlguie tooda, 
Kolmas suil kodo jäänes. 

lüõ Sõsar lausi meelestani, 
Lausi meele poolestani : 
Mine iks iäst, elä kavva, 
Sõa iks sa leiba süömä, 
Vainukandsu kastema. 

110 Lätsi jäir vineh veerümähe, 
Purjo pooli juoskema. 



Näio lausi meelestani, 
Lausi meele poolestani : 
Piä sa vineh, Vineläne, 

iiõPiä purjo, Poolakene ! 
Lase ma -liae kodo poole, 
Heida silmi hellä poole. 

Kiä näe mu kotoh käuvat, 
Kodo küläh liikvat ? 

^-^Külä veli iks hüä veli, — 
Näie kotoh käuvat, 
Eloliinah liikvat. 

Panni ta kolm kumarust, 
Esi ta lausi meelestani : 

^-^Külä veli, hüä veli ! 
Võta sa näio sõasta. 
Küla veli, hüä veli. 
Ärä ks ta võtt sõasta, 
Uma võtt ta musta mõskjast, 

isoKale kuiva kolkjast. 



Kalmu neiu. 

S. L 5. 

Velekene, noorekene. 
Noorekene, nõrgakene. 
Raie sõõru, rooge sõõru. 
Künni sõõru, külvi kaara, 
' Külvi kesva kerigo teele, 
Kaara kalmu tie veerde. 
Esi lausi mielestäni, 
Uma meele puolestani : 
O kalmu, kasvata kaara, 

10 O kerik, kergita kesva 1 
Mina kalmust naase naida, 
Liivast neitsi nimitse, 
Saie kaara kasunus, 
Kesva pää päätinüs, 

15 Vello vei sis likku linnase, 
Vei oija õlle tera 

Lätsi ta naista kosjovale, 
Ubasuuda ostemahe. 
Saie ta tolle talole, 

20 Essu tolle elamisele : 



136 



.egendad. 



Verjä oli ette esi kasunu, 
Laiju ette Luoja luodu, 
Hope etse aija vitsa, 
Saaritse saiba paari. 

25 Aie hobese morole, 
Paadi peiä-paja ala, 
Esi lats ta tarre teretama, 
Teretama, tehrütämä : 
Tere tere, näio ime, 

^° Näio ime, näio ese, 
Näio viisi veljotani, 
Näio kuusi kullasta sõsard ! 
Kas cm näio kotohna, 
SiidipõUe põrmandul, 

•^" Kuldapärgä kambereh ? 
Näio ime, hellakest, 
Näio mama, marakest ! 
Ärä ta laus\ mielestäni, 
Uma raiele puolestani; 

40 Ole ei näiot kotohna, 
SiidipõUe põrmandul, 
Kuldapärgä kambereh. 
Vello lausi mielestäni, 
Uma miele puolestani : 

■*5 jV\is sa petät, mis sa võlsit, 
Etsa õigust kõnele. 
Esi ma näie näiokese, 
Kavatseli kabokese, 
Näio näi ma aita astuvat, 

'^0 Üle moro minevat, 
Kudi kullasta kinnasta. 
Heite langa hõbeest, 
Kirivämbä kui tuo ähnä, 
Mõlusamba mõtsa tsirku. 

^^^ Veljä tareh söödetie, 
Söödetie, joodetie, 
Veljä miel ravitie, 
Vahaleemel vasta võeti. 
Ega tal sööki süübii, 

60 Ega tal jooki juobu. 
Veljä tareh söödetie, 
Söödetie, joodetie, 
Näiot aidah ehitedi. 



Kambreh kenast kabistedi. 
^^ Vello muõka tiristeli, 
Kaalaraha raputeli : 
Anke aidast mu umane, 
Mino kallis kamberest [ 
Vasta lausi näio ime, 

70 Kosti kabo kasvataja : 
Annit aiga kasvatella, 
Kasvatella, kaunistella, — 
Anna aiga ehitellä, 
Kabokest kaunistella. 

'•■' Veljä tareh söödetie, 
Näiot aidah ehitedi, 
Vello muõka tiristeli, 
Kaalarauda raputeli : 
Kas saa näio valmistedus 

so Kabokene kaunistedus ? 
Sai sis näio valmistedus, 
Kabokene kabistedus, 
Vello ai hobese aidale, 
Keerät keldre ussele. 

■^•^ Näio aidast aslunes, 
Kelderest keeränes, 
Kirivämbä kui tuo ähnä, 
Mõlusamba mõtsa ts'rku, 
Saist saani veere pääle, 

90 Pand jalga pardele, 
Löüse tõlla tõrvatedu, 
Siidilipu liivatedu, 
Tahtse tõllasta paeta, 
Siidilipust lipata. 

^^5 Esi lausi mielestäni, 
Uma miele puolestani : 
Saa elo ikuline, 
Kasumine kaholine. 
Tulli kodo tulemahe, 

lOoVello kodo veerimähe, 
Sõidi kalmu kaalale, 
Maanalaiste maie pääle, 
Jäie saani saisemahe, 
Perälauda piätämä. 

]or.Tuleteli, mineteli, 

Päse'es saani saisemast, 



Legendad. 



137 



Peräiauda piätämäst. 
Vällä tulli toonilase, 

Ligi liiva lellänaase. 
iioÄra na lausi mielestäni, 

Uma miele puolestani : 

Pietre, peenü poisikene, 

Kosilane kõrgikene ! 

Anni miessi, miä annat, 
iiõTõota poissi, miä tõotat. 
Pietre, peenü poisikene, 

Kosilane kõrgikene, 

Tõot ta lito linikit, 

Katte hulka kaputit. 
^-^Tuleteli, mineteli, 

Pääse'es saani saisemast, 

Peräiauda piätämäst. 
Välja tulli toonilase, 
'■-^Ligi liiva lellänaase : 

Tõoia poissi, miä tõotat, 

Anna miessi, miä annat. 

Tõoti ta vaka van na rahha, 

Küllümütü kilingit, 
i.üoTuleteli, mineteli, 

Päse'es saani saisemast, 

Peräiauda piätämäst 
Välja tulli toonilase, 

Ligi liiva lellänaase : 
^■^^Anna miessi, miä annat, 

Tõota poissi, miä tõotat. 

Tõot ta talli hobesid, 

Vilja kuõ muu varaga. 

Tuleteli, mineteli, 
i4oPäse'es saani-- saisemast, 

Peräiauda piätämäst. 
Tulli välja toonilase, 

Ligi liiva lellänaase, 

Taade Tooni tüttere : 
lisMassa miessi, miä massat. 

Tõota miessi, miä tõotat. 

Tõot ta sada spjamiest, 

Pääle kats kaasikot. 

Tuleteli, mineteli, 
i5oPäse'es saani saisemast, 



Peräiauda piätämäst. 
Tulli jäll" välja toonilase, 

Ligi liiva lellänaase, 

Taade Tooni tütteri, 
16.-) Ette Tooni unopoja: 

Mässa miessi, miä massat, 

Tõota poissi, miä tõotat. 

Tõota nuori nuku alt, 

Kabokene kaali alt. 
iBoTõot sis noore nuku alt, 

Kabokese kaali alt. 

Tuleteli, mineteli, 

Pässi siis saani saisemast, 

Peräiauda piätämäst. 
170 Tulli kodo tulemahe. 

Vello kodo veerimähe, 

Hiiro hirne, ratso turne, 

Vettä lasiva vereva. 

Tulli ta kodo kullakene, 
iT.-.Maia mieli mar'akene. 

Ime oidu ust laskma, 

Vaiju värjid väänmä, 

Esi ta lausi mielestäni, 

Uma niiele puolestani : 
isoTuvvas mul meelikas minijä, 

Miele poolest pojanaane. 

Oidu ta umma ussaida. 

Ese tsõõrile morole, 

Vaiju uma varo ala. 
18.-. Vello lausi mielestäni, 

Uma miele puolestani : 

Kae sa, ime, kaali ala, 

Nuhi, ime, nuku ala. 

Ime kaie kaali ala, 
190 Ime nuhke nuku ala, 

Löüse koolja saani pääl, 

Ala kaali kalmulise. 

Leie ta käe kättä vasta, 

Töise käe tõista vasta, 
200 Esi lausi mielestäni, 

Uma miele puolestani : 

Pojakene, poisikene, 

Mino mieli mar'akene ! 



138 



Legendad. 



Mille sul koolja saani pääl, 
■-°"Ala kaali kalmuline ? 

Imekene hellakene, 

Kandjakene, kallikene ! 

Se o teie hää hobese, 

Kalli kaarasüöjä. 
•2ioTulli na mäkke mängäteh, 

Kallaspoolelt karateh ! 

Ime lausi mielestäni, 

Uma miele puolestani : 

Pojakene, poisikene, 
2i5MiiiO mieli marakene ! 

Mis sa petät, mis sa võlsit, 

Et sa õigust kõnele, 

Ega sul es tie hää hobese, 

Kalli kaarasüöjä. 
•«oUmal teit sa ullila mielelä, 

Rumalilla mõtteilla. 

Sina kalmust naase naidit, 

Liivast neitsi nimitsit, 

Selle sul koolja saani pääl, 
-2^ Ala kaali kalmuline. 
Pojakene, poisikene, 

Mino meeli mar'akene ! 

Kohe mina sinno pane, 

Kohe meelika minijä ? 
•2S0 Imekene, hellakene, 

Mamakene mar'akene ! 

Minnij pane merde sõmeras, 

Poiga tähes taivahe. 
Pojakene, poisikene, 
-■^Mino mieli marjakene ! 

Kelle kosta ma kulla sõna, 

Kelle anna armu sõna ? 
Imekene, hellakene, 

Kandjakene, kallikene ! 
-'^^Tulet üles hommongul, 

Varra enne valgeet, 

Paja sis peräni põrota, 

Usse otsani arota, 

Kae kuud korgehe, 
-*^Kae tähte taivahe, 

Kua tähte ilosamba, 



Ilosamba, valusamba, 
Tuo om sino poigavani, 
Sino kallis kanane. 

-^0 Tolle kosta kulla sõna, 
Tolle anna armu sõna. 

Imekene, hellakene, 
Kandjakene, kallikene, 
Kui läät merde vie perrä, 

■-•^"Kae mere perä ala, 

Kua om sõmmer höörusämb^ 
Höörusämb, veerüsämb, 
Tuo su meelikas minijä, 
Sino käpe käskijalg. 

-^'0 Tolle kosta kiJia sõna, 
Tolle anna armu sõna. 



Minijä lugu. 

V. K. II. 99. A. 

Peretütar neitsikene, 

Talutütar tallekene ! 

Kui sa tahad olla tarka. 

Kui sa viitsid olla virka, 
•'' Tahad sa minna talule. 

Talule, talupojale. 

Perele, perepojale : 

Pereleib on piperane, 

Taluleib on taterane ; 
10 Sie tahab sõrmil sõkkumista, 

Pöidelille peksemista, 

Rusikille rutjumista. 
Peretütar neitsikene, 

Talutütar tallekene ! 
15 Kui sa viitsid olla virka. 

Kui sa tahad olla tarka, 

Tahad sa minna talule, 

Talule, talupojale, 

Perele, perepojale : 
•20 Ole sina hoolik hommokulla 

Vara enne valgeeda 

Käi läbi karjalaadad, 

Otsi läbi hoboste tallid. 

Lase läbi lamma laadad. 



Legendad 



139 



-'"' Leiad lammalt tallekese, 

Leiad lehmältä vasika, 

Hoboselta varsukese. 

Mine siis äiä päitseesse, 

Mine siis ämma päitseesse, 
30 Tõsta hiljut teki äärtä, 

Pajata palaka nurka : 

Ärane, ärane, äiä! 

Ärane, ärane, ämma ! 

Mis saab orjal honimokusse, 
■''' Karjaselle kasteesse ? 

Ämma siis mõistab,vasta kostab: 

Võta võtemed võrusta, 

Aeda tahtemed taresta, 

Tuo aedast haniliha 
4(1 Kelderist tuo sealiha; 

Sie saab orjal hommokusse, 

Karjalastel kasteesse. 
Peretütar neitsikene, 

Talutütar tallekene ! 
^^ Kui sa tahad olla tarka, 

Kui sa viitsid olla virka, 

Tahad sa minna talule. 

Talule, talupojale. 

Perele, perepojale, 
■'^ Pere rehte peksemaie. 

Talu rehte tampimaie : 

Talu suuri, parred paksud. 
Sai ta sinna saanudesse, 

Jäi ta sinna jäänudesse, 
-:, Talu olli suuri, parred paksud, 

Panti paksusti lademed, 

Põhu^ kõrgused lademed, 

Kästi Mrtie maani lüüa, 

Kaie põhjani põruta. 
"•^ Mai aga olli maani tarka. 

Kai olli kannuni kavala : 

Tõstis koodi kõrgeesse, 

Lõi õled kõlkaasse, 

Pead pihupeenikeses, 
''"' Õled lageje ladusid, 

Kõlkad käisid kõlgastikku, 

Terad salveje sadasid. 



Tanu sai rehe tahmatsesse, 
Rätt sai rehe rähmätsesse, 

"^ Põll sai rehe põrmudesse. 
Läks ta põlle peskemaie, 
Põlle rehe põrmustagi, 
Rätte rehe rähmäslagi, 
Tanu rehe tahmastagi, 

^^ Küssis küiltä künädä, 
Naolt kulda kurikada, 
Äialt hella kattelida, 
Ämmalt hella tuoverida. 
Ei annud küdj künädä, 

'^^ Nadu kullasta kurikat, 
Äi ei hella kattelida. 
Ämm ei hella tuoverida : 
Ämma tuover aedassagi, 
Äial katel kelderissa, 

^^ Küdi viind küna külasse, 
Naol kurik naelassagi. 

Mini siis mõistis, kohe kostis: 
Lähen suondej^ pesema, 
Lähen lompi lopotama 

90 Põlle viskan põrmandalle. 
Tanu ahjuje taandan. 
Siit on saadud, siia jätan, 
Lendan emä lepikusse. 
Kukun isä kuusikusse, 

'•^5 Seal tema hakas nuttemaie. 
Kes tulli juure jutulegi. 
Kes tulli vasta vaatamaie, 
Kes tulli kurvada küsima ? 
Oma armas emakene 

looTuli kurvada küsima, 
Vaesta lasta vaatamaie : 
Miks sa nutad, tütar nuori ? 

Mini siis mõistis, kohe kostis : 
Oh mo hella memmekene, 

loõMesimagus memmekene ! 
Panti rehte pek emaie, 
Talu rehte tampimaie. 
Põll sai rehe põrmudesse, 
Rätt sai rehe rähmadesse. 

iioLäksin siis põlle peskemaie, 



140 



Legendad. 



Põlle rehe põrmustagi, 

Rätte rehe rähmästägi, 

Tanu rehe tahmastagi, 

Küsin küiltä künädä, 
iisNaolt kulda kurikada, 

Ämmalt hella tuoverida, 

Äialt hella kattelida. 

Ei annud küdi künädä. 

Nadu kullasta kurikat, 
^■•^'^Ämm ei hella tuoverida, 

Äi ei hella kattelida : 

Küdi viind küna külasse, 

Nao kurik naelassagi, 

Ämma tuover aidassagi, 
]25Äiä katel kelderissa. 

Emä siis mõistis, kohe kostis : 

Tule ärä, tütar nuori ! 

Küll meil isi künäsidä, 

Küll meil küllasid kurikid, 
lüoKüU meil isi kattelida. 
Kes tulli taga otsimaie ? 

Äi tulli taga otsimaie, 

Äiä hända raiutie, 

Äiast sai hännata harakas. 
^"^^Kes tulli taga otsimaie ? 

Ämm tulli taga otsimaie. 

Ämma hända raiutie, 

Ämmast sai hännatu harakas 

Kes tulli taga otsimaie ! 
^^^Küdi tulli taga otsimaie 

Küdi küüned lõigatie, 

Kuist sai küürakas rebane. 
Kes tulli taga otsimaie : 

Nadu tulli taga otsimaie. 
^^^Tulli nadu narmas jalga. 
Nao nina näpistie, 
Naost sai ninatu nirki. 
Kes tulli taga otsimaie? 

Oma mies tulli otsimaie. 
i5oSedä hästi haugulati, 
Nurgas hästi noomitie, 
Söögilauas sõematie. 



Abikaasa tapja Mai. 

V. II. 80. 

Maie Torma neitsikene 
Tantsis Tarretu mäella, 
Sõlg oli suussa, pärg oli peassa, 
Amme-rätte hambuassa, 
"' Vaski-põUe varbaassa. 
Jürje sõitis teeda mööda, 
Kullad kajasid karbissa. 
Helmed helisid pandelassa, 
Pauad pauksid loogassa, 
10 Raha rõksus rätikussa. 
Mai läks ^ürje juurejeni, 
Hüppas Jürje vankerille, 
Kargas Jürje kaarikule, 
Kutsus Jürje võeresiie, 
15 Söötis Jürje, jootis Jürje, 
Viis Jürje vilu magama, 
Peitis piima kelderiie, 
Kandis külma kamberiie, 
Kus ei tule tuuli peale, 
20 Ei saja sadu sageda, 
Vihmahood veeretella, 
Rahe rinnule ravista 
Mai läks vooded voodemaie. 
Sängi riidid seademaie, 
-•' Voodis nuad voodeeje, 
Külmad rauad kulle alla. 
Odad otseti linaje. 
Mai läks marjaga magama, 
Ilusaga hingamaie, 
.io Punasega puhkamaie. 
Jüri läks otseti odaje, 
Nuketi nua terajt ! 

Ämm läks karja saatemaie. 
Küsisid külatsed naised, 
•'^ Oma otsa neitsikesed, 
Teise otsa tütarlapsed : 
Kus Maie, minijakene ? 
Ämma kuulis, ämma kostis : 
„Maie magab voodeessa, 
40 „ Kalli kaasa kaindelassa." 
Ämm tuli karja saatemasta : 



Legendad, 



141 



,Üles, üles, Maiekene, 
„Kallis kaasa kaendelasta !" 
Leidis voodeed verised, 

^■^ Linad lepakarvalised, 
Hurmatsed udupalakad, 
Peened padjad plekilised. 
,0h Maie, minijakene ! 
„Ehk sina tapid Jürje noore, 

5« «Hukkasid unise kaasa !" 
Maie kuulis, vasta kostis : 
„Ei mina tapnud Jürje noorta, 
„ Hukanud unista kaasa; 
„Tuast tapin tubase talle, 

■'■^ ,Lava aita laugu talle, 
„ Lakast laululinnukese, 
„ Õrrelt musta kukekese, 
„ Laudast valgepea vasika." 
Ämma kargas katsumaie : 

i;o ^Veel tuas tubane talle. 
„Lava all on lauku talle, 
„ Lakas laululinnukene, 
„Õrrel musta kukekene, 
„ Laudas valgepea vasikas." 

''■' „Sea seared, Maiekene, 
„Sea seared, katsu kannad!" 
Mai sai seared sõudemaie, 
Mai lasi jalad jooksemaie. 
Labajalad laskemale, 

'^ Kannad maada kaisumaie. 
Tüki jooksis marjamaada. 
Teise tüki karjamaada. 
Sai ta kesa mulgu juure, 
Andis jalale suuda, 

T", Suuda suure varbaalle : 
Sõutke jalad, jõutke jalad ! 
Kinnivõttijad tulevad, 
Ohjad otsija käessa. 
Köis on kinnivõttijalla, 

^■' Näsiniined näpussa. 

„Sea seared, Maiekene, 
„Sea seared, katsu kannad !" 
Mai sai seared seademaie. 
Mai lasi jalad jooksemaie, 



85 Labajalad laskemale. 
Kannad maada katsumaie. 
Mis siis vastaje tulekse ? 
Metsa vastaje tulekse. 
Mai läks kase palveelle : 

ito Oh kaske, avita Maie, 
Kallis kaske, kata Maie, 
Kase oksad, hoitke Maie I 
Kaske kuulis, vastu kostis : 
„Kuda ma sinu avitan ? 

^'* „ Alt olen harva, pealt olen paksu, 
«Keskelt ma läbi näikse. 
„Tuleb homme uusi pääva, 
«Tunahomme teine pääva, — 
„ Naised metsaje tulevad, 

joo„Teravilla nugadella; 
„Minust vihta viidanekse, 
«Sinda siita leietakse." 

„Sea seared, Maiekene, 
,Sea seared, katsu kannad!" 

^"ö Mai sai seared sõudemaie, 
Mai lasi jalad jooksemaie, 
Labajalad laskemale. 
Kannad maada katsumaie. 
Mai läks haava palveelle : 

ii(i«Oh haaba, avita Maie, 
„Kallis haaba, kata Maie!" 
Haaba kostis, vasta kostis : 
„Kuda ma sinu avitan ? 
„ Alt olen harva, pealt olen paksu, 

^^^„Keskelt ma läbi näikse ; 
„Tuleb homme uusi pääva, 
„Tunahomme teine pääva, 
„Mehed metsaje tulevad 
„Teravilla kirvestella ; 

i2o„ Minda maha raiutakse, 
„Sinda siita leietakse." 
Maie sai sajatamaie : 
«Saagu, saagu, ma sajatan • 
«Nõnda su lehed lõdigu, 

,25„Kui minu süda lõdiseb!" 
„Sea seared, Maiekene, 
„Sea seared, katsu kannad l"* 



142 



Legendad. 



Mai sai seared seademaie, 

Mai lasi jalad jooksemaie, 
isoLabajaiad laskemale, 

Kannad maada katsumaie. 
Mai läks kuuse palveelle : 

„0h kuuske, avita minda, 

„ Kuuse oksad, hoitke minda !" 
^^'' Kuuske kuulis, vasta kostis : 

„Kuda ma sinu avitan ? 

„ Alt olen harva, pealtolen paksu, 

, Keskelt ma läbi näikse. 

«Tuleb homme uusi pääva, 
i40„Tunahomme teine pääva, 

„Mehed metsaje tulevad, 

„Teravilla kir\-estella, 

«Minda maha raiutakse, 

„Tua palka tarvitakse, 
^^'°',Sinda siita leietakse." 
„Sea seared, Maiekene, 

„Sea seared, katsu kannad !" 
Mai sai seared seademaie, 

Mai lasi jalad jooksemaie, 
^^^Labajalad laskemaie, 

Kannad maada katsumaie. 
Mai läks lepa palveelle : 

,0h leppa, avita minda, 

„Lepa kandu, kata minda, 
i55„Lepa oksad, hoitke minda !" 
Leppa kuulis, vasta kostis : 

,Kuda ma sinu avitan? 

„ Alt olen harva, pealt olen paksu, 

„Keskelt ma läbi näikse. 
i**°„ Naised metsaje tulevad, 

„ Minda ära kooritakse, 

„Sinda siita leietakse, 

„Minu süista süistetakse ; 

„Nüüd on otsijail orussa." 
^^'' „Sea seared, Maiekene, 

„Sea seared, katsu kannad!" 
Mai sai seared seademaie, 

Mai lasi jalad jooksemaie. 

Labajalad hskemaie, 
^''^^Kannad maada katsumaie. 



Mai läks kaevu juurejeni. 
„0h kaevu, avita minda, 
„Kaevu kooku, kata minda !" 

Kaevu kuulis, vasta kostis: 
^"''j.Kuda ma sinu avitan ? 
„Tulla vetta vinnamaie, 
„Sinu siita leietakse, 
„Minu süista süistetakse." 

„Sea seared, Maiekene, 
i-^o^Sea seared, katsu kannad I" 

Mai sai seared sõudemaie. 
Mai lasi jalad jooksemaie. 
Labajalad laskemaie. 
Kannad maada katsumaie. 
^^■^ Mis siis vastaje lulekse ? 
Meri vastaje tulekse. 

Mai läks mere palveelle : 
„0h meri, avita Maie, 
„ Kallis meri, kata Maie !" 
190 2^gj.j i^uuiis^ vasta kostis : 

„Kuda ma sinu avitan ? 
„ Tuleb homme uusi pääva, 
„Tunahomme teine pääva, 
.Mehed merele tulevad, 
^^•\Minu nurgad katsutakse, 
„Kala nurgad nuusitakse, 
„Sinda siita leietakse." 
Mai läks angerjaks meresse. — 



Venna sõjalugu. 

V. K. I. L. 102. B."* 

Olli meid viisi velitsit, 
Kuvvekese kurvitsit 
Kell olli korda sõtta sõita ? 
Vanembal kord kodo jäijä, 
^ Vanemb enämb valva nännü, 
Enämb maija ehitänü, 
Noorembal kord sõtta sõita. 

Veli valmist' vankerida, 
Esä ilost hiirokeista, 
10 Imä ummel udsu-hammeht, 
Sõsar sõrmi-kindeid. 



Legendad, 



143 



Velekene, noorekene ! 
Kui sa sõidat sõa tiedä, 
Kui sa veerit vere tiedä, 

^•'''Ärä sa sõast ette mingu, 
Ette mingu, perrä jäägu ! 
leh om hurte hoitemine, 
Peräh pinne kaitsemine. 
Ärä sa inne tarre mingu, 

50 Inne astku ahjo ette. 
Sääl omma lätte' läve alla, 
Sääl om pettus pingi alla. 
Ärä sa inne süömä mingu, 
Sääl om siseh sivvu pää, 

-'• Luitsah omma lutsu luu". 
Velekene, noorekene ! 
Kui sa valat vainu tiedä, 
Ärä sa üle mere mingu ! 
Meri om täüs meeste päid, 

:«o Närv om täüs naiste verd. 
Kui sa üle Kuiva lähät, 
Ärä Kuivast vettä joogu. 
Kuiv om täüs koolja luid. 
Sõida sa sõa keskela, 

•''"' Vala sa sõa vaihela. 

Sõsar veljä sõnaldama : 
Kunas sa kodo käümä tulet, 
Kunas veerüt velitsille? 
Sõsareni, armahani ! 

40 Kui ne luiga' mustas läävä', 
Kaarna kulla karvalises, 
Sis ma siijä käümä tule. 

Tulli veli käümähe, 
Aie esä akna ala, 

*■' Raput" rauda-ohilikka. 
Helist' kulda-kannussida : 
Tere, mino esäkene ! 
Tulli esä, es ta tunne : 
Venne mies, venne hobene, 

50 Venne luoka lodjapuine, 
Venne saani sarapuine. 
Näksi jälle sõitemahe, 
Näksi silma' tsilkumahe, 
Kulmul kulda pilksumahe. 



•''•'' Aie imä akna ala, 

Tulli imä, küll ta tundse 
Umast udsuhammeest, 
Sõsar sõrmi-kindeista. 
Velekene, nõrgakene ! 
i;o Soku mulle sõa juttu, 
Vaagu mulle vainu juttu. 
Kas om sõali naista armas, 
Naista armas, kaasa kallis ? 
Sõah om armas hõpe mõõka, 
•'■' Sääl om kallis kaala rauda. 
Mis suil sõah süvvä anti ? 
Püsti pühkmit, mõõga mõskmit. 



Naese hukkaja. 

V. K. I. 110. 

Kuule, kulla nuori miesi, 
Nuori miesi, nõrka poissi ! 
Võtit naise üürikeses, 
Kauplit kätes ajastajas. 

■' Sai ütsi nädälikene, 
Pääle kats päiväkeist, 
Sünnü-üs ütte süömähe, 
Mahu-us ütte magamahe. 
Ots'e naise tappijat, 

10 Kaasa kaala ragojat. 
Kes täil vasta puttusie, 
Puttusie, johtusie '? 
Vasta puttu vana mies. 
Vana mies, hall habeni. 

*^' Küsütelli, nõvvatelli : 

Mis sa otsit, nuori miesi, 
Nuori miesi. puhas poissi ? 
Mis ma otsi, vana miesi ? 
Otsi naise tappijat, 

'^ Kaasa kaala ragojat. 

Kuule, kulla nuori miesi, 
Nuori miesi, nõrka poissi ! 
Lupa illos hirre alt, 
Lupa paati parre alt, 

-'' Liida mulle linalakka, 



144 



Legendad, 



Sis ma tapa naise noore, 
Kaoda kaasa madala. 

Kuule, kulla nuori miesi ! 
Mine kodo, koole ära 

30 Pane põhule põdema, 
Pane õlile õgima, 
Pane hainal liaigees. 
Joogu-u sa taari taresta, 
Mõtu musta kelderista. 

•*-^ Aja naine mahlale mäele, 
Sisse tuo mõtsa sinidse, 
Vierde tuo varigo vereva, 
Ala tuo kõivo kõvera, 
Kõhn es omma kulda-kopa', 

40 Kulda-kopa" kummutedu, 
Vaski-vaadi' vitsutedu. 

Naine lats mahlale mäele. 
Sisse tuo mõtsa sinidse, 
Vierde tuo varigo vereva, 

*■"' Ala tuo kõivo kõvera. 
Lätsi ta kambre lävele. 
Kes sääl kambreh ollenessa ? 
Esä kambreh ollenessa. 
Kuule, kul]a esäkene ! 

'^^ Heitke tie mu lätsi hummen, 
Kanasida kannetuisi. 
Ma lää mahlale mäele. 
Sisse tuo mõtsa sinidse, 
Vierde tuo varigo vereva, 

■'^ Ala tuo kõivo kõvera, 

Kõhn es omma kulda-kopa', 
Kulda-kopa' kummutedu, 
Vaski-vaadi' vitsutedu. 
Mine, mine, mu minijä, 

«* Veera, hella pojanaine ! 
Küll su latse' hoietase, 
Kanasegi kaidsetase. 
Lätsi ta tare lävele. 
Kes sääl tareh ollenessa ? 

'^'' Imä tareh ollenessa. 
Kuule, kulla imäkene ! 
Hoitke tie mu lätsi hummen, 
Kanasida kannetuisi. . 



Ma lää mahlale mäele, 
70 Sisse tuo mõtsa sinidse, 

Vierde tuo varigo vereva, 

Ala tuo kõivo kõvera, 

Kõhn es omma kulda-kopa". 

Kulda kopa' kummutedu, 
"^ Vaski-vaadi" vitsutedu. 
Mine, mine, mu minijä, 

Veera, hella pojanaine ! 

Küll su latse' hoietase, 

Kanasegi kaidsetase. 
'^ Lätsi ta talli lävele. 

Kes sääl tallih tallitanes ? 

Veli tallih tallitanes. 
Kuule, kulla velekene ! 

Hoitke mino lätsi hummen, 
^"^ Kaege mino kanasit. 

Mina lää mahlale mäele, 

Sisse tuo mõtsa sinidse, 

Vierde tuo varigo vereva, 

Ala tuo kõivo kõvera, 
■^0 Kõhn es omma kulda-kopa', 

Kulda-kopa' kummutedu, 

Vaski-vaadi' vitsutedu. 
Mine, mine, mie minijä. 

Veera, hella velenaine ! 
^■' Küll su latse' hoietase, 

Kanase' suil kaidsetase. 
Lätsi ta aida lävele. 

Kes sääl siseh ollenessa ? 

Sõsar siseh ollenessa, 
100 Mis täil sõsar siseh tegi ? 

Ummel udsuhamehta, 

Kõrte küü käüssit, 

Narme nao linikit. 
Kuule, kulla sõsareni ! 
^^■''Mina pane palveille, 

Heida hellile sõnole : 

Hoitke iks mu lätsi hummen. 

Kaege mino kanasit. 

Mina lää mahlale mäele, 
120 Sisse tuo mõtsa sinidse, 

Vierde tuo varigo vereva, 



Legendad. 



145 



Ala tuo kõivo kõvera, 
Kõhn es omma kulda-kopa', 
Kulda-kopa' kummutedu, 

^^^ Vaski-vaadi' vitsutedu. 
Ära mingu, mu minijä, 
Vierku, hella velenaine ! 
Suil jääs kolmi tütärlasta, 
Kodo kolmi kanasta : 

^-°Üts jääs armas Aineks ne, 
Töine kallis Kalrekene, 
Kolmas tillo Liisokene. 
Kuule, kulla sõsareni, 
Sõsarani, armaani : 

^^^Küll ma tunne tuulestagi, 
Taipa täiva tähistägi. 
Kus su latse' hoietase, 
Kanasegi kaidsetase : 
Kuiva leiva kooriku, 

^■io Vaiva vadsa veeriku. 
Luu andas iks liha jaos, 
Kala luu kala jaos 

Sis lats kirstu kiigutama. 
Vaka kaanta kaagutama. 

'^^ Lätsi aita ehtimahe, 
Päälikohe päätimähe, 
Löüse ehte' ikkevat, 
Suure' puute' puhkuvat. 
Mis tie iket, ehtekese',- 

i4oPuhut, suure' puutekese' ? 
Mull jääs kolmi tütärlasta, 
Kodo kolmi kanasta, 
Keä teid es vööle panva. 
Vööle panva, sälgä säädvä. 

'*^ Lätsi aidast ehtimast, 

Päälikosta päätimäst. 

Keä vasta johtusie ? 

Sõsar vasta johtusie. 

Ärä mingu, mu minijä, 

'•'^Vierku hella velenaine! 
Sinna lats valda varesit, 
Katsi hulka kaarenit, 
Sinna soe' sommoh lätsi, 
Sinna kahru' karjah lätsi, 



^^^Kõik lätsi sino verele, 
Rüökvä sino rõipeelle. 

Ärä iks lätsi, es ta kuule, 
Mies ai mahlale mäele, 
Sisse tuo mõtsa sin dse, 

iGoVierde tuo varigo vereva, 
Ala tuo kõivo kõvera. 

Tulli vällä vana miesi, 
Vana miesi, hall hibeni. 
Niite maaha rimesist, 

i6õPõrot maaha põlvist saani. 
Sai kodo koolu sõni : 
Tule üles, nuori miesi, 
Nuori miesi nõrka poissi ! 
Anna illos hirre alt, 

ivoAnna lauki lah'erista, 
Liida mulle linalakka 
Mina tapi naise noore, 
Kaodi kaasa madala. 
Tule nüüd põhult põdemast, 

iTõTule õlilt õgimast. 
Tule hainalt haigeest 

Tossi üles tõbine, 
Kostu üles koolija 
Kui sai naine tapetus, 

isoKaasa kallis kaotedus, 
Tulli üles ':ummogult. 
Tossi üles töisel päiväl, 
Eli üte nädäli, 
Pääle kats päiväkeist, 

issLöüse latse' lappeel, 
Töise töisela käelä. 
Kolmanda kurala olala. 
Lei käe kättä vasta. 
Töise põlve põrodi : 

^^°Miä tei mina vaene ! 
Lasi tappa naise noore, 
Hauda aija imä armu. 
Miä tie mina vaene 1 



li' 



A. 

a b i V a i m, -u — abitööline mõisa 

teol 
a g 0, ao — koit 
aekene, -se — äärispael 
aelema — sõitma 
a h u s, -se — reheparsile üles- 

aetud ehk ahetud vili 
a j a s t a i g, -ja — aasta 
a i a k e 11 e, -se — vt. aekene 
a i g, ao — aeg 
aine, -e — ainus, ainuke 
anuma — nuruma, paluma 
a k e n e — ajakene 
a ru, -u — lage kõrgeoäälne maa, 

heinamaa ehk karjasmaa 
a s j u 1 i n e, -se — kellel asja on ; 

kujukalt: kosilane 
a s k e 1 i k, -u - askliajaja^asjaajaja 

E. 

esi, -ee — lõigatav tükk vilja väljal 
ese — isa 

esik, -u — kes ees käib, teise 
eest midagi teeb. 

H. 

haanik, -ku — virre. meski 
hakatama — süütama 
halama — halatsema, kaebama 
h a m m e, -e — särk 
h a r a, -a — reha,vrd. Soome harava 
harja k, -ku — väike otstanu 
harju sti, -i — rangide rihm 
Härmi, -i — koera nimi, hall, 

vrd. Soome harmaa = hall 
(h)eierkane, -se — õispuine 



helgas, -ka — helkjas, hele 
h e 1 k, -gu — metallineehe,helisti 
h e r i t s, -a — kelm 
h i i r 0, -0 ■ — hiire karva hall 

hobune 
hoi — puine nõel võrgu kudu- 
miseks ; kangrupool 
hõik, -gu — nõrk, peenike, 

vrdl. Soome hoikka 
hoog, hoo — vool meres 
hoogutelema— mitu korda 

hoogama, hingama 
hubasuu — hõrnsuu 
h u r m a n e, -se — verine, vere- 

karvane 
huugastama — äkki huugama 
h ä e 1 m ü, -ü — õis, õilmes 
h ä i e 1 m ü ^ õis 
h ä i I, -i — katel 
h ä i li m a hõljuma 
h ä m m e, -e — niiske, märg 
härgütelem ä — ähvardelema 
hõõrus, -sä —mis kergesti 

höörib ehk veereb 
hõüstelemä — võistlema 
hõilastama, -stelema 

— äkki (mitu korda) hõljuma, 

liikuma 
hõ rnakene, — liik kalu, forell 
h õ õ 1 a s, -la — rida, viirg 
h ä 1 V ä m ä — halvama 
h ä r t u — meelitussõna: kulla, pai 
h ää 1 i m ä — häälitsema, meelitama 
h ü p i t a m a — hüpata laskma, 

näit. last 



147 



h ii ä — hää 

li li ü p i ni ä — nagu hüüp (bo- 
taurus stellaris) hüüdma. 

1. 

k !•:, iku — nutt 

k m a — nutma 

lo — vt. järgmine 

1 u — rõõm, lust 

me — ema 

n n e — enne 

s k (e)ma — kerima, kokku kerima 

t k, -u — nutt 

t k e t a m a — nutma panema. 



j e s e — isa 
johtuma — juhtuma 
j u m e t a m a — punetama 
J u t — looma nimi, jutiline veis 
j u t r a — tuder, umbrohi põllul 
j ä r ä m a — närima. 

K- 

kaaluma — kalduma, minema 
kaasuksana — kaasas 
kabistama — ehtima 
k a b 1, -a — nöör 
k a b 0, kao — paralleelsõna 

neiule, naisele 
kadal, -a — vilets, armetu 
kahku ma — pisut külmama, 

valgeks minema 
ka h u t a m a — pisut külmetama 
kale — kalge, vali, kõva ; kuiv 
k a 1 j u m a — karjuma 
kallutama — alla(poole) 

laskma ; saatma, ajama 
k a 1 m u 1 i n e, -se — surnu 
k a i t s, -su — narts, jalanarts 
kauane, -se — kana poeg 
kangel, -gla — kaenal 
kand. -u — känd 



k a n n i s t u — koht, kus palju 

kandusid on 
kapuk as — muistine kirjatud sukk 
K a r e s, -e — lehma nimi 
kargutama — ülejala ajama, 

kihutama hobust 
kärutama - - kaaretama 
k a s k i j a 1 g, -la - vilets jändrik 

kask Süüs 
k a s s i k ä p a 1 i n e, -se — 

kassikäpa- kujuliseks kirjatud 
k a u g e'es — kauaks 
k e e d u k a 1 i,-lja — keedetud kali 
kesv, -ä — oder 
k i e r a s t e 1 e m a — keeruli- 
seks tegema 
k e ä — kes 

k i d s u k ü 1 m — kidisev külm 
k i i 1 i m a — kiiluma, kiiludega 

kinni lööma 
kikk, -ku — tükk leiba, viilukas 
kiku — kukk 

k i 1(1) ing,-u — muistine Saksa raha 
kiilu — hiilgus 
k i r m, -i — lapse kramp 
k i r i V, -ä — kirjav, kirju 
k i u s t e 1 e m a — kiusu ajama 
kolk, -ga — nurk, mahajäetud 

nurk 
ko n n ik a m m, -i — konna kamm, 

kilpkonna luust tehtud kamm 
k 1 i k a a 1, i — surilina 
kopitama — hallitama minema 
kostma — välja viima 
k u a — kes 

k u d r u s, -se — väikene helmeke 
künd, -nnu —- võsa jõe orus, 

metsane org 
k u n t s, -ndsa — konts, kand 
kuku r, -kru — kuppel; kukal 
k u 1 e h t u m a — närtsima, 

kolletama; kuluma 
k u r e|^m a r i, -rja — jõhvikas 



148 



kures, -se — terariist 
k u u k m a — kukkuma 
k u u t, -di — uperkuut, ülekaela 

ajamin^ 
k u V V a s, kuuda — kirve vars 
kali, -i — venna naine 
k ä n g i d s e' — jalatsedjalanõud 
k ä n g i m a — jalgu kinni panema 
k ä r b i 1 i n e, — se karpidest, 

hirtest tehtud aed 
kärpima — ära lõikama 
k ä p e — käbe 
k ä V e — käisin, käis 
kõiv, kõ iv)o — kask 
k õ i V i s t u, -u — kaasik 
kolle — kõle, ilmatu suur 
kõrb, -rve — põline suur mets 
kõrend, -u — pikk puu aidas, 
mille peale riideid riputatakse 
kõ r i k, -gu — seelik 
k õ t r, -dra — kaun 
k u õ — kõige 
k ü d i, küi — mehe vend 
küllaline, -se — kel palju vara 
k ü 1 1 a k a s t — nii et küll on 
k ü n n a p u n e, -se — künna- 
puust ulmus effusa) tehtud 
küsütele mä — ühtelugu kü- 
sima, pärima. 



laaglekene — laglekene, liik 

metshanesid (anser segetum) 

1 a a p i m a — nobedasti riisuma, 

sugema 
1 a a p i ] a u d — sugemislaud 
1 a g j a, lag'a, laja — lai 
1 a h u 1 a a n, -e — mädalaas? 
1 a a s i k, -ku — laas, laan 
1 a i a' — laided, mulk; mulgupuud 
laid, laid — riide, kanga laius 
laka — vaata lagja 



1 a m m e r i k, -ku — lambur, 

laiiibdkarjus 
lang, -gu — sugulane abielu 
kaudu, naise õemees; mõrsja 
ja peigmehe sugulased 
1 a p a t i, -i I puu, millega käsi- 
1 a p a t s, -i ) kivi ümber aetakse 
leelo, -lo kordushüüd rah- 
valaulus, sellest rahvalaulu 
enese nimi 
lebama — puhkama, hingama 
lell, -e, -a — onu (isa poolt) 
1 e m m e s e e r, -e — ausääris 
1 i d o — kimp 
liitma — ajama, toppima 
1 i k a t i — lohakili 
linik, -ge — valge linane riie, 
mida naised Setumaal ja Võru- 
maal pääs kannavad 
1 i p e — libe, lehelis 
liud. livva — kauss 
1 i u ga s t a m a, -stelema — 

äkki (mitu korda) libisema 
1 i V v a k, -gu — kauss, vaagen 
loogelema — looklema 
! g e 1 i n e — loogakirjadega? 
lämmi — soe 
1 õ d u s, -a — mahe lahke 
1 õ õ r i k, -ku — lobikapukas, 

patraja 
1 õ õ r i 1 au d, -laua — riist, 
pill, millega lõõrisid tehakse, 
lõõri ta takse 
luht, hi — tõrvak, latern 
1 ü 1 i, -i — puu kõva, punakas 
vaigune pool. 

M. 

m a d a r, -ra — liik rohtu (galiumj, 
millest värviaineid saadakse 

maksa k a r v a 1 i n e, -se 
— maksa karva pruun 



14P 



maltsakallas — kõrge 
pank kallas 

man (na) — juures 

M a n a 1 a i n e, -se — varju- 
riigist päilt olev 

mant — juurest 

manu — juure 

maran, -a vt. madar 

m a t s u k a s, -ka — matsakas, 
tüse, raske 

m a u g u t a m a, - suud liigutama 

m e k a s -ka — metstuvi 

mesimari, -rja — põldmari 
(rubus arcticus) 

m i e 1 i m a r i,-rja— meelitussõna 

mille — miks 

minetama — kaotama, heitma; 
minema saatma, sundima 

meest — midagi 

m o r o — muru 

m u g e — ruuge 

mugendama — ruuge paistma 

muisatelema — suuga ise- 
sugust häält tegema, mitu 
korda, näit. last tõstes; see 
arvati terviseks olevat 

mukk, -ki — nägus, tore 

m u t i k a s, -ka — putukas 

mõlusamb — mõnusam 

m õ r k, -gi — pime. tume 

mõskma — pesema 

m ii s k e t, -i — vanaaegne ränk 
pikk püss. 

N. 

n a a s t u 1 i n e, -se — nastlik, 

triibuline, jutiline 
n a b r, -a — viljakuhi 
n ad o, nao — venna naine 
naitma — kosima 
n a k m a — hakkama 
nikardama — nikastama ? 



nimetama. 



voole- 



n i m i t s e m a - 
valitsema 

n i n n, -i — lill 

n 1 e m a ~ voolima, 
tama 

nukk, -u — isesugune rätt, riie? 

nänn, -a -— rind, nisa; ema 
nimetus, laste keeles 

nähmendama — kolletama? 

näsiniin, -e — nasipuu ; 
küüvits 

n ä s s a k, -ku — märs, hooletu- 
malt tehtud kotitaoline 

n ä ü d s i k,-ku — tüdruk,ümardaja 

nõgumaa — madal, lohus olev 
maa 

nõgu selg, -Ija — kel selg sisse- 
poole vajunud 

nõvvatelema — mitu 
korda nõudma. 



O 



odamus, vana vanker 

. 7 



odav, -va 

h i k ku 

oidu ma — kalduma; minema 

o i t -du — väike loik 

ojaskelema — mitu korda 

hoigama 
o m m a — on (3 is. pl.) 
o p (p a) m a — õpetama 
orm, -a — pastla pael, auk, 

kust pael läbi käib 
osa, -a — liha. 



p aat, -di — he'epruun hobune 
padi, -dja — paks 
paeda — põgeneda 
pagenema — põgenema 
paigas, -ka — naiste pääehe, 

mitu küünart pikk kokkukeer- 

tud lina 
p a 1 a k, -ku — paljak 



150 



palakas, -ka — voodilina 
oalapoolik, -ku \ linane 
p a 1 1 a p 1 / Lindruk 

paneir^ed, -te — ehted, paela- 

kesed 
pau, -a — iseliik ehteid 
pedakas, -ka — mänd 
pee li -- peegli sarnaselt 
peesütämä — soendama 
peil, -i — peegel 
pelastama — ehmatama, 

kohutama 
p e n n i n g, -i — vana Saksa raha 
peperdama — puperdama, 

komistades käima 
p e r a p a j a — tagumineaknaluuk 
per g ei, -gli — kurat 
piestelema — peesitama, 

soendama 
p i e s ü m ä - 
p i h 1 i h o - 
p i 1 ge s - 

kentsakas 
piidlema 
piirama 



soenema 

peoleo, vihmakass 
pügatav, veider. 



piiluma, luurama 
lühikeseks lõi- 
kama, juukseid 
p i i r d, -ra — pird, kangasuga 
p i i r i p ä ä — kel juuksed lühi- 
keseks lõigatud 
p i k e r, -kri — peeker 
p i n i — peni, koer 
p i s t i ! i n e, -se — pistaed 
p i s o — kibe, pisar, säde 
p o g e 1 e n e, -se — külge- 

õmmeldud äärispaelaga 
pool, -e — kant, nurk 
poorikene — poordikene, 

aekene,- äärispaelake 
port, -du — hoor 
puolpüha — laupäe\ 
p u r j o p o 1 i — poom, purje 

alumine ehk ülemine puu 
puude, -te — vööke, vööpael 



p ä r a 1 i n e, -se — järeletulija ? 
pärätü — mahajäetud; õudne 
pä ä d e, -te — tutt 
pääderoog — liik rohtusid 
p ä ä t i m ä — ehtima, pääle kas- 
vama 
p õ igas, -ka — põnk, kink ? 

R. 

raag, -raa — toores parkimata 
r a k k, -e — väike koer, sabarakk 
r e d u p a k k, -ku — varjul olev 

pakk 
r i i m, -i — selle puu ehk raua ots, 

millega käsikivi ümber aetakse 
riit, -da — virn, pinu, viirg 
r h i 1 i n e, -se — rohtaed 
r u b i m a — kangesti kiskuma, 

lööma 
r u u g e, -e — kuilakarva punane, 

punakaskollane 
rõivas, -a — riie 
r ü b e 1 e m a — ette tungima 
rüga, rüä — rukis 
r ü g ä n e, -se — rukkine. 

S. 

sagar, -ra — puu hing, väraval 

ehk uksel 
saja — pulm 
s a i s m a - seisma 
salvas, -ba — teivas 
s a 1 i t a m a — päälekute ajama, 

panema 
s a 1 1 e n d a m a - saledamaks 

tegema? 
säilik, -ku — ? 
s a r d, -rra — teling, mille pääle 

. midagi kuivama pannakse 
s a r n, -na — põsenukk 
s a II, "au — savu, suits 
serb.imä — rüüpama 
seo — see 



151 



s i g u r i k, -kii — sigur,seakarjus 

s i i b (o), -va — tiib, siiba kirja 

s i 1 1 e r d a m a — sädistama 

s i n i h e 1 i n e, -se— sinise lielgine 

sisask, -i — ööpik 

s i t i k, -a — sitikmari, must sõstar 

S i t o — veise nimi, must härg 

sokk, -ka — jõhvhein 

s m i k, -u — soovik, raba 

sulg, -lu — aid laudas sigade 

ehk vasikate jaoks 
suiga — sulane ? 
suoritelema — õigeks, 

sirgeks tegema 
s u t a — soota asjata 
s u r n u k a s, -ka — kanga pool 
s u b e m e d, -ete — hebemed? 
surmama — survama,tampima 
susi, sue — hunt 
suurus, -se — oode, linnupete 
s ä 1 i t e s, -tese, -tse— vilja mõõt 
s ä r j e s a p i 1 i n e, -se — kulla- 

karvane 
sõba, -a — tekk, kate 
s õ r e s i 1 m, -a — hõrasilm, silm, 

millel kae pääl 
s õ õ r d, ru — maharaiutud mets, 

kütismaaks 
s ü i s t a m a — süüdistama 
süübümä — sööbuma, isu 

täide saama. 



t a a 1 d e r, -dri — vana Saksa raha 
taba tegija — püüse, linnu 

paela tegija 
tailiha — taigliha, taruliha, 

—mitte rasvane liha 
t a i d m a — mõistma, oskama; 

võima 
t a n n, nni — lai puuriist 
t a o s e d, -ste — rangid 
ta pits, -tsa ahjuhark 



e h r ü t ä m ä — tervitama 
eristama — täristama, ko- 
listama 
i b i n e, -se - - tibuke 
i h n e 1 e m a — teotama 
i k e, -ke — tige 
i p u 1 i n e, -se — sakiline, punk- 
teeritud 
i m i k, -ku — toimne riie 
o m i s t u, -u — toomingamets 
T o n i^ -i — surnute jumal 

n i 1 a n e — surnu ; vari 

T o n e 1 a, -a — surnute asupaik 
r e s s i k e n e, -se — kardpae- 

lake, äärepaelake 
s i b i n e, -se — vt. tibine 
s i r k^,-rgu — sirk, väike lind 
sõõr, -i — ratas, ketas 
sõõrik, -ku — ümmargune 
u h k u r, -kru — tuhkhall 
u i s k u m a, -sun — vihastama 
u k a p e a, -pea — kel pikad 

juuksed, tukk on 
u k a t, -ti — vana Saksa raha 
u k k, -ka — pikad juuksed 
u r d, -rra — poolkuivanud,pool- 

toores 
u r n m a — norskama 
u u r i k, -ku — ? 
uusima — sõnama, sõne- 
lema ; tõrelema 
ä ä m b ä — täna 
õ 1 V, -va — nui, kurikas 
õ r a n e, -se — millest palju 

tõra, tüli 
orva sj alg, -jala — tõrvaskand? 

U. 

i a r m — hang 
u b a s u u — vt, hubasuu 
ugasarv, -e -^ odasarv 

1 h a' - ohjad 

u i b o, -bo — õunpuu 
ui 1. -i — rumaluke 



152 



u m a — oma 

u m m e h t — ometi 

ummisking — king, mis 

päält lahti ei käi 
LI 11 o — onu 
u p i n, ubina — õun 
u s s a i d, -ia — talu õu 
utma — uhtuma. x 



V a a 1 i m a — rullima 

V a a 1 m a — maha rõhuma, 

maha vajutama raskusega 

V a e 1 i k — aganane leib 

V a h a 1 a t V, -dva — kollaste 

kui vaha juustega; iseliik oksi 

V a h e 1 i k, -ku — aganane leib 

V a j a g a — vaja, puudu 
valatama — vaatama 
vallita — valjult, kangesti 
valus, -sa — valge; hele.valvakas 
varb, -rva — vits, kepp, pist 

V a r lk, -ku - vt, varvik 
vart, -da — riist, millega reht 

peksetakse 

varvik, -ku - vitsik, võsa, kus 
kepijämedusi puid kasvab 

vastane, -se — vastne, hil- 
jutine, uus 

veer, -e — äär 

veering, -u — muistne Saksa 
raha 

veerus, -ä — kergesti veerev 

V e e s i — viiksin 

V e i — viis 

ve i t ü — veidi, vähe 
vest, -u — aianuga 
vestma — lõikama, voolima 

V i h a V, -va — kibe, mõru 



V i i s a m a — vaadata piiluma 
viisik — kuhi, kus viis vihku 

V i i t i, -tie — viidas 

V i p e — vibav, nõtke, vihust 
viperduma — vääratama, 

kohalt ära minema 

V i p s i p u u — keripuu 
virbi, rve — väike võsuke, 

meelitussõna 
virve — vt, virbi 
virutama — loputama 
vitsik, -u — karp, vitsad pääl 
väits, -dsä — nuga 
v ä r j ä' — väravad 
värvima — võtma sõjaväkke 
vävi väi; vrdl Soom. vävy 

V ä ä s k, zä — kimp 

võik, -gu — kahvatu kollane. 



ä h n, -ä — rähn 

ä i g a m a — äkki tõmbama 

' millegi üle 
Ä i o — vana paha 
ä i j ä s t ü — aina seeme (gi- 
thago segetum). 

Õ. 

õ I 1 e t a m a — ära ajama, laulu 
ja sõnelemisega < pulmas i 

õ 1 p e m e d — õlgpuud. kaelkoo- 
gud, kõrendad. loogused 

õtak, -gu — õhtu. 

Ü. 

ülekammelik — vastik? 
ü 1 g, ülä — mees 
ii s k, üsä — süli.